Pokkeri-Priidud

Chiang Kai-shek Memorial Hall

2012-01-31T10:25:00.005+02:00

võtsin ette ühe pikema jalutuskäigu ja külastasin uskumatu küll, aga ühte kõige populaarsemat vaatamisväärsust ja seda eelviimasel siinveetmise päeval. Ei pannud seda lihtsalt ennem tähele nii kaardipeal kui internetis asju uurides.
võtsin 2-3km jalutuskäigu et ka linna vaadata, sest ilm oli ilus ja tunne täpselt õige jalutamiseks.
Tegemist on siis president Chiang Kai-shek auks püstitatud hoonetekompleksi ja pargiga. kogupindala muljetavaldavad 240 000 m2.

Peahoone:

vaade peahoone 2. korruselt kompleksile

Peahoone 2. korrus

suurt pronkskuju valvavad 2 sõdurit ja päris jäme metalluks, pole kindel kas nad selle ka ööseks sulgevad.

Käisin ka väljanäitust tema isiklikest asjadest vaatama ja mõned välavõtted:

auto nr1.

auto nr2

pargis püüdis pilke huvitav puuskulptuur:

Vaikus enne tormi

2012-01-29T09:42:00.006+02:00

Asjad sealmaal, et kolmapäeval tõmban minekut taiwanist ja edasi uude kohta. kes ootab, see teada saab.

Hetkel on asjalood sellised, et kui kohalikele pilk peale visata, siis tundub, et neil on siin ikka väga külm. Samas mina pole kordagi peale pusa midagi selga ajanud ja ainult korra suht hilja õhtul olen külma tundnud. Tegin täna ühe näitlustava pildi keskmisest riietusest mida tänaval kohata võib. Igaksjuhuks piirdusin seljatagant pildiga, kuid võib märgata vahvat villast mütsi peas ja ehtsaid jopesid. Kui nad veel eestisse eksportida, ei kujuta ettegi kaua säilivust neil oleks.

Eile jalutamas märkasin huvitavat urbaniseerunud botaanikaaeda. ja seda täiesti kesklinna küljeall. päris eht.

Eile ostsin 2 kasti joodavat. eesmärgiks oli mahl. mis aga oli tulemuseks, ma päris kindel ei ole kuna mulle tuttav jook see ei ole. mahl see kindlasti ei ole, tarretis ka mitte, siirupijooks ka kindlasti mitte. Müüja ütles selle nimeks Konnyaku, kuid kõige parem kirjeldus on vist koogel-moogel maitseainetega. algul tundus suht jõle, aga pärast 4-5 ära joomist on täitsa maitsema hakanud. ja 2 kasti ostsin sellepärast, et oli 2 ühe hinnaga ja jube odav tundus. nüüd tean miks. hetkel veel 20-22 tükki ära lahendada enne kolmapäevast lahkumist. annan valu

ja lõpetuseks trikiga küsimus, mis on pildil?

head uut aastat!

2012-01-26T09:07:00.003+02:00

lõpuks ometi saabus uus aasta. Draakoni aasta. mina muidugi magasin selle maha, kuna olin üsna halvasti päev otsa tundnud ja pikutamisest sai 16h uni. Ärgates loomulikult täiesti terve. Ega ma täpselt ei teadnud ka mis päeval see aasta vahetuma siin pidi, päris pikalt on igast kaunistusi üleval olnud. Ega väga seda ei tähistatud ka tundub, veidi paugutati, kuid kõige olulisem oli, et inimesed said 2-3 vaba päeva. kõik kohad olid inimesi täis. KÕIK.

läksin kolmapäeva lõuna paiku kinno ja enamus filmid terveks päevaks oli väljamüüdud näiteks. vaade kinole.

järjekord piletikassas oli ca 1h pakun. ma muidugi infotehnoloogiline inimene ja rohkem kohalik kui enamus, ostsin oma pileti iseteeninduskassast, sel ajal kui teised inimmüüja järjekorras ootasid. sain mina sekunditki ootamata jaole. asjad on võimalik ikka päris lihtsaks teha, kui taipu on.

Tegin mõned pildid kesklinnas veel. Ehitustegevus on Taipeis hetkel väga aktiivne tundub ja majad sihivad aina kõrgemale. mõne aasta pärast võib kesklinna väljanägemine üsna muutunud olla.

öine vaade Taipei 101 jurakale ka võrdluseks. on veel korruseid lisada karkassile, et selliseks saada.

Head pulma aastapäeva vanemad.

2012-01-19T07:56:00.003+02:00

Kingituseks ostsin endale teie nimel Turtlesi marja. ei oska seda muudmoodi nimetada. rahvasuu nimest pole aimugi, niiet kutsun seda turtlesiks kuna see näeb lihtsalt sedasi välja. hetkel veel pole kindel kuidas seda sööma peaks või mis seal üldse on söödav. teine tundub olevat segu marjadest mida ma tunnen pirni, õuna, mango ja muudest kollastest marjadest. hiljem proovin ja kui meelde jääb, siis järgmine kord jagan ka muljeid.

Samast kohast uus postitus

2012-01-10T11:04:00.006+02:00

Vabandust kui mõni jälgib seda blogi tihedamini kui mina ja on pidanud liiga palju tühja klikkima ja pettuma, et polegi kuskil ära eksinud ja midagi kirjutanud selle kohta. selle vea parandan kohe ära.
Pole lihtsalt mitte midagi huvitavat vahepeal juhtunud. vähemalt mitte väga huvitavat. Olen paar korda kinos käinud, korra proovisin metroo peale minnes lõigata vähe, õnnestus ca 1km ringi hoopis kõndida, see oli vee naljaasi suht. Tagasitulles ei leidnud aga üldse üles kus elan, kõnnin ja kõnnin oma tänava peal. numbrid nagu ka enamvähem, aga maja ei ole. kaardi olin ka korteri jätnud. läksin siis tagasi metroose, kuna tead, et seal on kaart olemas seina peal. Nii tehtud, tuli välja, et olin vale ristmiku peale suundunud. noh ikka juhtub, saigi banaane osta tee pealt.

Vahepeal nägin palju jooksjaid tänaval, tegin pilti. jooksid võidu vist.

Riisiburger on vist viimase aja kindlasti kõige õnnestunum äpardus mille peale olen sattunud, sai siis täiesti suvaliselt näpuga asju tellides selle peale satutud. vahest ikka veab kohe. päris hea oli muide.

Kohati tuleb ette ka olukordi kus näed et metroos või tänaval inimesed sosistavad ja pilk minul, siis kohe selge räägivad minust. paar korda on metroos salaja pilti ka tehtud minust, olen ilmselt enamik korda seda näinud ja naeratanud pildi peale, siis on juba julgetud küsida ka. Ei saa panna pahaks seda, tõesti valget inimest kohtab harva ja nende mõistes veel kindlasti ka väga pikka inimest. naistest olen kindlasti 1,5 peajagu pikem siin - Vähemalt. meestest ehk pool peajagu. metroos näen üle kõigi igatahes enamasti. suht naljakas tunne on hiiglane olla. külmkapi avamiseks pean kummardama siin näiteks, kuna käepide nii madalal. selliseid asju on ilmselt veel ja veel, hetkel ei tule meelde.

Järgnevad plaanid on veel suht udused, kuid 1. veb lähen macausse, see pilet on mul tulekust saati olemas olnud. see on siis kindel, edasi on suht ähmane, selgub suuresti see nädal kas jään macausse mõneks kuuks või liigun vähe ringi ennem ja siis olen macaus mõne aja. kiiret pole.

mõtteid kultuurilistest erinevustest taiwanist, lõikamaks kasu uskumatult vägevale riigile - Eestile

2011-12-17T09:35:00.011+02:00

Nohu nüüd paar päeva suht kadunud ja saab uuesti vähe rohkem ringi väljas liikuda, kuigi ilmad on vist talvised siin. Igatahes juba pikemat aega sajab iga päev. mitte küll häirivalt tihedalt, kuid siiski päikest pigem pole. Sooja on umbe 18-20 päeval ja 15 õhtul, seega külm just pole.

Käisin Sun Yat-sen Memorial Hall ja peaks mainima, et päris suur on. parasjagu oli väljanäitus möödunud aegade tehnikast ja päris pullid aparaadid olid, eriline lemmik oli loomulikult televiisor:

pilt majaomanikust ja tüübist, kes teda valvab. päris vinge töö võib olla:

Eile käisid mul aknapesijad :

3 erinevust võrreldes Eestiga:

Esimene erinevus võrreldes Eestiga on liiklus, sellest saad aru esimesel võimalusel kui proovid ületada teed kohas kus pole foori. nimelt kehtib siin arusaam, et ülekäigurada ei ole koht kus autod annavad inimestele teed, vaid koht kus inimene võib üle tee minna kui parasjagu autot ei tule. korra oleks otsa sõidetud, õnneks oli veeremiskiirus ja toetasin käe autokapotile vältimaks pihta saamist jalgadesse. Võite arvata mis autoga oli tegemist. võitja saab auhinnaks vaimse tunnustuse minupoolt.

Teine väga tajutav puudujääk on prügikastide puudus. tõesti on raske leida üht ja ometi pole mitte kusagil prügi. tundub nagu peaksid kuskil need olema seega, pole leidnud igatahes veel.

Kolmas väga müstiline asi on toidu supermarketite puudumine. tõesti ei kujuta ette kas neil üldse sellised asjad on olemas või mitte. mingil määral asendab seda ööturud, mida jagub üle linna. õnneks on 7eleveneid ja family marketeid terve linn igal tänaval paar tükki täis, kuid seal on valik umbes sarnane meie R-kioskiga lisatud kerge kiirtoidu valik.

Järgmine kord kirjeldan sarnasusi.

Endiselt olemas

2011-12-11T09:24:00.003+02:00

päevast,

Suurt midagi polegi. Lihtsalt tekkis huvi, kas keegi teab mis on nende puuviljade nimi mida viimastel päevadel päris palju söönud olen. Kiiret pole, aga oskan sõnaraamatust tähenduse järgi äkki vaadata ja järgmine kord juba küsida:

Kuna suurt midagi öelda pole, siis panen mõned suvalised pildid üles, mis täna tegema juhtusin. Minu urtsik:

Ristmik, vaatega McDonaldsile. alati meeldiv päeva algus.

Kõndisin veidi suurtest tänavatest eemale ja leidsin päris huvitava vaatamisväärsuse, kahjuks olen kehv pildistaja ja valguse tõttu pole kõiki juhteid näha, kuid piisav et tervitada ehitajaid Eestis. Proovige samaga hakkama saada

Endiselt Taipeis

2011-12-09T12:25:00.006+02:00

Õhtust,

tegin suurema investeeringu ja ostsin endale uue klaviatuuri, et vähe lihtsam trükkida oleks. ütleks, et on lihtsam küll. Eile käisin kinos, mis internetist vaadates tundus umbes 5-10 minuti kaugusel. Muidugi olen ma mees ja mõtlesin, et väike otsetee proovimine on naljategu minu jaoks. Tulemusena eksisin kaubamajas väljapääsu otsides veidi ära, aga kino ma üles siiski leidsin ja vahvast aparaadist ka pileti ostsin. pilet oli loomulikult ainult imelikes sümbolites, õnneks leidsin inimese kes selle ära tõlkis ja väikese otsimise peale leidsin oma saali ka üles. Päris korralik kino muidu - 18 suurt 200+ istekohaga saali. Käisin vaatamas filmi "moneyball". Päris hea, isegi pesapalli võõra inimesena nautisin seda.

tegin paar pilti aknast ka, lõpuks meenus et oleks aeg pilte tegema hakata. suur koljat taustal on Taipei 101.

esimes korda elus näen, et liftis on remont käimas. samas töötas kenasti, niiet no problemo.

päris hea kohalik burks oli ja teenindaja oli asiaat ja vähemalt peajagu minust pikem, sellist asja nägin esimest korda siin.

Klassikaline mcDonalds üleval paremal nurgas

Eelmises postituses sain ka esimese kommentaari ja vastuseks annan lingi, mille kaudu ebdale öömaja orgunnisin:
http://www.jchouseservice.com/jchouseservice/find_home.html

sealt saab endale sobiva leida. oluline oleks veidi ette bookida asi, et kindel olla. teenindus tundus normal, kuigi veidi aeglane.

Plaanid: Kohe hetkel lähen ööturgu otsima, mis peaks 2minuti kaugusel umbes asuma, eks näis kui kaua ma seda otsin. Nädalavahetuseks on idee mere ääres ära käia kui ilma vähegi on, pidi ilus olema.

side lõpp.

Taipei, Taiwan minu eukoht kuni 1. vebruarini

2011-12-05T10:25:00.002+02:00

asi ametlik, kirjutasin just korteri lepingule alla.

Willu lahkus täna eesti poole, niiet jätkan üksi siitmaalt. korter päris normal - tegin teoks ammuse unistuse elada kõrgel - 18. korrusel siis. pole just megakõrge, kuid asi seegi.

Täna esimene kehv ilm, muidu ideaalne olnud. hiina keelt valdan uht juba, oskan öeda: õlu, minu nimi on priit, menüü, numbreid 1-10 raskustega ja tere ning aitähh. päris märkimisväärne või mis.

willu oli põhipildistaa seni, mistõttu endal eriti pilte pole, kuni saan willult.

Macau, Hong Kong,

2011-11-27T14:51:00.008+02:00

Tere,

Pean virtuaalset klaviatuuri hiirega kasutama, seega proovin lühidalt lihtlausetega tegeistest ülevaae anda. Willu käis seekod bungyt hüppamas, mul polnud enam mingit hirmu ja seega ei näinud vajadust.

võib-olla teen hüppe öösel järgmine kord. Linnas ringi tuiand enamasti. Midagi põnevat ei meenugi, mida eelmine kord juba ei teinud, Venetians kasiinos sai kondleid vaatamas käidud.

Täna sai hong kongis käidud. suured majad, väga suured.

sai ka mäe otsa trammiga sõidetud ja päris hea panoraam on.

Homme läheme Taiwani, mitte segi ajada Taiga siin. Eks näis kuidas seal läheb...

Lähen ära.

2011-11-20T03:32:00.009+02:00

Asjad sealmaal, et pakin ülehomme seljakoti kokku ja lähen välismaale ära. Päris mitu päeva kavatsen ära olla, ei jõua teisi kokku lugedagi. Aeg näitab. Esmaspäeval lahkun ja ca 20h-ga olen Hong Kongis. Sealt paadiga üle lahe Macausse ja olengi oma jõulumaal kohal. Väga midagi planeerinud pole peale maakleriga korteri asjus kontakteerumise, kuid vaevalt et hätta jääb. Emigreeruda plaanin seljakoti ja rahakoti toel, olen kuulnud et nii on võimalik. Kui midagi põnevat toimub eks panen siis siia ka üles pildikesi ja vidinaid. Adios.

Shotimaa reisi lõppfaas (leitud arvutist LÕPUKS)

2011-10-21T20:39:00.004+03:00

9. päev Islay saar 5 tehase külastamisega, milles ühes tegime ka ekskursiooni. Bowmore, Bruichladdich, kilchoman, Ardbeg, Laphroig. Ostsime ka hulga viskit kaasa. Islay saare viski teeb eriliseks viski suitsune maitse, mis tuleb sellest et vilja kuivatatakse turba põletamisel tekkiva suitsuga. Soovitan järgi proovida just Laphroigi või Ardbegi viskit.

Seejärel siirdusime tagasi mandrisaarele mööda väiketeid pidi Obeni linna, kus ööbisime.

10. päev

Alustasime päeva Obani viskitehase külastamisega kus kahjuks ekskursiooni teha ei saanud, kuna oleks pidanud 1,5h ootama, mis ei sobinud kuidagi. Tegime tiiru poes niisama. Seejärel võtsime sihi Dalwhinnie viskitehasesse mis on Šhotimaa kõrgemail asuv viskitehas ca 1200m kõrgusel ja eripäraseks teeb selle viski see, et vesi saadakse enamasti lume sulamisest tekkinud jõeveest. Kahjuks jällegi ekskursioonile ei saanud kuna 2 bussi meie ees võtsid järgmised 2h ekskursioone enda alla, selle lahendasime lihtsalt, ostsime viski kaasa ja tegime ringi välja näitusele. Viimaseks viskitehaseks ehk 12. võtsime 50km kaugusel asuva Blair Atholli viskitehase, mida eristab eelmistest see, et enamus toodetavast viskist müüakse Blended (segatud) viskit tootvatele ettevõtetele maha nagu näiteks Black, Green, Blue Labeli tootmiseks. Tee peal tehasesse juhtus aga päeva ja ilmselt ka reisi ärevaim hetk kui möödumisel umbes 110-120 km/h kiiruse juures purunes tagarehv üle metallhelkuri sõites mis on kohakuti teed poolitavate valgete vöötidega.

Kolmest kohast suutis rehvi ära lõhkuda õnneks juhtus kõik sirge peal ja midagi hullu ei juhtunud peale selle et sai õigepea teeäärde sõidetud ja isa remontima hakkas.

Tal olid muidugi kõik paigad ja seadmed kaasas ja 1,5h-ga nägin ise ka nüüd ära kuidas selline asi käib. Tuli ainult 2km kauguselt bensukast väike kompressor osta ja sai suunduda viski tehasesse kus seekord sai ka ekskursioonile. Võib öelda et oli ka üks põnevamaid, kuna sai näha ka kastide kokkupanemist, töötlemist ja ladu ning ka rahva poolt olid küsimused päris head. Pärast võtsime suuna juba kodupoole ja sõitsime hea portsu maad kuni kell oli juba liiga hilja ja tuli hakata öömaja otsima, mis ei olnud eriti kerge ülesanne kuna mingi üritus oli seal kandis kus plaanisime öömajale jääda, niiet telefon kätte ja läbi GPS saadud numbreid läbi helistama, kuni lõpuks sai 60km kaugusele hotelli kuhu ka täpselt jõudsime.

11. päev

Võtsime suuna Doveri peale kuhu oli ca 660km. Lisaks oli eesmärk minu esirehv ära vahetada, mis hakkas ohtlikult siledaks muutuma. Tagarehv oli nagu uus pärast paikamist ja seda enam vahetada pole plaanis. Triumphi poest saadeti Londoni lähedale Triumphi poodi kus ka sain oma rehvi ja lisaks ostsin ka uue tagi soodusmüügi raames, tundus hea tehing. Hetkel juba Belgias ja homme plaan taani piiri äärde jõuda ja siis juba Rootsi ja laevaga Eesti.

12. päev

Tõeline motoilm oli. Esimesed 225km pilvine taevas ja siis 600km lausvihma otsa. 9h-ga olimegi Flensburgis, Saksamaal. Taani piirist jäi lahutama paarkümmend kilomeetrit. Kokku umbes 840km. Kuum dušš ja seejärel kerge tiir vanalinnas ja päev tehtud.

13. päev

Flensburgist Jönköpingi nagu eelmine aastagi. Marsruut selge ja tee igav, nagu ikka. Täna sai suhteliselt vähe vihma, ca 150km. Riided kuivad, seega normaalne. Hetkel kerge õlle ja tuleb loota et homme saab laeva peale. Õnnelikult saime laeva peale ja 9000km reis seljataga. Nagu lumme kusta.

7-8 päev täispikkuses

2011-07-29T18:08:00.003+03:00

7. päev

Päev algas Edinburghist, kuna hotelli päeva võrra pikendada ei saanud, siis otsustasime Islay saarele suuna võtta kerge ringiga.

Esimeseks suunaks oli Triumphi pood Edinburghis, kust kogemata ostsin uued jalavarjud, mis said kohe ka sisse õnnistatud kui kurvis kallutades juba varba vastu asfalti sain ja kerged kriimud varvast kaitsval raual peal. Pole kunagi enne nii juhtunud teadlikult. Täna sai üldse palju osavamalt kallutatud kui kunagi varem. Lasime isaga stabiilselt mägiteel 90-100ga kuni mõni pidur ette jäi ja möödumisega tegelda tuli, kallutusosavuse paranemist tõestab ka rehvi kulumisjälje suurem ulatus.

Käisime ka Glen Turneri viski laohoonet vaatamas, kuna tehast neil šhotimaal pole, vaid ainult hoiavad vaate siin, et saada šhoti viski märk külge.

Veel külastasime Whisky Experience-st saadud soovituste kohaselt Ednaueri viskitehast, mis on šhotimaa väikseim viskitehas, mida tõestab fakt, et nad toodavad aastas samapalju viskit kui suured tehased nädalas.

8. päev

Alustasime päeva lääne-rannikul mere äärest plaaniga Islay saarele suunduda. Selgus muidugi, et just kolmapäeviti kella 0900 laev ei välju. Ostsime järgmisele kella 1300 praamile piletid ja võtsime uueks sihiks Campeltowni, kus asub 3 viskitehast ja muidu ilus linn pidi olema. Hea 50km ots mõnusal väikesel kurvisel teel. Jõudsime kohale selgus, et kell 14 oleks võimalik vaatama minna. Läksime kohalikku viskipoodi ja saime otse vaadist oma viski osta,

nähes kuidas tüüp silme-ees vaadist selle võttis, sildi peale liimis ja korgi kinnitas.

Võtsin kohe ühe sellise endale, ostes kõige lahjema valikust, milles oli ainult 57% kangust kui õigesti mäletan.

Lõpuks jõudsime ka Islay saarele ja käisime kahes tehases kohe: Bunnahabhain ja Lagavulin. Viimasest ostsin elu kõige kalleima pudeli seni – 64£. Tegemist oli 16 aastase viskiga, mis on lisaks 6 kuud varem 5 korda kasutatud kastides seisnud tõstes tavalise 16aastase viski kanguse 43% pealt 52% peale ja mida toodeti kokku ainult 6000 pudelit ning müüakse ainult tehase poes. Üldjuhul kasutatakse vaate nimelt 4-5 korda, sest pärast seda on kastid kõik endast andnud ja liiga tugevalt viskist läbi imbunud, et oma maitset juurde anda.

Saar on ise väga väikene, sõitsime suht põigiti läbi ja ainult 60km saime ehk kokku.

7-8. Paev

2011-07-20T21:56:00.002+03:00

Kuna arvutil on vorgukaardi probleemid, panen luhiposti telefoniga ja ilma piltiteta. Hetkel oleme Islay saarel ja viimase 2 paevaga oleme 3 viskitehast kylastanud ekskursiooni naol ja mone juures niisama kainid mis on tee peale jaanud. Ostsin ka oma elu kalleima pudeli - 64£. Ehk on vaart.

6. päev – Šhotimaal päral.

2011-07-18T23:08:00.002+03:00

Lühike umbes 333km sõidupäev on möödas juba kella 16-ks jõudmisega Edinbourghi. Täna külastasime ainult üht kohta enne majutuse võtmist ja selleks oli lennundusmuuseum, milles asub ka Concorde.

Päev jätkus(b) Edingburghis, kus käisime esimese asjana muuseumis viski ajaloo ja eripärade kohta kuulamas ja hiljem ka degusteerisime viit erinevat viskit. Väga vii soli, sai teada eriregioonide eripärasid läbi silmade ja suu. Lisaks nägime maailma vanimat viskikogu, kus oli 3384 erinevat avamata viskit, millest vanimad olid päris 1897. ja 1904. aastast pärit. Koha nimi oli The Whisky Experience.

Sai veel linnapeal ringi käidud, parlamenti nähtud ja ka rahvusroog haggish ära proovitud. Hetkel kerge Guiness...

Proovitud viskid:
* Highland Park
* Bowmore Original
* Auchentoshan Classic
* Royal Longnagar 12yo
* Glenfarclos 10yo
* Coal Ila 12yo
* Oban 14yo

5. päev - Inglismaad nühkides

2011-07-17T23:10:00.006+03:00

Oli esimene tegus päev, kus sai juba ringi hakatud vaatama. Hommikust õhtuni sai vihma täna, õnneks olid vihmaülikonnad isa tungival soovil kaasas ja ei saa öelda, et oleksin kurvastanud. Hommikul siirdusime ööbimispaigast Stonehenge poole, mis jäi ca 50km kaugusele. Enne parklasse sissekeeramist tuli vastu Eesti numbrimärgiga buss. vot nii. Kivihunnik oli täpselt selline nagu ta olema pidi - hunnik kive järjekorras.

Edasi siirdusime Mini tehase suunas ja seejärel oli plaan minna Triumphi tehast, teepeal hakkasid aga väga tumedad pilved järjekordselt silmapiirile, mistõttu oli päästvaks sildiks "Heritage auto museum" silt, mis viis Inglismaa kõige automarkide muuseumi, mis oli väga positiivseks üllatuseks. Kindlasti soovitatav koht. Väljapaneku vaieldamatult huvitavaim eksponent oli James Bondi filmi "Quantum of sole" Aston Martin:

Mini ja Triumphi tehased kahjuks Pühapäeval kinni/bronnitud, seega tegime ainult väljast pilti. Pingutus seegi. Mini:

Triumph:

Reisi jooksul oleme nüüd läbinud 3549km, mis teeb keskmiseks päevaks 700km, nüüd oleme aga kohal ja järgnevad päevad peaksid oluliselt tagasihoidlikumad tulema. Homseks sai hotell Edingbourgi broneeritud, üsna Viski baari lähedusse, kus peaks 300 erinevat shoti viskit olema - eks pärast oska paremini rääkida. Hommikul võtame aga suuna Lennundusmuuseumi suunas, kus eelmine kord jäi COncordis käimata, seekord on vaja see viga ära parandada.

Andoveri lähedases külas Inglismaal

2011-07-17T00:15:00.004+03:00

Luksemburg oli alles

Igavat Belgiat 400km
vihm
tunnel

öömaja otsimine
õnnelik lõpp viski ja õllega

Läbi 3. maailmariikide, kus internet on haruldus...

2011-07-16T23:39:00.004+03:00

2. päev läbi poola Saksamaale.

Algas päev Poolas nagu alati, vihmaga. Siiski vedas ja paduvihmani asi ei jõudnud ja sai meeldiva värskenduse ainult ja boonusena oli vihm ka üpris soe. Teed on viimaste aastatega päris tugeva arenguhüppe teinud kvaliteedi osas ja isegi kolmanda järgu teed on uue katte saanud suures osas. Aegajalt on ka loomulikult vana head „Poola teed“, kuid see tuletabki jälle meelde kui suure arengu on vahepeal teed teinud. Üks asi, milles nad õppust võtnud ei ole, on aga te ede laius. See on jätkuvalt täpselt nii lai, et kui 2 rekat vastamisi satuvad, siis üks peab killustikult lisa nõudma. Lõpuks sai siiski Saksamaale ja siin on hoopis teine hingamine, teed on vinged ja kiirusepiirang vähe kõrgem. Sõidetud sai täna ca 675km ja homseks jääb luksemburgini jõudmiseks umbes 850km + rehvivahetus mul. Tahaks 10h-ga hakkama saada või veidi varem. Eks näeb, kuidas läheb.
Poolakas sai vist jõuludeks traktori ja nii õhinas endiselt:

3. päev Rännak läbi Saksamaa

Kohe hommikul sai võetud siht Nürnburgi peale, kus oli plaanis rehvivahetus sooritada. Sai umbes 200km sõita kui oli kiirtee peal avarii, mis tähendas 10km rivi, õnneks oleme retkel mootorratastega, mis tähendab et saab ridade vahelt läbi nihverdada ja sedasi ca tunni säästa kui mitte rohkem. Päeva jooksul oli 3x vaja nii toimida, ülejäänud 2x oli remont põhjuseks. Korra pidi ümbersõidu tegema, mis tähendas kerget ekslemist, aga no problemo.
Rehvi vahetusega sai asjad täpselt klaariks, poest ostsin rehvi ja siis sõitsin sellega 500m edasi vahetusse. Vahepeal sai aega parajaks tehtud McDonaldsis. Lihtsalt vinge. Järgnes 400km kiirtee nautimist, mis oli tõesti hädavajalik. Isegi isa sai chopperiga päris hästi järgi, kuigi ega tal sellega lihtne liigelda ei ole siin, eriti kui miski avarii on teepeal. Liiga lai ja kohmakas. Aga hakkama saab hästi. Pikkades laugetes kurvedes oli ainult tunnet vajutada täna ja 200 sain kätte korra, ülejäänud kordadel sai kurv ennem läbi kui jõudsin 200ni. Asi seegi.
Hetkel oleme Kasemetsas ehk saksa keelses variandis Birkenfeldis. Täna sai 800km ehk kokku on tulnud umbes 2250km. Luksemburgi piirini peaks olema umbes 100km.

1. päev Suure-Jaanist Lomzani, Poola.

2011-07-13T21:24:00.002+03:00

Edukas esimene päev võib öelda. Sai perse sisse sõidetud 750km-ga. Politseid oli kõige rohkem mis ma kunagi näinud olen vist. Pakun, et ca 12 korda mõõdeti kiirust. Õnnestus kõigist edukalt pääseda kuna kiirust hoidsime suhteliselt madalal, nii 100-110 vahel. Hetkel samas motellis kus eelmine aasta klassivendadega Tšehhi minnes sai ööbitud ja kerget kohalikku õllet nautimas. Homme võtab suuna läbi Berliini Luksemburgi poole.

Šhotimaale homme

2011-07-12T13:24:00.002+03:00

homsest hakkan jälle motoblogi pidama seoses algava motoreisiga Šhotimaale. Seekord üksi ei lähe, lähen isaga. Plaan on minna maad mööda läbi Luksemburgi, kuna see on riik kus ma veel kunagi käinud ei ole. Siis tunneli kaudu inglismaale. Seal on Stonehenge ja Triumphi tehas Birminghami lähedal ainukesed kohad, kuhu kindlalt minna tahaks. Sealt edasi šhotimaa poole viski tehaseid ja losse/muuseume külastama, mis eelmisel korral käimata jäid. Ja loomulikult ilusaid vaateid nautima.

Hoian ühendust.

Malaga ja Manila

2011-03-30T02:21:00.004+03:00

Tahtsin teada anda, et homme hommikul alustan koos Tarmonaatoriga sõitu Hispaaniasse, kus toimumas Estrellas Poker Touri etapp. Seekordne leiab aset Malagas ja ilm tundub seal päris lõbus olevat. Mister Türner on aga juhtumisi Filipiinidele sattunud. Kaasaelamiseks külastage Aasia seikluse lehte.

Edu
Priitk

Eesti meister

2010-12-17T02:17:00.001+02:00

Fixed limit Holdemis, onlines siis.

Priitk

Tallinn

2010-12-05T19:08:00.002+02:00

sai lennujaamas vahtimisest siiber. Ebausklik nagu ma olen, ei suutnud kuidagi mödöa vaadata faktist et miski kohe ei taha et ma Kuubale jõuaksin, igal sammul prooviti takistada. lükkan reisi teadmata ajaks edasi. Paar superodavat pakkumist olen jaanuari alguseks saanud, vaatan kuidas siis tunne on.

päev 5 - Dublin

2010-12-03T01:26:00.003+02:00

Lend jäi ära, väsimus oli ka jõhker peal juba. Homme ilmselt ka lennukid ei lenda kuna lubatakse ilma halvenemist. Pärast homset pole enam eriti mõtet minna ka, kuna järgmistest lendudest jään ka maha ja üldse on tuju ära võtnud see pidev ilmaga võitlemine.

Täna vist ei teinud ühtegi pilti, ei meenu vähemalt. olen päev otsa suht püstijala maganud. Vahepeal oli seis, et olin 48h jooksul 4h kokku maganud, kõige pikemalt järjest 45min. Isegi Guinessid ei aidanud und peletada.

Täna olin targem ja broneerisin kohe hotelli ära ja muidugi hotelli jõudes sai kohe kino, teie toast on imelikel põhjustel elekter ära läinud, mujal töötab. kerge irve tuli mul näole, aga ennem kui jõudsin kommenteerida, öeldi et: ületee hotellis ootab teid tuba. Normal. Tuppa jõudes vajusin kohe magama. ärkasin 21 paiku ja selgus et akud vajavad laadimist ja hotellil euroopa pistikuid muidugi ei olnud, õnneks kuidagi leidsin juhendamisele poe kus neid müüdi. Loomulikult ostan selle hädavajaliku jublaka viimasel hetkel - nüüd on vähemalt olemas. Tee peal sain oma elu parimat friikartuli rooga, kiirtoit muidugi. Supermac´s kohanimeks (http://www.supermacs.ie/supermacs.html) ja roog ei tule meelde, aga see tundus põhisöök müügiobjekt ja pilte oli igalpool sellest. Lihtsalt hõrgutav.

Äge linn tundub küll muidu, oleks ilm ainult parem. Vaatamist tundub olevat ja baare ja söögikohti nagu filmides. Nädalalõpu reisi jaoks suht ideaalne reisi sihtkoht. Mulle meeldib, ilmselt tulen siia tagasi järgmine aasta, see aasta enam ei julge.

KIIRE; KIIRE. Dublinis - 4. päev. Kannatus on juba pingul

2010-12-01T21:51:00.001+02:00

õnneks sai jutt ennem valmis kirjutatud

Jõudsin lennujaama valelpool oleva rooliga taksos.

Arvuti netiga on mingi pidev jama pikemat aega. Ümberringi inimesed netis, aga mul ei ühenda ära. Võimalik, et neil mingi liides lisaks. Ainuke lootus. Muidugi sai kohe laevalt maha tulles jälle kino. Omas rumaluses ja sadama ajuvabaduses ei saanud ma bussiga linna sõita, sest mul oli ainult 100€ raha ja seda ei olnud keegi võimeline suures sadamas lahti vahetama, lihtsalt müstika. Võtsin siis takso, jäigi ehk väheke tervemaks.

Millegi pärast on juba tunne, et USA-sse jõudes tekib viisaga jama. Sisetunne on juba selline. See pole just riik, kus tahaks sellist probleemi. Nii siiski ei läinud, joppas. Algul lükati lendu tunni võrra edasi, siis sai lennuki, öeldi kerge hilinemine – 10-15 minutit veel. No risk tundus, siis tuleb täpsustus, siiski 4h võrra saame veel lennukis oodata. No on alles värk. Mingihetk hakati just jooke tasuta serveerima kui tuleb teadaanne, lend tühistatakse teadmatuks ajaks. Väga vinge, kellaaeg oli selleks ajaks 16 läbi, originaalis pidi lend 13 minema. Pilt ilmast, mis jättis lennud ära:

Suht vinge, aku ka arvutil läbi ja järjekord ca 4h pikk, 99% kindle, et homseks ma varianti ei leia, kuigi miski imega võib saada.

Sain teada, et pileti raha võib tagasi saada. Päris tõsiselt olen hakanud kahtlema selle reisi vajalikuses juba. Ikkagi teist korda plaan kuubale jõuda ja absoluutselt IGA lennuga on miski jama olnud. Hetkel seis selline: 2 lendu on viie päeva jooksul tühistatud (seega algas reis pühapäeval, laupäeva asemel), 1 rong on ära jäänud ja ühel päeval ei plaaninudki sõita ja siis oli metroo streik. Seega igapäev on 1:100 võimalus suht esinenud.

Tänane lennukile minek oli ka ikka päris koomiline. Polnud jällegi sellist asja näinud nagu täna juhtus. Täpsemalt täpselt siis kui minu kord oli check-in teha jooksis kohvritele peale pandava lennujaama kleepsude masin kokku ja ootasin seal miski 10min kui suunas mind kõrval check-inni. No nii kino ikka, igal sammul loobitakse lippaid kodaratesse.

Nüüd lõpuks surusin oma euroopa pistiku jõuga UK kolmnurka sisse ja sain jõujaama taha ja imekombel ka neti kuidagi. Möllan juba pikemat aega homseks piletite saamisega. Proovin parimat.

ikka veel London, seiklustel ei paista lõppu.

2010-11-30T19:29:00.003+02:00

Hommikul jõudsin suht varakult Rongijaama, et selgust saada mis kell Dublini poole rongid lähevad. Esimene teenindaja ütles kohe, Dublin rong on tühistatud ilma tõttu. Läksin siis sööma, et ehk tuleb mõni idee. Käidud, mõtlesin et uurin infost, et kas veel mingit võimalust on. Saatsid uuesti piletijärjekorda, et peaksid ikka sõitma küll. No olen seal ja saan uue teenindaja, see küsib kohe, mis kell minna tahad? Millal minna saab? uurib seal ridasid ja ütleb et kella 12ne on täis, kuid 1910 või 2040 võid minna, ise vali, pilet sulle, raha mulle. No risk. Naljakas see teenindus ikka.

Pärast seda avastasin, et mul tohhuija aega üle nüüd. Panin sammud British Muuseumi suunas, mis asus nii kõrval, et läksin jala lausa. Tee peal sain vahva kogemuse osaliseks, kui kogemata sattusin tudengite protestimarsi osaliseks. No andsime siis üheskoos minu suunas minna, kuni nad seisma jäid ja pasundama hakkasid. Jätsin nad omapead.

Kaua ei läinud ja olin muuseumi ees. Päris suur on. Andsin hoolega jalgadele valu ja läbisin kõik korrused ja toad läbi. On ikka palju kive kuhjunud sinna küll, igast ajastust ja igast kultuurist. Lisaks veel mündid, kellad, potid/pannid jne.

Välja jõudes selgus, et aega kulus liiga vähe ja seadsin sammud British Natural Museumi juurde. See oli üsna kihvt: täismõõtmes sinivaal, mammut, dinosaurused, igasugused maagid ja kivimid, linnud, taimed, loomad, kosmos, vulkaanid ja muu sinnajuurde kuuluv. Kõik mis on seoses loodusega ühesõnaga. väärt elamus. Jalad on suht väsinud päevotsa tatsamisest.

London - päev 2.

2010-11-29T20:22:00.002+02:00

1. päev – London

Hommik nagu ikka, kohe vale rongi peale, õnneks tuli piletikontrolör ja ütles et järgmises peatuses pean rongi vahetama, siis kõik ok. Kuuldud/tehtud ja saingi õige rongi peale. Olin veidi kärme lihtsalt, minu rong läks 2 minutit hiljem ja oleks pidanud rohkem ekraanidele pilku pöörama lähemalt vaadates, sest prille mul sel hetkel peas ei olnud ja viga oli kohe kerge tekkima. Asjad muutusid kohe kui panin suurtükid silmade ette, enam transpordiga vigu ei tekkinud, kuigi põhisuunades oli täna metroo streik. Õnneks pea lõikas, uus kaart hankida ja sai bussidega linna peal vurama hakata, oligi soojem.

Esimene suund oli Sherlock Holmes majamuuseum aadressil 221b Baker Street. Kuna tema raamatud ühed lemmikud kindlasti, siis sinna minemata jätmist poleks endale andestada saanud. Vähe tiirutasin bussidega ja saades juba üsna lähedale, panin jalad alla ja andsin jalgadel valu. Kogemata sattusin isegi õigele tänavale ja edasi oli ainult majanumbrite vaatamise vaev. Käidud – nähtud. Ikka täpselt selline nagu olin raamatustes ette kujutanud ja filmides näinud. Vägev nostalgia.

Kõrval oli biitlite pood, sai sinna ka pilk sisse visatud ja homseks uus puhas särk ostetud. Mitu kärbest korraga. Peab meeldima.

Pärast seda sai suund võetud Madam Trousseri vahakujude muuseumi, avastades kohapeal, et hind on ca 500 eeku sissepääsu eest, mõtlesin et parem mõte on ehk kõrtsi minna ja selle eest endale midagi vedelat lubada. Mida täpselt, seda ei ütle. Hetkel istungi puhtehtsas inglise pubis, sain miskit võrratut kohalikku kalapaja rooga ja vedelat märjukest.

Algselt mõtlesin täna Dublini poole rongiga kihutama hakata, aga kuna täditütar elab linnas ja pole veel kokku saanud, siis lasen selle plaani üle ja lähen homme. Jääb mõni asi ilmselt vaatamata, kuid see-eest saab kohustuslikud külaskäigud tehtud.

Üldiseid mõtteid Londonist kui suurlinna elust. Esiteks aeg võtab täiesti uue definitsiooni suurlinnas elades. Näiteks 2-3h päevas ainult transpordi peale kulutada on pigem vähe. Seega tunnine sõit mingis suunas tundub pigem lähedal. Vähemast ei hakka rääkimagi. Kiirtoit on ikka kuningas, aga on ka loomulikult väga palju inglise pubisid, mis mulle alati interjööri ja menüüvaliku poolest meeldinud. Inimesi on palju, kuid see on loomulik. Öösid on loomulikult meeletult, lisaks hindudele ja muudele vähemusrassidele. Põnev fakt mida onupoeg mainis enne reisi: 2050 aastaks pidavat praeguse tempo juures öösid olema inglismaal rohkem kui valgeid inimesi. Paneb mõtlema. Ja 2 ööd astuski pubisse lause kirjutamise hetkel sisse. See kinnitab fakti kindlalt.

London - päral!

2010-11-29T02:23:00.007+02:00

Täna läksid asjad olulisemalt libedamalt, ilmselgelt aitas kaasa eeldamine, et pigem niikuinii minema ei saa. Läks vastupidi ja kõik sujus viperusteta, tuleb lihtsalt Estonian Air-ga võtta lend. täpsemalt: Päeva algus polnud just paljulubav, ilmselt haiguse tõttu oli reisituju 10 palli skaalas 1 lähedane, mida ei ole palju. Mindud loomulikult sai. Meenus, et sama asi oli ka eelmise pikema reisi eel kui mootorrattaga sai ringi tiirutatud. Lennukilt maha jõudes väga kiiret polnud, kuna informatsioon rongidest ja asjadest oli üsna udune, kogemata loomulikult tee peale jäi miski superodav piletikassa, milles sain metroo pileti 1,1£-ga 6£ asemel lisaks oma tava rongipiletile. Ei tea kuidas see juhtus, aga see töötas päev otsa ja mina olin rahul. Loomulikult istusin vale rongi peale, kuid õnneks ei olnud eksimus suur, lihtsalt läks sihtkohta väikese ringiga. Samas kiiret väga polnud, seega no risk.

Sain suht eeskujuliku giidi endale kaubeldud, kes lasi intensiivse 4h-se ekskursiooni linna põhikohtades. Saab ainult kiita. Homne eesmärk on Sherlock Holmesi muuseumi jõuda ja kõik muu on juba puhtalt boonus. Mõttes on kas Briti Rahvusmuuseum või miski muu, mille peale hommikul tulen. Võimalik, et käin kohalikus kinos ära, pärast Holmesi on kõik muu veel lahtine.

Vaatamisväärsustest sai käidud Big Beni ja parlamendi hoonet vaatamas

kõrval asuvast Milleeniumi rattast sai ka mõned sümboolsed pildid tehtud. Seejärel sai suund võetud selle kuulsa silla London või tower brigde´i poole, siin võin eksida nimega.

Vahepeal ka mõned kõned tehtud:

Siis mõned paremad arhitektuuri musternäidised üle vaadatud. St. Pauli katedraal jne. Loomulikult sai ka mäktonaldsis käidud, mitu korda.

Show jätkub taas!

2010-11-27T16:48:00.003+02:00

Tere lumisest Tallinnast!

Jõudsin barcelonast tagasi eile õhtul ilusasti (pildid laen hiljem). Täna käisin rõõmsalt poes ja ostsin puuduvad jupid Londoni minemiseks. Vist on kerge palavik, aga kui on, siis väga minimaalne. See jäi aga kõige väiksemaks mureks, kuna lend tühistati halva ilma tõttu. homne lend pidi täis olema, niiet eks uurin netist mis alternatiivid mul on, õnneks on reisikindlustus korralik ja ehk saab alternatiivse lennufirmaga.

kui muud ei saa, siis kino saab alati.

Uus rännak, uus liikumisviis, uus manner.

2010-11-20T01:28:00.002+02:00

Teisipäeval alustan uut rännakut. Sihtmärk pole 100% selge, kindel on ainult suund ja see on järjest rohkem vasakule (palju) ja siis allapoole. Olulisemad piletid on osteud, viisavabaduse tingimustesse pinnapealselt langetud ja taustuuring tegemata jäetud kõige osas mis ei puuduta öömaja või transporti ühest sihtmärgist järgmisesse.

Teadmatus on õnnistus ja pettumise võimalus elimineeritud.

Rooma vol2

2010-11-05T12:51:00.007+02:00

Hetkel Eestis tagasi, aga kirjutan tagantjärgi lõpplahenduse ära.

Viimane Rooma päev sai alguse Colosseumi poole jalutamisega, kuhu seekord ka mõningase ootamise järel sisse sai.

Ei saanud kurta, vaatepilti oli, meeleolu oli, kive oli:

Seejärel sai loomuliku jätkuna väikene snäkk teepeal võetud ja kuigi karsklus on elunormiks mul, siis Homer Simpsoni "Duff" õlut nähes võttis käed värisema ja tellimine oli automaatne. Ilusad hetked.

Seejärel sai sammud seatud Van Gogh Näitusele, mis oli parasjagu linnas. Sai rivvi võetud ja lühikese ootuse järel sees.

Oli vahvaid maale ja veidi ka Van Gogh tausta ka seletatud, millest enamus oli küll inglise keelde tõlkimata jäetud, kuid midagi siiski oli. Seejärel algasid pildigaleriid ja olemas olid nii van gogh tuntud eneseportreed, küpressid ja maainimesi kujutavad maalid. Eriti meeldis tema reprodutsioon Valentin De Baulogne maalist 4 ages of man:
originaal:

Van Gogh versioon:

Päeva teisel poolel sai sihiks võetud purskkaevud, 5D kino ja maailma unikaalseim McDonlds. Alustatud sai kinoga, mis oli päris vahva. 5D erineb siis 3D kinost sellega, et istmed on platvormil mis liiguvad pildiga kaasa ehk siis 4D ja 5D annab lisaks tuul ja veepiisad, mida lastakse vastavalt ilmale/situatsioonidele ekraanil.
http://www.timeelevator.it/ Huvitav kogemus.

Järgmisena sai sihiks võetud purskkaevud, esimesena sai külastatud Trevi purskkaevu, kus oli ääretult palju inimesi kogenenud. Pidavat maailma tuntuim purskkaev olema.

Mina seda ennem ei teadnud ja arvan siiani, et Las vegases asuv Bellagio 100m kõrguste pursetega purskkaev on kuulsam, vähemalt minujaoks. Kõik on suhteline.

Seejärel sai seatud sammud väidetavalt maailma kõige unikaalsema McDonaldsi poole, mis pidavat olema disain toolide ja välimusega olema + ääretult suur, kõikidele korrustele ma ei jõudnudki, kuid pidavat 800 kohta olema seal. Aadress: Piazza di Spagna 46/47 Pilt pole küll suurem asi, aga parema puudumisel läheb see:

Hiljem sai veel möödutud Tritone purskkaevust, millest tuli enamvähem pilt ka välja. Eestis selliseid väga ei leia.

Rooma – varemetes linn

2010-11-01T23:12:00.001+02:00

Päeva ringi tatsatud ja üht-teist on tehtud/nähtud. Ilm on järjest kehvemaks läinud, kuid siiski pigem soe kui külmapoolne, lihtsalt märg.

Sai kogemata paavsti kuuldud ja siis nähtud, kui parajasti Vatikani sai jõutud ja rahvas kohe rõkkama hakkas, alguses oli segadus suur, kuna ei osanud kuhugi poole vaadata. Õigepea see probleem lahenes ja kõlaritest kuuldule sai visuaalse osa ka juurde. Ei olegi enne nii suurt superstaari näinud, et rahvas rõkkab ja klaasistunud pilkudega usutakse iga sõna, mis nende poole kõlaritest kaugel asuva maja aknast saabub. Vanad inimesed põlvitavad lausvihmas külmadel kividel ja on õnnelikud selle üle!

Sai kohustuslikud muuseumid ja sinnajuurde kuuluv ka ära vaadatud – kõik on suur, üüratu ja raha lugemata tehtud – otseselt ei paista kuskil vaeste ja nõrkade kaitsmist ja aitamist, vähemalt mitte selle kullalao tagant, mis muuseumides nähtaval on. Ühe paavsti sõrmus oli ka väljanäitusel, kaldun arvama, et kui paavst seda kullakangi kandis, siis seda kätt ta jõudis vaevaliselt üles tõsta. Tõesti, sõrmeava oli väikseim osa selle kuldkangist sõrmuse juures. Igal ühel omad prioriteedid.

Sai Colosseumi juures ka käidud. Vahvalt muidugi 2 minutit pärast sulgemist kohale jõutud ja seetõttu ainult välist suurust imetletud saadud. Suur oli. Ehk mõnipäev uuesti, tahaks ikka sisse ka jõuda.

Söök/jook: pizza oli suht normal, õlu on täitsa vahva olnud ja isegi 1 vein ära lahendatud kohustuslikus korras, ilmselt oli hea, aga rohkem siiski ei võta. Vähemalt mitte ennem kui saab 2008. aastakäiku keeratava korgiga, mitte punniga. Tuleb eelistada kvaliteeti. Muu kohalik söök pole erilist vaimustust tekitanud, täiesti tavaline olnud – kreekas oli tase parem, vähemalt ühes konkreetses restoranis kus enamasti käidud sai. Õnneks siiski McDonaldsis saab klassikat nautida ja selle reisi ajal olen kaht uut burgerit maitsta saanud. Väärt reis.

Pärast õhtusööki tekkis tühi aeg ja mõtlesin vana harjumust taaselustada, et välisriikides kohalikus keeles pealeloetud filmi kinno vaatama minna. Filmi valides ei saanud midagi aru ja võtsin esimese algava filmi, milleks osutus „Meistervaras, mina“. Müüjalt standardküsimus: „Tead ikka, et see itaalia keeles?“ Vaatamist see ei seganud, kuigi kui ülejäänud saal naeris krampides, mina vaikisin ja mõtlesin, mis siin naljakat sai olla. Soovitan kõigile välismaa kino varianti, huvitav päris.

Homseks otsene plaan veel puudub. Tahaks minna San Marinosse, kuid kõigepealt tuleb lahendada transpordi probleem kuidagi. Jõuab veel uurida.

Seiklus alaku taas!

2010-11-01T00:05:00.002+02:00

Hetkel on päevi oldud teel mitu. Käidud on Kreekas, Loutrakis ning jõutud Rooma, kus on ostetud särk ja mitu õlut. Lisaks tuleb mainida, et proovitud sai uus burks - McFarm. Päris tõsine teravmaitseline söök.

Loutrakis jäime sitaks cashi cashis. Nii äge sait, et isegi Svenza biidiks 4/4 Stiiliga vabalt sedam mini hetk. Aga põhiraha tuli ikkagi slottist - ja palju.
Rooma on äge, kõik on odav. ranka ostis juba elevandi - 4,75 euroga. Edaspidi rohkem kultuuri, rohkem pizza ja põhimõtteliselt no risk.

PS: Ott Kiivikas on parim Eesti pokkerimängija, kuna võitis Paavo Korkkat.

Palju Õnne, Priit!

2010-07-27T21:48:00.002+03:00

40. päev - Tagasi Eestis

2010-07-07T10:02:00.003+03:00

Jõudsin eile tagasi. Kilomeetreid tuli lõpuks kokku 15 012. Hetkel vales arvutis, pilte lisada ei saa. õhtul kui netti saab, ehk siis, kuigi jalka tõttu kaheldav kas meenub.

Tunni jooksul stardin autoreisile Tsehhi.

39. päev - Jönköpingist kodupaadile

2010-07-05T20:35:00.001+03:00

Lühike päev kulmineerus laeva peale jõudmisega, mis lõpetab mu reisi ümber Euroopa, selleks korraks. Enamuse päevast sõitsin koos teiste suvaliste mootorratturitega, kelle tee pealt üles korjasin, kuni nad ära väsisid ja maanteelt ära keerasid, siis otsisin jälle uue ja nii ta käis. Oli ka üks huvitav juhus. Nimelt keerasin suvalisse bensukasse ca 170km Stockholmist ja mida ma näen seal, samad Sveitsi motorratturid, kellega ma Taanis koos sõitsin ja peatudes ka paar sõna juttu olin ajanud. Maailm on ikka väikene. Paar mõtteavaldust, kiire juusutkas McDonaldsist ja veidi vahtimist ja rajale tagasi.

Hetkel vahin Stockholmis ja ootan laeva väljumist ja jaman internetiga. Millegipärast minu kõrval istuval eestlasel on levi ja ühendus, mul aga mitte. Nautlen õlle ära ja siis liigun uude kohta, taustajõud ei sobi arvutile selle koha peal.

330km täna, hetkel peaks olema 14 847km +- 3km, lõpp peatuseni (reisi alguspunktist) peaks Tallinnast ca 150km olema, niiet reisi pikkuseks peaks täpselt 15 000 kokku saama.

Hiljem lisan ka faktide loetelu, mis iseloomustab reisi arvudes.

38. päev - Taani sillad, Rootsi metsad

2010-07-04T18:26:00.011+03:00

Sisuliselt pealkiri võtab 90% tänase päeva kokku. Alustasin päeva Flensburgist suhteliselt vara ja juba enne 10 olin rajal (stardin üldjuhul hiljem veidi, kuna hommikuti jahe tuul ja külmem ilm). Enamuse päevast sõitsin koos suvaliste teiste mototuristidega. Kohe alguses 1 Sveitsi ekipaažiga, seejärel Itaalia/Taani ratastega 10-15km, siis keerasin tankla, sealt välja tulles suht kohe tulid selja tagant 2 Rootsi chopperit, kellega sõitsin ülejäänud päeva ehk ca 450km koos. tegin koos nendega 3 tankimispeatust ja sai juttu hoolega aetud. Olid umbes minu vanused ja tulid Amsterdamist.

Pilte täna ei teinud, peale ühe: Nimelt korra tankima jõudes avastasin, et ees sirab täpselt 30 000 odomeetri peal. Pole paha, arvestades et eelmise aasta 25. aprill sai ratas esimest korda rajale viidud.

Hetkel Jönköpingus, Rootsis. 650km täna tehtud. Kogu retk hetkel 14 520km umbes.

37. päev - retk läbi NL riigi

2010-07-03T23:39:00.003+03:00

Otsustasin retke käigus, et teen lõpu 3 päevaga, mitte 2 päevaga nagu korra mõte peast läbi käis. Pole mõtet lolliks sõita, et võita päev, mida hiljem vaevalt et mäletab. Samas kui on võimalik päev kauem viibida, mis reaalselt ka meelde jääb.

Päev algas normaalselt ja Belgiast alustades jõudsin Hollandi niimoodi, et ei märganud riigipiiri siltigi. Sõitsin kiirteel ja järsku tekib kahtlus, et enam ei pruugi Belgias olla kuna kiirteelt mahasõidu märk on muutunud. Mõtlen kiirelt, kuidas kontrollida ja juba näengi üht reklaami teeääres. All ka kodulehe aadress .nl lõpuga. Selge, olengi Hollandi jõudnud. SÕitsin vist vahepeal päris pikalt ka allpool merepinda, vähemalt tundus nii. Hästi kõrge vall oli vasakulpool kiirteed, mille peal tohutult palju tuulgeneraatoreid. Üks iga 100m järel ja sõitsin seal umbes 5-7km ja tõsiselt jahvatasid seda tuult ikka. Paar hetke hiljem tabas reaalsus, olin põhja jõudnud, sain 2 satsakat paduvihma ja olin suhteliselt märg ja seda täpselt 10km enne Opeli muuseumi, mis oli sihtmärgiks pandud. Kõige tipuks oli tee muuseumi juurde remondis ja järgmine mahasõit 13km pärast paduvihmas. Great Success!

Õnneks oli paar km hiljem bensiinijaam, kuhu ka keerasin ja mõni minut hiljem saabus sinna ka üks hollandi motomees, kellega kiirelt vestlusse astusin ja lõpuks ta mulle tee välja tegi ja kuni vihma lõpuni rääkisime, ca 40 minutit ehk. parem kui üksi taevast vahtida.
Vihm järgi, opeli muuseumi.

Oli vahva. Loodan, et ühel päeval ka Opeli tehas ametlikku muuseumi avab ja sinna saaks minna.

Järgmiseks sihtmärgiks läheb GPS-i Flensburg. Linn, mis asub Saksamaa ja Taani piiril suhteliselt, paar kilomeetrit Saksamaa poolel. Kohe kui Saksamaale jõudsin tabas hämmastus: Kiirtee on, aga autosid sellel pole. See ei ole mitte Saksamaa moodi. Kasutan ka juhust ja gaas põhja, kuid üle 240 eriti ei saa. Viimati tangitud 95 lihtsalt ei vedanud kiiremini. MIngihetk läheb bensutuli põlema ja tankides avastan kogemata, et Saksamaa-Argentiina mäng on juba 50 minutit käinud ja Saksamaa juhib 1:0. Koheselt tekkis mõte, et seda on vaja BierGarteni vaatama minna. Sõidan suvaliselt linnas ringi, sihiga pigem kesklinna poole ja järsku avastangi ühel ristmikul suure ekraaniga väikse õlleka kuhu ka kiirelt suuna võtan ja vaatama siirdun. Jõudsin kohale, käis ehk 61. minut või nii ja õige kiirelt löödi ka kohe 3 väravat, möll oli kõva, rahvas elas kaasa täielikult. Väärt elamus.

Jalgpall läbi, rajale tagasi. Seekord tankisin tanklas 102 Ultimat, salakavala plaaniga rattast viimast võtta. Polnud nii kõrge oktaanarvuga bensiini näinudki varem ja lootsin parimat. Väga pettuma ei pidanud - 252km/h tuli ära ehk siis 1ga rekord.

Lasin ca 30-40km täis gaasiga järjest kuni jahutus oli kuumenemise skaalal 8/10 ja hoo maha võtsin igaksjuhuks, ei tundu see asi 100% korras ikka veel. miski aeg siirdusin igaksjuhuks tee äärde Burger Kingi, kuna söönud ka polnud ammu ja kavatsusega rattal vähe jahtuda lasta. Kõht täis, ratas maha rahunenud ja tagasi rajale ja jõudsingi korrapäraselt Flensburgi.

Täna sõitsin ligikaudu 900km ja homne plaan on tiirutada vähekene Taanis ja siis Rootsi siirduda üle Taani väina viiva silla, minimaalseks eesmärgiks on seatud Ljungby Rootsis, kui sinna jõuan, siis peaksin ka Esmaspäevasele paadile vabalt jõudma, vähemalt arvutused näitasid.

36. päev - vaikselt töristades Belgia

2010-07-02T21:57:00.003+03:00

Päeva esimeseks sihtmärgiks sai Omaha Beach ehk 2. maailmasõja Prantsusmaa vabastamiseks alguse saanud randumisrannast. Enamik natside kaitseehitistest on tänaseks päevaks elimineeritud välja arvatud mõne üksiku koha, millest ühes ma ka käisin. Suht 1:1-le filmidest ja sõjamängudest meelde jäänud piltidele nägid punkrid välja.

Omaha rand ise oli nagu 1 suur suvitusrand, ainuke erinevus, et kõikjal ameerika ühendriikide lipud väljas ja kõik avalikud kohad kannavad randumist meenutavaid nimesid.

Käisin ka vastavas muuseumis ja päris huvitav väljapanek oli. Sai kõike ka suht lähedalt nähtud ja üle vaadatud. Palavale päevale hea vaheldus. Kerge jäätee peale ja minekut, nägemist Prantsusmaa, tere tulemast Belgia. Teekond Belgia oli suht erinev eelmistest päevadest, kuna seekord oli enamik päevast väikestel maanteedel ja vältimatul juhul ka kiirteel jupiti.

Esimesed märgid tagasijõudmisest on olemas. Mõni hetk pärast öömaja võtmist hakkas sadama ja üldse ilm on veidi jahedam. Praegu peaksin olema linnas nimega nieuwoor.... midagi, ei mäleta, ööbimise nimi oli ka midagi sarnast uispieln..... Tundusid vähemalt ehtsad kohalikud nimed ja nende järgi ka valitud sai, Brugge oleks kuidagi liiga lihtne valik olnud. Igatahes kogemata sattus vahva linn, pikk paadisadam ja väga uhke liivarand paistab otse baarist kus hetkel seda juttu kirjutan.

Olen käinud kus ma olen, kuid midagi teha ei ole, isegi kui oleks täielik kolgas olnud oleks see linn ja riik mulle meeldinud, sest siin saab saksa keeles rääkida. Kuigi koolis ja vahetult peale kooli oli sellest keelest mul parajalt siiber ja pigem vältisin selles suhtlemist, siis mida aeg edasi, seda enam otsin võimalusi seda rääkida (pidevalt otsin suhtlust saksa motomeestega). Praktikat veidi rohkem ja oleksin sõiduvees.

Tellisin baaris kohalikke merekarpe/rannakarpe, ei tea kumba. Toodi korralik poti täis ikka. Lihtsalt ei jõua ära süüa, sai friikate söömisega veidi liiga tehtud, oleks pidanud need üldse alles jätma ja ainult mere värgile keskenduma. Päris head asjad ikka, vahet pole mis stiilis tehtud, seda sööki lihtne rikkuda pole.

Hommseks on ainult üks 100% kindel eesmärk: Opeli muuseum Tijeni-s, Hollandis. Kuna ametlikku Opeli muuseumi ei eksisteeri minu andmetel, siis on see lähedaseim variant oma silmaga Opeli ajalooga tutvumiseks. Tõsiselt loodan, et sain hollandi keelest piisavalt hästi aru (sarnaneb saksakeelele hääldus), siis homme peaks 13-17 muuseum avatud olema. Umbes selleks ajaks plaanin ka sinna jõuda.

Pole veel suutnud otsustada, kas tulla üle Taani ja Rootsi koju või üle Poola. Reaalsem on Skandinaavia variant, aga eks tuleb ka ilmateadet vähe uurida. Pusa viskasin ära pärast plahvatust, seega on ainult üks soojem asi peale särkide alles ja sellel ka varukad puuduvad. Skandinaavia variandi vastu räägib, et paat stardib eesti poole kell 1730 ja see tähendab, et ma peaksin homme meeletult pika päeva tegema (pakun 900-1200km – pole veel kontrollinud), et pühapäeval kindlapeale õigeaeglselt paadi peale jõuaksin.

35. päev - Jama, võit, ilu.

2010-07-01T20:08:00.005+03:00

Kiireim tee koju: 2684km; 31h 36 minutit

Päev algas nagu eile lõppes. Start oli ok, lappisin mis lappida andis ja startisin. Öösel oli vihma sadanud ja teed tolmust puhtad. 250km Nantesi teenindusse.

Esimese peatuse tegin ca 100km järel, et tankida ja osta korralik kotikinnitus vahend, need tehtud soovin teele asuda, kuid ei saa.

Signa saan maha ilma probleemideta, kuid ratas ei käivitu. Möllan kõikvõimalikud variandid läbi 15 minuti jooksul ja siis on aeg isale helistada, endal on mõistus otsas ja seda ilma tulemuseta. Isa rahustab hea nõuga sekundiga mu maha ja järgneva 45 minuti jooksul sain oma elu parima mootorratta tehnika tunni. Tõesti mu teadmised puutuvad kokku tänavalapse teadmistega tehnikast: kuhu käib võti, kui miski tuli põleb - tuleb minna teenindusse või isa kätte anda. Seni olen sedasi väga edukalt hakkama saanud, kuna alati olen pigem ettevaatlik ja enneaegne asjade parandamise/kontrollimisega olnud. Seekord nii ei läinud. Asjast. Isa küsis kõik faktid üle, seletan talle nii hästi kui oskan. Helistab tagasi ja teatab, et kõige reaalsemalt signa elektrikork(Fuse inglise keeles, nii oli kaanel kirjas) läbi ja seda lihtne kontrollida, nagu elektripirn, kui õhuge riba katki, siis selles probleem. Uurin tükk aega, no ei ole miskit riba kuskil - selgub tõde, uurin releesid. Vähemalt sain teada millised need on ja kus need asuvad, kõva 5 minutit õppetundi.

Järgmisena leian kiirelt õige asja ja probleem selgunud, ongi vastav jublakas vigane.

Uurin isalt kust kohast ma uue saaksin, saan teada et bensukas ikka on. Suurima õnnena olin suurde bensukasse pööranud, mitte miskisse tilukesse nagu Prantsusmaal suht tihti on. Ikkagi kiirtee ääres. võtan vigase jubina kaasa ja lähen poodi, näen üht tüüpi leti taga sekeldamas ja neidusid vältides näitan objekti tüübile ja see viib mu kohe õige riiuli juurde kus ka vastav karbike olemas, ostan ja lähen ehitama. Viskabki kogu tabloo põlema, aga käima ei lähe. Lülitan välja ja proovin uuesti, enam ei miskit. võtan jublaka välja ja joppas, see ka kohe lühise saanud katkisest taga suunakast. Egas midagi lähen ja ostan veel ühe karbi, seekord sain ratta tööle ja enam kinni ei kavatsenud panna ennem kui teeninduses, sadagu või taevast kärnkonni.
Kohe kui bensukast välja keerasin läks mootorituli põlema, mitte punaseks vaid kollaseks, eeldasin et uus lühis on tekkinud ja nii kui ma seisma jään nii ma sinna ka jään, 150km sõita. sõidan väga ettevaatlikult ja norm kiirusest pigem alla. Ükski suunakas enam ei põlenud. Rekadest mööda sõitmiseks tuli appi võtta vasak käsi ja nii ma seal vehkisin 150km küll vasakule ja paremale möödudes kätt. Rekasid oli rohkem kui kunagi varem tee peal, vähemalt nii tundus. Selektiivne mälu ilmselgelt.

Kohale ma jõudsin igatahes ja vedamine mis sugune. Kõik on laulupeol, neil on lõuna. Õnneks leidsin kellaaja Gps pealt ja vaatan ainult 1 minut kestab see veel, võtsin kola seljast ja istun ukse kõrvale vett rüüpama ja õigepea märgatakse ja lastakse sisse. Mootorrattas teeninduspunkti ise enam ei sõitnud, jublakas oligi õhtal ja tuli lükata, kohalik boss aitas väga abivalmilt. Päike hakkas ka minu õuele paistma.

Seal sain parima välismaise teeninduse mille ma seni olen saanud. Kohe võeti mind ette, lasti pealt vaadata ja seletada mida tahan, et kontrollitakse ja mis võiks ideaalne olla hiljem. Kõik mis meenus, kõik ka parandati. Lisaks võeti raha ainult osalise töö eest, radika jahutusvedeliku ja lisatöö eest tundus et midagi ei arvestatud, nii nad väitsid ja nii ka tundus. Kui tuli lasta mootoril vähe töötada, et asju kontrollida siis mitte ei vahitud, vaid kasutati aega rehvide rõhu mõõtmiseks jne. väga väärt koht kus oma teenindus välismaal ära teha. Nantesi Triumphi teenindus siis. Soovitan kõrgelt.

Kõik õnnestunud lähen paar kilomeetrit eemal olevasse McDonaldsisse võitu tähistama. Väärt idee oli. Oli ka internet ja tänu sellele leidsin ka õhtused sihtmärgid, mis eelmise öömaja interneti puuduse tõttu puudusid aadressidena.

Hetkel asun Saint mont Micheli saare lähedases öömajal, aknast ilusti paistab ja sai ka juba seal turnimas käidud.

väga eht nägi seestpoolt välja, väärt külastamist kindlasti.

Homme on plaanis 2. maailmasõja D-Day randumise paigad üle vaadata. ühes pidi punkreidki veel säilinud olema, enamus olevat likvideeritud. Homme paista, 150km sinna. Täna olin järjekordselt läbihigistanud ennast ja pärast saarel turnimist lihtsalt ei viitsinud enam sõita, võib õhtust külma tuult ka saada ja nohu või hullema saada. Pole seda jama vaja

Hinnanguliselt 450km täna.

34. Päev – Aeg reis lõpetada, kõik viitab sellele.

2010-07-01T16:12:00.003+03:00

Kiireim teekond koju (üle Poola): 2793km; 32h 39min

Nr1. Jahutusvedeliku tuli hakkas kahtlaselt väikese peatuse peale esimest korda elus põlema ja kui teine kord ka nii juhtunud oli, helistasin isale, sain hüva nõu, ostsin bensukast vedeliku ja täitsin vastavat paaki, täiesti otsas tundus olevat.

Nr2. See tehtud, mõtlen sõitma asuda, võtmed kadunud. Otsin juba tükk aega ja igast variandid käivad peast läbi. Lõpuks avastan, et istme luku küljes rahulikult ripuvad. Panen äsja hangitud kanistri koos ketiõliga ilusti pokkeriprode pusa alla, tagaistmekoti peale, võrkrihma alla.
Järgmine peatus kusagil Bordeaux-s Triumphi teeninduses. Vend saatis sms peale aadressi ja sõit algas. Paarkümend kilti enne sihtmärki tõmban saksa motomehele sappa ja sõidame koos kuni järgmise bensukani kuhu keeran tema järel ka sisse, kuigi erilist vajadust tankida ei olnud. Ajan paar sõna juttu ja tüüp on ikka imestunud, et nii palju riike ja nii kaua ikka reisinud. Edasi jätkan siiski üksinda, meie teed ei kattu.

Nr3. Esinduses. Saan uue rehvi: Pirelli Corsa III vist, aga minu jahutusprobleemiga aega tegelda neil ei ole, pluss inglise keel oli ka väga algaja tasemel seal ja ma ei suutnudki selgeks teha talle, et on vaja ainult üks kork maha keerata ja kontrollida kas radikas on tase normal või ei. Ise ma radika korki maha keerata ei saa, selleks on vaja spets riistapuud.
Jätkan. Sõidan rahulikult ummikus umbpalavaga ja vaikselt kulgen, aegajalt nähes Leedu rekasid. Järsku käib jubq hõredamas liikluses parema kõrva ääres selline pauk, nagu oleks õhupall otse kõrva all katki tehtud. Esimene reaktsioon kohe gaas maha ja käsi kiivri külge, äkki miski vidin minema lennanud või kivi visiiri hoidja katki löönud. Käega tundub kõik OK, järgmisena kohe tsekin, ega tuuleklaas ei murdunud ja miski kruvi sealt kuhugi vastu ei lennanud. Tundub ka kõik kombes, vaikselt kulgen ja lendan ca 10km pärast esimesse bensukasse, et asi üle vaadata.

Nr4. Jään seisma ja oh imestust, pusa jookseb peaaegu vastu maad, suur auk keskel, võrkrihmas samuti auk,

jahutusvedeliku kanister ja ketiõli purk kadunud, lisaks 1 tagumine suunatuli katki ja kadunud, õnneks juhtmed tundusid korras olevat. Kõige alumine helkur ka kadunud/murdunud ja lisaks veel koti 1 kinnitusklamber katki.

Ei kujuta ette, mis täpselt juhtus, kuid reaalsus on see, et ilmselt ketiõli purk plahvatas, kuid miski pidi selleks järgi andma või oli selleks kuumus? Tagantjärele mõeldes oleks pidanud enne miskit asja katsudes pildi tegema, oleks saanud pärast loogiliselt mõeldes õigele järeldusele tulla.

Nr5. Võtsin suht kohe pärast bensukas asjade kokku lappimist sihiks esimese linna, et asju korrastada ja öömaja saada, ilmselgelt juhtus selleks kehv variant, algus oli ilus, kuid tulemuseks kiirtee ääres asuv motell, kus pole internetti. Oleks võinud vabalt 100km edasi täna sõita, kuna homme tuleb seda ju niikuinii teha motopoodi sõites. Tol hetkel kahjuks nii pädevalt ei mõelnud ja asjade üle ei arutanud. Läbi higistatud riietega prioriteedid kipuvad muutuma.

Nr6. Igatahes motellis avastan, et Shampooni pudeli kork on katki murdunud ja terve tagaistme koti sisu ujus selles, enamus juhtmeid kaasaarvatud. Päris korda ei saanud, kuid nii heaks kui võimalik vast sai.

PS: väikseid jamasid, nagu järjekordses teemaksus kopikate napp puudujääk automaat piiripunktis, gps aadressis viga, kadunud kõige õhemad kindad (motellis siiski leidsin shampooni seest) jne ei viitsi pikemalt välja tooma hakatagi.

Tagasihoidlikud 450km

Hiljem lisan tänase päeva katsumused, kui internetti veel saan. hetkel McDonaldsis võidueinet tegemas. Täna jätkusid jamad ja just tulen lootusrikkalt Nantes-i Triumphi esindusest ehk on nüüdseks kõik vead eemaldatud mõneks ajaks. Pean tänama oma tehnika teadmistega isa, sest vahepeal olin ikka suht kehvas tujus, aga isa läbi telefoni juhendamine süstis palju enesekindlust ja parandas ajutiseltki jamad ja sain teenindusse välja sõidetud.

33. päev - Retk läbi hispaania

2010-06-29T21:08:00.002+03:00

Alustasin nagu viimased päevad ikka päeva, uniselt. Juba 100km järel tegin bensukas peatuse, pähe tõmmatav higistamise vastane sukk hakkas kiivri all vastu pead soonima kuidagi ja jube ebameeldiv oli sõita, lisaks unisusele. Lendasin bensuka. Paak täis, Red Bull sisse, suka alla niiske taskurätt ja kohe enesetunne super ja sõit saab lustlikult jätkuda. Suund Santanderi peale.

Paar bensukat lasin veel kuni ühes bensukas hakkasin ketti õlitama ja vaatan, ohoo. Esiteks rehv hakkab ära väsima. Alles üleeile sõitma hakates vaatasin ja imestasin kui värske rehv veel on, et lasen isegi koduni äkki välja sellega. Enam seda ei usu.

Teiseks avastasin, et plastmass junn, mis numbrimärki kinni hoiab on kadunud. Hea, et vahetult enne reisi isal numbrimärgi igaksjuhuks kinni lasin kruvida. Ei kujuta ette neid sekeldusi, mis sellest oleks võinud tekkida kui politsei oleks huvi tundma hakanud mu vastu.

Jätkasin suunaga Santanderi poole ja isegi kiirtee oli nii kurviline kui kiirtee olla saab. Väga vahva oli sõita, kahjuks väikeseid teid ma piisavalt edukalt leida ei suutnud täna lõpp-peatuse poole. Aeg-ajalt leidsin mõned, aga jätkasin enamasti siiski kiirteel. Lõpus kui püreneed hakkasid, siis pärast Santander-Bilboa vahelise kiirtee järel, mis on vist ainuke kiirtee mida ma soovitaksin kõigile ilma kiirusele mõtlemata. Vapustav kiirtee, nii kurviline kui tavaline mägitee – lihtsalt laiem ja väga palju suuri sildu. Kohati sai päris mereääreski sõita ja kalurilinnu vaadeldud. Pärast seda keerasin alternatiivsele väiketeele: BI-633 peale, mis oli väga vahva loomulikult, eriti lõpp kus sai täpselt merekaldale ehitatud mägiteel sõita. Öömaja võtsin linna nimega Deba. Tundub normal, liivarand ja ilus park oli, sellest piisas.

Täna ca 820km. Nauditav päev.

32. Päev - Gibraltari, Portugali päikese all

2010-06-28T23:21:00.005+03:00

Alustasin ligi 2h hiljem kui plaanisin kuna öösel ei sain alles 3st magama, ennem lihtsalt ei tulnud und. Ilmselgelt oli selle põhjuseks Laupäevane kella viieni ülevalolek, mistõttu ka järgmine päev kell 12 magama minekust ei tulnud suurt midagi välja. Ei hakanud ennast vägisi ka jalule sundima. Panin äratuse 2h hilisemaks ja olin välja puhanud ja sõit võis alata. Teatavasti on unisena sõit veelgi ohtlikum kui purjuspeaga sõit. Ei ole mõtet jamada.

Esimene siht Gibraltar. Eht koht, tõesti oli kahju, et ma sinna laupäeval ei läinud nagu korra planeerisin ja tervet päeva selle jaoks vabaks ei võtnud. Koht kuhu kindlasti tagasi minna mõne järgmise tripi käigus.

Tundus väga eht vanalinn ja üldse kuidagi omamoodi vahva. Ma pole kunagi nii palju rollereid korraga vist näinud kui seal. Kindlasti rohkem kui autosid, küsimus on ainult mitu korda rohkem. Pakun et 4:1 suht rollerite kasuks, vähemalt. Sai ka kurikuulsad ahvid looduses ära nähtud.

Päev jätkus ja järgmine siht Portugali maailma suurim päikeseelektri jaam. Jõudsin kohale, ilmselgelt pea vasakule-paremale käimas põldude vahel, et märgata kus need asuvad. Teadsin ainult et Emerelaja linna lähedal, mis oli ka gps aadressiks pandud. Sissesõidul ei märganud ja jõuan linna, näen jalkabaar. Pean kinni lendan sisse tellin jäätee ja otsin gps välja ja seletamine hakkab. Mitte sõnagi inglise keelt ei osata, kuid omastkäest tean vajalike sõnu nagu „solar“ ja „energie“ ja mõistetakse, keegi otsib mooobilist vastava pildi välja ja küsitakse „sie?“ Vastus jaatav. Näidati näpuga koht ette ja vaatasin viimased 10 minutit Hollandi-Slovakkia mängust, nähes ka viimase sekundi Penalti.

Hakkan sõitma ja imestus kui suur, suht minu tee kõrval asus, kuid kerge nurga all, seega sõites pigem ei saagi seda näha. Ikka suur ja lõputu tundus küll see väljak.

Ja tõesti paremat asukohta oleks raske soovida asupaigaks: kiiver pärasni lahti, kõik lukud ja taskud pärasni avatud ja tõesti õhku ei jätkunud, rääkimata veel sellest et sain oma „motopäevitust“ värskendatud ja kõik riideid seljast võttes olid enamus läbimärjad. Kui Hispaanias näitas sooja veel 30 kraadi, siis see oli Portugali kõrval jahe koht. Pakun 35 kraadi või rohkem, kahjuks üheski bensukas temperatuuri näitajta polnud. Netist uurides, väidetakse et 33 kraadi oli. Võimalik, igatahes tuul oli liiga palav, mis muutis asja eriti lämbeks. Siiski lõpmatu kord parem kui vihm.

Teepeal sattusin Elvas-sse. Oli huvitav ehmatus kui linnasilti nägin, et nüüd olengi siise Elvas jah. Kahjuks pilti ei saanud linna sümbolist teha, sest kui tahtsin teha olid järsku 2km peatumiseks kõrvale kõrge jalakäijate tee ehitatud ja taga oli maastur. seega 0 varianti peatumiseks. Leidsin siiski netist hea pildi:

Järgmine sihtmärk Castelo Branco ehk ööbimine. Sõidan väga maalilise künkalise looduse keskel ja tõesti nauditav oli. Üldse sõitsin enamuse teid pärast Gibraltarit väiksematel teedel täna. Jõudsin linna, gps näitab 20 öömaja varianti. Hakkan läbikäima, ei ühtegi, mis näeks öömaja moodi välja!! Lõpuks näen miskeid silte, esimene ei vii kuhugi, järsku ristmikul enam silte pole ja proovi sa aru saada mis suunas sa siis keerama paeks, proovin paari varianti ja tulemuseni ei jõua. Mõtlen, 1 veel ja kui tulemus negatiivne sõidan siit minema. Aitab jamast. Ja muidugi viimasega vedas ja 30 minutilist otsimist saatis lõpuks edu. Nägin isegi teist poolaega Brasiilia mängus.

Päev kokku umbes 750km. Lihtne ja mõnus.

Lisan pildid mõne aja pärast

31. päev - kuu täis. Plaanid selged

2010-06-27T21:42:00.003+03:00

Kuu sai täis reisil oldud ja otsustasin, et homsest hakkan tagasi sõitma. On juba liiga kaua paikne oldud. Ei sobi see paiksus ikka väga mulle.

5100km on tagasisõidu tee google mapi pakutud pikkuseks. Eks näis, mis reaalsuses välja tuleb, neid plaane võib ju teha, kinnipidamine on aga hoopis teine. Igatahes planeeritav marsruut peaks jääma mööda mandrieuroopa põhjaranna joone järgi.

Tahaks ära käia Portugalis maailma suurimas päikese-energia jaamas(60ha) ja teiseks 2. maailmasõja randumisrannas. vaataks need asjad üle. Rohkem pole mõelnud, planeerinud hetkel.

10 päeva pärast algab juba reis klassivendadega Tsehhi, selleks ajaks oleks vaja tagasi jõuda.

Mõned pildid Fuengirolast:

29. ja 30. päev - Endiselt paikne

2010-06-26T12:09:00.003+03:00

Pealkiri vastab tõele. pole juba 3 päeva ühtegi kilomeetrit sõitnud. Tänaseks on küll kerge mõte Gibraltaril ära käia, mis asub 110km kaugusel. Oleks Portugali poole kergem minna, ei peaks kogu vidinatega kohe peatust tegema + sõiduisu kasvab iga paikse päevaga ikka meeletult.

Elamine on makstud kuni esmaspäeva hommikuni, kuid hetkel on vist mõte pigem tagasi tulla, kuna meenus üks toimetus, mida oleks oluliselt mugavam Eestis korda ajada kui siin läbi interneti. Lisaks see paikne elu ikka ei ole 100% minule, eriti kui nii ilus motoilm on. Eile nägin siis 4. siinoleku päeval mere ka lõpuks ära. Täitsa suur ja õiglane tundus. Hinnanguliselt 400m ööbimisest peaks meri olema, aga ette jääb 3 tänavat maju igasuguste ahvatlustega ja kuna päevitamine pole mu lemmiktegevus, siis nii ta saigi edasilükatud. pilte pole teinud, kuna fotokas on kuhugi kindla koha peale ära pandud ja igakord kui välja olen läinud pole seda märganud ja seega unustanud. hetkel kirjutades sai fotokas ka välja otsitud ja järgmine kord on ehk mida lisada.

Mõtlesin, et panen googlis tehtud mapi ka siia, kuid see google map on ikka suht ajuvaba, teen tee valmis, aga näitab teekonda lingis ikkagi ainult musta mereni. Kustutan kõik vanad mapid ära, ikka sama teema. loobusin ja tegin screenshoti.

27. ja 28. päev - paikne

2010-06-24T19:52:00.002+03:00

2 päeva 0km.

Eile sai oldud jaanipäevatujus ja Inglismaa mängu inglise pubisse vaatama mindud. sai veits hiljaks jäädud, aga kohe kui pubisse sai sisse astutud lõi inglismaa ka värava ja tohutud juubeldused algasid. Kohe oli selge, siia tuleb jääda kuigi ruumiga hõisata polnud. lahendus sai leitud.

Ei läinud kaua kui olime ühe inglise pundiga vennastunud ja ükshetk olid ka inglise värvides plastmasskaabud pähe tekkinud. Loomulikult inglismaa võitis ja tähistamine algas. Muidu kõik normal, aga jaanitulele ma ilmselt ei jõudnuki. vähemalt ei meenu, et oleksin käinud.

Pakuti välja, et jääksin teiste eestlastega siia elama suveks, kaunis ahvatlev mõte. homseks tuleb ära otsustada.

26. päev - Fuengirolas päral

2010-06-22T18:48:00.006+03:00

Hakkasin hommikul mõtlema, et miks teha 500km päev täna ja homme 200km kui võiks kohe 700km teha ja puhata täielikult. Saigi nii tehtud GPS andmed sisse ja 719km näitas. Tundus lihtne. Valisin eranditult väiksemad kiirteed ja sõit algas lustlikult. Esimesed 100km oli mägiteed ja siis suht üksluine liuskmaa, mistõttu oli isegi hea, et kiirtee oli, väiksel teel oleks seda suht nüri poolpäeva sõita olnud.
Kiirtee oli üllatavalt tühi ja piisavalt lai, mistõttu oli mõnus stabiilses tempos seda lasta, tankimine - söök ja jook. Edasi.

Üks väga ohtlik potentsiaalne olukord oli ka, õnneks mitte minul. Nimelt kiirteel, vaatan tagant tuleb kiirem ja ei hakka autost mööduma, lasen tal ennem mööduda. Ja niikui ta möödus tõmban tuulde ja järsku ilmnus keset teed meie rajale miski koera/hüääni sarnane olevus ja auto pani täiega sisse sellele, ma sain ilusti pidurdatud nagu ka ülejäänud autod. tükke ja juppe oli terve tee täis. Teine auto ei andnud pidurdades absoluutselt märku, et miski oht võiks teel valitseda. Või ma ei märganud seda. Igatahes pani mõtlema kui mina oleksin selle auto asemel ise mööda minema hakanud.

Lõpuks jõudsin ka kohale. eesti keelt olen juba palju rääkinud, kuna sain toa eestlaste kõrvale.

25. Päev - Hispaania

2010-06-21T17:48:00.003+03:00

Jõudsin kohale ja hetkel asun Teureli linnas, Valencia ja Zaragosa vahepeal.

Tee peal tuli meelde eilse päeva kohta veel see, et mitte ainult mind ei aidatud eile, vaid aitasin ka ise korra kohalikku. Nimelt pärast teemaksu ei läinud ühel auto käima ja aitasin käima lükata.

Tänasest. VIHMA EI SAANUD! Olen tõotatud maale pärale jõudnud! Hommikul tiirutasin vähe Andorras ringi, suht sujuvalt piiri poole vaikselt sihtides ja ka tankisin. Paaki läks tervelt 7,8L ehk eile bensuka jõudes pidin suht aurude peal sõitma juba, sest pärast olin ca 70km sõitnud ja ikkagi läks nii palju paaki. Vedas ikka täiega. Algne plaan oli 300km sõita umbes ja siis ööbimine võtta. Teed oli mõnusalt kurvilised ja autodest pigem tühjad, mistõttu igav ei hakanud kordagi ja isu sõita püsis.

Suhteliselt alguses kohe kui miski reka taga vahtisin, nägin, et tagant tuleb hea hooga motikas. Ootan ta järgi ja ei pea pettuma. Kohalik. Lendan tuulde ja nautlus algab. Tema sõidustiil sobis mulle täielikult: sirgetel lasi hooga, aga mitte põhjani. Kurvides aga võttis viimast. Tundus kurvidele ja kallutamisele spetsialiseerunud tüüp ja tema järgi sõita oli päris hea. Kallutamist ja trajektoori sai ikka kõvasti harjutatud ja kuna ma grammigi talle alla ei jäänud, siis tuleb tõdeda, et reisiga on areng toimunud. Sõidumõnu on ikka hoopis teine kui kalle on kurvis juba päris terav ja näed asfalti lihtsalt alla vaadates, mitte enam kõrvale alla.

Korra oli ka poolohtlik olukord, olin üksi sõitma jäänud ja tulen kurvist mõnusa hooga ja politsei tuleb vastu, kohe kerge pidur ja gaas maha loomulikult. Pilk peegli, kas reageeriti või mitte. EI. Siin tundub kõigil savi. Kohe tuli miski seeria põntse, mis panid lenksud korralikult ühele ja teisele poole vetruma ja järgnes ka kurv vastassuunas. Pigem lauge õnneks. Sain ilusti ratta kontrolli alla, veidi üle telgjoone läks, aga mitte midagi ohtlikku. Olen selle reisi ajal küll üle okste, kivide ja muu sodi tahtmatult sõitnud, kuid see oli seni kindlalt kõige ohtlikum olukord.

Igatahes jõudsin mägedest alla ja üles sõites sihtpunkti, mille olin suht tundejärgi netis surfates valinud maastiku järgi, aga oh imet. Täielik väikelinn ja suurt midagi seal teha ei oleks. Lisaks ei jäänud Hotelli silt silma ja lasin siis pigem edasi, kell oli ka alles vähe. Võtsin mingiaeg GPS lahti ja vaatasin kus lähim suurem linn. Leitud, seatud sihtpunktiks ja 110km ainult sõita. Jõudsin kohale, nägin kohe, et selles linnas ma ööbin. Küsimus ainult, millises öömajas. Lendasin Info-punkti ja lasin internetiga hotellid välja otsida. tegid ringid linnakaartile ja asusin teele.

Tähelepanuväärne on, et ei nii Info punktis, esimeses hotellis (kus siiski polnud internetti) ega ka teises hotellis ei räägitud mitte sõnagi inglise keelt, teisi ma ei hakanud isegi proovima. Käed, jalad ja pastakas appi ja tulemus olemas sama kiirelt kui suheldes. Reisimine keelte taha küll ei jää.

Täna on Hispaania mäng MM-l ja kavatsen seda kuskil koos kohalikega vaadata. Hetkel pole veel ühtki sellist pubi kohanud kus võiks selline asi realiseeruda. Aega on õhtuni veel.

24. päev - Läbi tuule, vihma, külma ja häda Andorrani

2010-06-20T22:24:00.005+03:00

Täna oli suht seiklusrikas päev, aga tagantjärgi siiski päris põnev ja kindlasti huvitavam kui tavaline laabuv päev. Ärgates tegin akna lahti, ilus ilm kõikjal. Veerand tundi hiljem sööma minnes algas paduvihm, mis kestis ca 15-20 minutit ja lükkasin selletõttu ka oma starti ca 30 minutit edasi, sest Monaco poole oli tuul ja ei tahtnud seal peatust vihma käes teha. Õnnestuski, seal oli maa korralikult märg, aga ei piiskagi minu lühikesel jalutuskäigul. Eelmine aasta Monacos käies peatusime isaga Formeli Pit-stoppide alas, siis seekord oli raudne sihtmärk Monte Carlo Casino väljak.

Pildid tehtud, panin Andorra suunas ajama, 670km jäi ainult sõita. Käkitegu. Esimesed 100km suht normal ilm, mitte küll palav, aga vähemalt kuiv. Ja siis see standard päeva algus algaski. 50km puhast lausvihma kiirteel. Oleks tavalisel teel olnud, siis polekski ehk nii läbimärjaks saanud, aga kiirteel tekib autode järele vihmapilv, mis on nagu survepesu. Ei läinud kaua kuni niiskus tungis kõikjale.
Lõpuks siiski vihm lõppes sama järsku kui oli alanud.

Algas päeva järgmine osa - Tuul. Ma ei ole kindel kui tugev see oli, kuid mina sellist tuult mootorratta seljas ei mäleta ja seda jätkus ca 500km. Tõesti rattas vahepeal lihtsalt sujuvalt vajus vasakule, kuigi olin sirgel teel poolkaldes paremale ehk siis pöördeasendis. Seda põnevam oligi. Sain täna ka vist kaamerasse sõita. Tunnelist väljudes käis poolsähvatus, võis ka päikene olla muidugi. Igatahes kui oligi üle, siis väga minimaalselt, ise hindan max 10 üle, kuid pigem vähem. Eks näis mida ja kuidas seda käsitlema hakatakse.
Ja siis nii ma seal sõitsin, iga 50-100 km tagant oli kiirteemaks(korra polnud mul münte ja sularaha ei kõlvanud automaadile, siis tuli tagumine autojuht viisakalt välja ja vahetas mu 5€-se müntideks ja retk jätkus), mis võtsid jälle hoo maha. Nimelt tuli märjad kindad kõige pealt käest elimineerida, siis raha otsida jne, pärast jälle kindad kätte saada ja nii oma 8-10x tänase päeva jooksul.

Lõpuks keerasin Andorra peale kiirteelt, ca 170km näitas. Tundus lihtne, aga ei olnud. Esimene asi, bensukad lõppesid järsku just siis kui mul tuli põlema läks. Ja need mis olid, ca 5tk kuhu sisse keerasin olid kõik pärast 17 õhtul suletud Prantsusmaa poole peal siis. Mul aga 70km lõpp-punkti ja bensiinist peaks jätkuma ca 50km-ks. Juba ligi 28km sõitnud, tuleb tunnel. Saksa motomees võtab sappa. viskan käppa nagu ikka ja pärast tunnelimaksu maksmist mõlemad kindaid kätte pannes teen juttu ja ütlen et mul bensiini jube vähe ja küsin kas ta minuga koos ei tahaks sõita, et siis vähemalt abi saada kui peaks ennem otsa saama. Ta annab ka paar ideed kus võiks olla. Tunnel läbi, suur brigaad kõiksugu korrakaitse ja päästeameti autosid Andorra tee otsas ja kogu liiklust suunatakse edasi. No sõidame siis edasi ülisäästlikku sõidustiili rakendades. EI pidurda, koguaeg lasen käiguga pidurdades kõik kurvid läbi jne. Siis ligi 20-25km hiljem on silt: 24h avatud bensiinijaam.

Sinna jõutud - kaart ei tööta automaat tanklas! 1 kohalik tankis teisel pool ja ütlesin help, tuli appi ja ka temaga ei saanud minu kaart tööle. teen ettepaneku tema kaart ja ma maksan sulas kinni. on nõus ja jätan euro jotsi ka talle, tehes 19€ arve ja annan 20€. sümboolne, kuid ilma poleks kuidagi hakkama saadud. Sakslane, kes oli mind terve aeg turvates järel sõites, ütleb ka: ganz Spitz jaah? ehk siis suht napikas? Ja nii oli, 13+L läks paaki(17L max), aga oleks veel kõvasti mahtunud, kuna tahtsin ümarguse arve teha, siis nii ta jäi. Uurin kuhu sakslane Thomas ka läheb, ütleb, et me just möödusime tema ööbimisest ja kui ma ütlesin et ma Andorrasse, siis ta seletab et see päästeamet oli sellepärast tunneli juures, et tee või tunnel oli Andorra poole minnes kokku varisenud. Super! Aga vana mägitee ikka läheb sinna ja see töötab. Gps paika ja 55km näitab. Panen ajama ja ennäe imet 1900m peale jõuan ja polegi Andorras nii soe kui arvatud.

Oli küll tõsiselt külm, kuid see pilt tuli kaamerasse jäädvustada. Jõuan Andorrasse ja mida ma näen, miljon avatud suurt bensukat ja bens ca 40c/L odavam. oleks vabalt oma paagiga sinna jõudnud(bensukad algasid ca 25km enne lõpp-punkti), aga kes see võis arvata, et Andorra väikelinnades bensukaid on ja üldse kas ja kui palju andorras linnasid peale pealinna on. Ega ei teadnud ega osanud ka uurida sellist asja ennem. Lõpp hästi, kõik hästi. Vähemalt oli kindel sakslasega sõita, kahepeale oleks kindlasti lahenduse hädas leidnud, mägiteel selles nii kindel ei oleks saanud olla.

Andorra on tõeliselt ilus riik, Arhitektuur on fantastika. Väga palju maju on ehitatud väikestest paekivi tüüpi kividest ehk kohalikest kividest. Tõesti näevad ilusad välja. Pole nii omapärast ehitusstiili juba ammu kohanud.

23. päev – Alpidest kiiremas korras minekut.

2010-06-19T19:55:00.003+03:00

osa1.
200km sõidetud. Itaalias, lõpuks. Eranditult kõige kiiremad teed, mida gps pakkus Itaaliasse jõudmiseks, saaks selle vihma käest lihtsalt ära. Mitte, et šveitsis just väga palju kiireid teid oleks, isegi kiireteel on 100 üldjuhul märgiks, erandina 130. ja suurel maanteel üldjuhul 80. Lihtsalt laiemad on kui tavalised teed. Nägin nii lumiseid mäetippe, märgijõgesid kui ka kõrgelt alla kukkuvaid jugasid ja koskesid.
Iga kilomeetriga Itaaliale lähemale hakkas päike järjest enam vihma üle jõudu näitama ja Itaalia piirist üle saades tundus juba asi päris lilleliseks minevat. Pettumus. Keerasin pärast piiripunkti kohe parklasse, et unarusse jäänud ketti õlitus ära teha. Ja hakkas paduvihma sadama, mis kestab juba 20 minutit. Kett tuletas ennast rauakõlinaga ca 10km enne piiri meelde kui suur ummik järsku tekkis ja millest ma sujuvalt ühe rolleri järel mööda laveerisin.
Pärast tuli välja, et ees oli tunnel ja umbes 3km pärast tunnelit oli suur reka tee ääres seismas, politsei ja päästeameti auto selle järel vilkuritega. Ilmselt oli idee, et tunnelisse järjekord ei tekiks rekast mööda sõitmisel. Ei teagi, šveitslased on jube ettevaatlikud kõiges.

Sõidu alguses meenus, et täna on laupäev pigem ja kurat seda teab kas ja mis Itaalias täna üldse avatud on, kaasaarvatud plaanis olevad Ducati ja Lamborghini muuseumid. Ilmselt siiski väga kaugemale ei jõuagi sõita kui need muuseumid (250km nendeni piiripunktist), kuid homme on jällegi pühapäev ja siis on kõik niikuinii kinni. Suht kindlalt võib nii eeldada „siesta“ maades. Eks näeb, selgub.

osa2.
Itaalia olgu mis ta on, aga ilusa ilma talongid olid sealgi otsa lõppenud. Nähes, et midagi head ka Itaalia endast pigem ei kujuta: sooja ei saa, vihm ei lõppe ja motomuuseumidesse ei saa, võtsin vastu otsuse Hispaaniasse suund võtta. See on ainuke riik, milles ilmateate järgi igapäev ainult päike on olnud. 4 päeva lausvihma järjest saada väsitab vaimu. Tegingi 550km päeva enamasti läbimärg olles, aga külm siiski ei hakanud õnneks. Hetkel jõudsin Mentoni, Prantsusmaale. See on linn, milles ma ka sügiseses mototripis ööbisin. Jääb ca 10km Monacost itta. lollikindel valik tundus. 670km Barcelonani ja umbes 8000km see retk sõidetud. Homme võtan suuna läbi MOnaco Andorrasse ja siis vaatan edasi, mis saama hakkab.

22. päev. Zeppelini muuseumist hea tujuga Lichtensteinini

2010-06-18T15:33:00.004+03:00

Alustasin päeva Zeppelini muuseumis ja suht huvitav oli, nägi igasuguseid vidinaid, mis on kunagistest Zeppelinidest alles jäänud ja ka pildigaleriid, mis zeppelini pealt eelmise sajandi algusaastatel tehtud on. Lisaks sai näha ka kunstzeppelini seestpoolt.

Imeline päev sai varajsase lõpu. Eesmärgiks oli võimalikult kaugele jõuda täna Itaalia suunas, paraku võtsin juba öömaja Lichtensteinis. Põhjus lihtne, esimese 15km-ga sain suht märjaks ja ka järgnevad 70km ei parandanud asja. enda üllatuseks leidsin isegi mõne kuiva koha enda riietuses. ca 3h sõitsin seda 90km, ummikud ja väga tugev paduvihm lihtsalt ei lasknud kolonnil kiiremini sõita.

Mingihetk olid käed juba nii kangeks tõmbunud, et motomeestele lehvitades oli raske kätt tagasi lenksu peale saada kiiresti, eriti ei paindunud enam. Vihma tõttu olid käed kramplikult lenksude küljes ja nii see asi läks. Seni kuni sidurit vajutades probleeme ei olnud, seni mõtlesin jätkata ja kindlasti Lichtensteini jõuda. Ja ma jõudsin. Infopunktist sain hea hotelli soovituse ja sinna ka platseerusin. Möödusin infopunkti poole kõndides nii Raekojast, Kunstimuuseumist kui ka Postimuuseumist, kuid ühestki pilti ei teinud, liiga palju oli tegemist hotelli ja lõdisemise jaoks energia leidmisega. Vanemapoolne naisadminn tegi ka nalja, et kui tahad värskendust, siis meie bassein jääb sinna poole. Ilmselt ka lähen värsekndust hiljem otsima. Ka mcDonalds on aint 2km kaugusel.

osa2. Lichtenstein.

Käisin ikkagi Vaduzis ära ja külastasin lausa kahes muuseumi, mis jäid parasjagu teepeaele, kuninga lossi ei läinud, kuna see on vist üks vähestest kuninglikest lossidest kus vürst ise ka sees elab ja seetõttu vaatajatele avatud ei ole. välismüürile oleks saanud vaadet nautima minna, aga kuna pilved olid õhtu otsa hästi madalal, siis poleks miskit vaadet niikuinii olnud.
Linna minemiseks eriti riietust valida ei olnud, kuna enamus asjad olid läbimärjad. Seega tuli kombineerida. Kotis olid asjad kõik kuivad - ikka sitaks hea Triumphi motokott on. Valikuks osutuks 2 T-särki üksteise otsa selga tõmmata ja Eesti sall kaela. Ilm oli ka enam-vähem ja käed taskus käies külm ei hakanudki.
Külastasin Postimuuseumi, kus on absoluutselt kõik margid, mis kunagi Lichtensteinis välja antud esindatud suurtes lahtitõmmatavates vertikaalsetes riiulites ja neid riiuleid ikka jagub.

Lisaks käisin veel Kunstimuuseumis, mis oli väga ilus maja. See näitus oli küll minu jaoks veidikene liiga alternatiivne. Esimene osa, millest ma aru sain oli neoonlampidest kunstnike nimed tehtud, vähemalt sain aru mis on "pildil". järgmine osa oli miski väga abstraktne pliiatsitega joonistatud pildid, sain ka veel aru mis on pildil. Siis tulid skulptuurid, seal ma ei leidnud enam nii tugevaid seoseid kunstiga, kuigi esemed olid päris ägedad kohati. Näiteks suur lilla mardikas, umbes 2m kõrge. jne. Kokkujvõtvalt ikkagi huvitav kogemus, oli see ju Louvre järel vist teine kunstimuuseum, mida olen külastanud. Isegi Eesti oma on vahele jäänud millegipärast, see viga tuleks paranadada.

Pärast seda läksin raekoja kõrval asuvale alale, millele on suur ekraan üles seatud jalgpalli vaatamiseks. elektrooniline kava toimuvatest mängudest on selles riigis isegi maantee äärde seatud. Va30 000 elanikuga riigis on see ainult võimalik vist.
Õhtu käisin ka loomulikult kohalikus mcdonaldsis ja sain leidsin lausa 2 uut burgerit, mida polnud ennem proovinud.

20. ja 21. päev – Austria teenindusest otse Saksamaal kiirteedele.

2010-06-17T19:44:00.006+03:00

Öö otsa oli vihma sadanud, kuid miski ime läbi hommikul ärgates ei sadanudki. Taevas oli siiski piisavalt hall, et lootus ilusale päikeselisele päevale kohe kuludesse kanda. Vähemalt ei saa kohe märjaks, asi seegi. Täna valisin eranditult kiirteid sõitmiseks, kuna Austrias olen ma mootorrattaga ennem mitu korda käinud ja teeninduse teostamine oli päeva tippsündmus. Selle teostamiseks oli eesmärk võimalikult kiiresti teenindusse kohale jõuda, et saaks ühe päevaga toimetused tehtud. Ca 100-150km pärast starti hakkas kergelt tibutama. Ehkki tee oli juba hommikul märg, olin selle ajani vihmast pääsenud. Teenindusse jõudsin imeläbi siiski suht kuivana. Sain suht kiiresti seal hakkama, vast 1,5h läks kokku. Vahetati küünlad (tundusid nende moodi igatahes), puhastati õhufilter, leiti kruvid tuuleklaasile + küsisin ühe varru, kontrolliti igast asju ning lõpuks pesti ratas ka puhtaks kõikide šhampoonide ja asjadega. Üle pika aja näeb Triumph normaalne välja.

Teeninduses olin juba GPS-ga möllanud ja sihtpunkte uurinud. Kogemata jäi näpp Ravensburgeri linna peale. Puzzledega kokku puutunud peaksid seda linna väga hästi teadma, sest selle linna nimeline puzzlede tootja on üks suuremaid. Mina kui vana puzzlede austaja, panin koheselt selle oma suhtmärgiks. Kuigi GPS ei leidnud puzzlede muuseumi/tehast, ei ole ma lootust siiski kaotanud ja kavatsen selles linnas ära käia ja välja uurida kas eksisteerivad antud huvipunktid. Lisaks on seal kandis ka Zeppelinide muuseum ja huvisõitude keskus, mida ma juba ammu olen tahtnud külastada. GPS näitas 320km ja umbes 3h sõitu kiirteel.

Mõeldud, tehtud ja asun teele. Algus kõik normal, kuni hakkab tibutama ja siis juba üsna korralikult sadama. Mingi aeg läksin tankima ja võtsin saiakese tee tassi kõrvale sooja saamiseks, kuid siiski täit sooja see sisse ei toonud ja endiselt oli kergelt jahe. 160km veel sõita. Võtan suuna tagasi kiirtee peale ja koheselt hakkab nii tugevalt sadama, et õigepea olen ka läbimärjaks saanud ja hambad ristis katkestan oma ristiretke Ravensburgeri suunas ja keeran suvalisse väikelinna Autobahnilt (ca 30-40km Münchenist läänes). Tiirutan selles linnas ikka jupp aega, kõik hotellid on olematud, mis GPS järgi linnas asuvad. Panen Ravensburgeri uuesti GPS-i sihtpunktiks kui linnast välja sõites jääb tee äärde külalistemaja, mida olin ennem otsinud. GPS eksis totaalselt, mitu kvartalit lausa. Võtsin toa, internetti küll pole, aga soe vähemalt.

21. päev. Saksamaal Friedrichshafenis.

Täna oli vastandlik päev algusest peale. Hommikulsuundusin väga halli taevaga Stuttgardi poole Leonbergeri linna, millest on päris koeratõud Leonberger, mida vanemad tahaksid võtta endale. Mõtlesin siis üle vaadata asja, aga linnas polnud ainsatki märki ka, et nende linna nimeline koer on olemas. Ei ainsatki. Linna ainuke muuseum oli ka suletud ja infopunkte neil ei olnud. Linnast välja sõites nägin küll ühte koera jalutamas, kes võis kuid ei pruukinud antud tõudu olla. Siiski ei olnud suund Stuttgardikanti asjata, eelmine aasta kui Stuttgardis käisin oli Porsche muuseum suletud, võtsin sellel aastal siis sama sihi ette.

Asus ju muuseum kõigeswt 16km Leonbergeri linnast. Ja seekord vedas, muuseum täiesti selgelt avatud. Käisin ära ja tegin 90 pilti umbes, ilmselt igast eksponaadist.

Väga huvitav muuseum oli. Porsche muuseum on neljas automuuseum, mida ma nüüdseks külastanud olen (BMW, Audi, Ferrari on teised).

Järgmisena suundusin nagu pealkiri ütleb Friedrichshafenisse, sest siin asub ilmselt maailma ainus Zeppelinide muuseum, kuna nende looja elas antud linnas. Kahjuks jõudsin tänu suurtele ummikutele (viimased 16km sõitsin pea tunni vihma käes) umbes pool tundi pärast muuseumi sulgemist. Tuli hotell siia võtta, kuigi ideaalse plaani järgi oli plaanis Lichtensteinis ööbida, mis ei ole siit just väga kaugel (87km pakub google map). Homme on plaanis nii zeppelinide muuseumis ära käia kui ka Dornieri muuseumis, kus peaks ülejäänud lennukid esindatud olema. eks paista, mis seal on. Tuleb loota ilusat ilma, siis saaks ka Tripsdrill parki minna (www.tripsdrill.de)

Edasised plaanid.
Ei taha küll plaanide osas pead anda, sest sõidutuju võib hommikul kadunud olla ja võib tulla hoopis tuju 1 päevaga koju sõitu, nagu ma eelmine aasta Saksamaa reisi üleöö lõpetasin. Hetke sõidutuju on aga pigem hea, kui ainult ilma oleks, vihmaga ei ole ikka päris see. Igatahes on järgnevad plaanid Itaalias ära käia nii San Marinos kui ka Roomas Vatikanis. Mõlemad sihtpunktid peaksid olema ääretult huvitavad vaatamisväärsuste poolest. Kaugemale Itaalias kindlasti minema ei hakkaks. Itaalias oleks veel vaatamist moto- ja automuusemid nagu näiteks: Ducati, Moto Guzzi ja Lamborgini. Ferrari muuseumis sai eelmine kord Itaaliat külastades ära käidud, nagu ka Pisa torni juures. Roomas on ilmselgelt huvipakkuvad vaatamisväärsused minu jaoks Vatikanis asuvad arhitektuurilised ehitusimed, lisaks Kolosseum ja loomulikult pizzat süüa. Edasise osas on 2 varianti, kas sõita Monaco-sse, vaadata seal veelkord ringi ja siis põhja keerata ja läbi Luksenburgi, Belgia ja Hollandi ja võib-olla läbi Taani ja Skandinaavia tagasi tulla või keerata Hispaania suunas. Eks aeg näitab, millised tujud ja ilm otsustavatel hetkedel valitsevad.

19. päev - Blejska Kremna Rezina

2010-06-15T15:32:00.010+03:00

Täna võtsin puhkepäeva sõidust ja puhkan looduskauni järve äärses linnas Bled-s. Käisin kohalikku kindlust vaatamas ja kuulsin üle pika aja eesti keelt ja ütlesin eestlastele "tervist", nad olid sellest suht shokis ja astusin edasi. Läksin nagu mulle tavaks saanud juba on sellel reisil loomnulikult treppidest, kuigi ringiga viis ka asfalttee. Liiga lihtsaks ei tasu asju lasta minna, harjub veel ära.
Kaugvaade kindlusest:

Kindluse terassil:

Tagasiteel läksin väikesesse kõrtsi ja tellisin kohaliku maiuspala, kreemikoogi, mis pidavat maailma parimaid olema. Tõesti, see on üks väheseid magusaid kooke, mida ma ka Eestis ostan ja nii head pole ma veel elusees saanud, ligilähedaseltki.

Päris enne hotelli tuli meelde, et sokid hakkavad otsa saama ja lendasin esimesse poodi, seal olid miskid 24€ matkasokid aint, aga juhatati tavasokkide poodi ja sealt sain 10€-ga 6 paari. Järgmised 6 päeva muretud.

EDIT: Sain just oma elu parima Hot Dogi, no tõesti paremat on raske soovida. Sai oli väga pehme,kogu kupatus oli fooliumi pakitud, et ei jahtuks ära õhtu jaheduses, Super viiner, hea ketchup ja majonees. Kõik oli ideaalne. Kes peaks kunagi Bled-i sattuma, siis kõige kohustuslikum kot kus käia on Valges centrumis, järve ääres asuv(võimatu mitte leida):

18. päev - Sloveenia

2010-06-14T19:59:00.004+03:00

Täna sai nii mõndagi kogetud. Käisin Skocjan koobastes, suhteliselt vinge elamuse sai seal, 3km maa-all rändamist ja kulus ca 1,5h selleks. Väga vinge ja hästi korraldatud tuur, kõrguste vahed olid ikka meeletud, 45m otse alla jne.

Soovitan kõigile kindlasti, kuna nr1 koopad Sloveenias pidid ülerahvastatud olema, aga see populaarsuselt teine ja kohe normal.
Siit saab täpsemalt lugeda:
Skocjani koopad

Pärast võtsin sihiks Bled´i linna ja panin gps sisse ja esimene variant oli suht kiirtee variant, mille ma koheselt suunasin re-calculate road peale. Sõidan siis veidi aega ja järsku vaatan tee ääres silt: Tere tulemast Itaalia. see oli üllatus, ei olnud väga neid riigipiire kaardi peal uurinud. miski 3x "käisin" Itaalias niimoodi täna. Bledi linna juurde valisin siis väga alternatiivse ja väikese tee, mis oli väga mõnusalt kurviline, kahjuks natukene kitsas enamasti ja kohtati oli teekate ka mädanema hakanud. Kõike kokkuvõttes suht mõnus: ilus loodus ja maalilised vaated. Meenutas väga Austriat. Jõudsin juba suht kohale, tankisin tanklas ja sõin võileiba. Tükimat aega on miski rattal kolisenud, olen vaadanud siit ja sealt nii sõidu aeg kui seistes ja pole aru saanud, mis viga. Mõtlesin, et vaatan selle tuuleklaasi iga nurga alt üle, kuna see kõige reaalsem. Kohe märkangi 2 kruvi on välja logisenud, need olid nii kehva koha peal, et sõites näha ei ole kas kruvid on sees või mitte. Loksutan seda veidi ja kõvasti liigub, tõmban siis veidi veel ja oh imet, järsku tuuleklaas mul käes. ainuke kruvi mis kinni hoidis oli ka juba ammu vist kostruktsiioni küljest lahti murdunud.

Miski ime läbi oli mul kotis 1 kuuskant võti ja täpselt see, mida antud juhul vaja oli. Kruvisin siis selle ainukese kruvi katkise osa küljest lahti ja keerasin uuesti sisse tervesse detaili ja nüüd peaks veidi aega kannatama sõita. See vist esimene asi üldse, mida ma ise kuskil retkel hädaolukorras parandanud olen. Homme tahakski Austriasse Graz-i teenindusse minna ja ehk saab sealt uued kruvid ka hankida.

Hetkel hotellis ja sain pettumusena teada, et kuumaõhupalli sõidule homseks kohta ei ole, kolmapäevaks oleks, aga sinnani ma oodata ei viitsi, saab ehk kusagil mujal. admin oli eukino vend hotellis, sebis mulle ise allahindlusi, andis tervisekaarte, uuris kus mu ratas et isiklikult valvab. Ta ka loodab motomeheks saada kunagi ja ütles et kuna tal viimane tööpäev, siis tal suht savi ka.

17. päev - Vaba mees, vabas maailmas

2010-06-13T14:15:00.004+03:00

Seekord tuleb tänada isa, kelle e-mailist ma pealkirja välja noppisin.

Täna peaksin tuttavate eestlastega kokku saama kui kõik läheb nagu mõeldud. Hommikul tärkas, et ma polegi veel ühelgi saarel käinud ja kuna nägin kaarti peal ühte, siis panin sadamalinna gps-ssi ja asusin tee peale. Läksin mööda suvalist maanteed, oluline oli ainult et ei kordaks eelmist teed, millega Plitvicka järvede juurde suundusin. Mõeldud, tehtud. Sisemaantee 25 ja/või 50 ja tee oli lihtsalt vinge, hästi kurviline ja pigem hea, kuigi oli miskeid lõike kus ei olnud teekatet ammu juba uuendatud ja siis oli veidi põntsuline. Muidu oli väga hästi suvalt valitud tee. Nii suvalt, et ma ei tea isegi selle saare nime kuhu ma hetkel suundun, ega erilist vahet polegi, need nimed ei tahagi eriti hästi meelde jääda. Hetkel istun praami peal ja ootan suure liivakalju juurde jõudmist, sest paremat kirjeldust lihtsalt ei oska mõelda selle veest välja paistva asjanduse kohta. Otsustage ise:

puhas kiviklibu:

Jõudsin tundmatule saarele, tõmbasin saksa motomeestele kandadele ja nad keerasid miskile suvalisse külla kus tundus ilus paadisadam, keerasin ka. Plaan mul ju niikuinii puudub. Paraku nad jäid seisma ja hakkasid asja arutama ja nii oleks imelik veidi tutvust teha, lisaks oli veel kurvi peal ka. Nägin enne just silti, miski resto/ööbimine jne. Panin end selles suunas liikvele ja leidsingi hea jahedas viludas koha internetiga. Simune oli vist küla nimi. Sain saare nime ka googeldades teada. Otok Pag. Selge vähemalt nüüd.

Osa2.
Jõudsin tänasesse sihtpunkti Senj.

Väga kihvt on ikka see mereäärne tee. Merd on võimalik sisuliselt Montenegro algusest kuni Horvaatiani silmitseda. Pakun ca 700-800km järjest siis, kogu tee on mõnusalt kurviline ja väga hea kvaliteediga. Nagu varem mainisin annavad rehvid sitaks juurde, nii ka on. Samuti mainisin, et päris meistrit see minust kindlasti ei tee ja täna sain ka sellele kinnitust, sain terve praamijagu väljakutseid endale ette, mis oli ääretult positiivne, sain neist kõigist ka mööda suht kindlalt, võtan siis juba rahulikult järgmist kurvi kui vaatan järjekordselt muretu rahuga peegli, objekt otse numbrimärgis kinni, vaatan jälle ette (oli parasjagu 4nda käigu kurv), vaatan uuesti taha, pole midagi. Mõtlen misasja? Vaatan ette, objekt mootorrattur kollases juba kaugel, lihtsalt kallutades läks väliskurvist minust niimoodi mööda et ma ei saanud arugi. Kohe meenus tõesti ennem nägin bensukas kahte kollast bikerit, kohe oli teada – on oodata järgmist võtsin järgmise kurvi rahulikult aeglaselt väliskurvis ja lasin ka järgmise mööda. Mõtlesin et proovin veidi sabas sõita ehk õpib midagi, no ca 500m saingi siis kuni nad mõlemad järgmisest autost väliskurviga mööda kallutasid. Vat see oli tase. Ise ei hakanud selliste hullusteni küündima, lihtsalt ei julge ega oska veel. Las jääb midagi kättesaamatut ka ja sõitsin omas tempos edasi. Tänasega sai 6078km sõidetud sellel retkel. Homme suht kindlalt suundun Sloveenia poole, mida täpselt seal teen/vaatan pole veel kindel, kuid lõpp-peatus on vist juba selge, nimeks vist Nova Gorca. Nimelt tegu sloveenia kasiinolinnaga, pisemat sorti linn. Enamjaolt kõik suuremad pokkeriturniirid peetavat seal. Tuleb üle vaadata.

Panin märgi maha, senine reisikaart.

2010-06-13T10:46:00.002+03:00

Täpsustamata siiski veel ja kirja sai vastavalt ööbimiste järgi mitte reaalselt sõidetud teed, kuigi kuni kreekani kattuvad need suht 95%. pärast on mõned ringidega sõidud tulnud.

KAART

16. päev – Horvaatia ranniku rännak

2010-06-12T21:44:00.004+03:00

Seni on radadega vedanud, siiski tegin hommikul ringteelt vale mahakeeramise, kahtlustasin juba seda tehes, et eksin. Sain seetõttu veidi kiirteed sõita, kus ka tankisin. Sõitma hakates signa maha aga ei tulnud ja hakkas üürgama, läksin kergelt närvi ja võtsin istme maha, ühendasin juhtmeid ümber ja tagasi kuni lõpuks kuidagi sain, ei saa aru mis tal viga hakkas, katsusin aparaati ka – polnud kuum ega midagi. Kui selline asi peaks veel juhtuma, siis on see viimane kord kui ma kaskot nendel tingimustel võtan, ilmselt. Närvi ajab kui rallit sõita ei saa.
Pean veelkord rehve kiitma, no ei saa aru kuidas ma varem selliste peale sattunud ei ole. Koguaeg arvasin, et ma kohalikele järgi ei saa, sest pole nii osav/julge. Tuleb välja, et rehvid andsid puudujäägist ikka väga suure osa. Ei ütle, et ma nüüd meister olen, kaugel sellest. Lihtsalt lõpuks ometi olen ka kurvides rattaga samastunud ja tean alati mida suudan ja mida mitte. Põhimõtteliselt pidurdan veel ainult U-pööretel, muidu ei viitsi enam käikugi eriti vahetada kui pöördeid piisavalt ja kõrgustevahe minimaalne, pole lihtsalt vajadust pidurdada, kui kallutamine teeb kogutöö ära, max 10km/h kaotab kurvist väljudes. Rehvide erinevus tundub, et tuleb sellest, et rehvid ei ole nii kumerad kui varasemad ehk on laugema kaarega, mistõttu suurem ala on vastu asfalti, mis peaks siis parema pidavuse tagama.
Ainuke häda oli tänase esimese 50-80km puhul see, et ühtki autot ei sattunud minu teele, järjepidevalt jõudsin rivile järele ja kõik keerasid miskis väikses asulas küll paremale ja vasakule ja rajale jäi miski väike Fiat, millest pöödumine on niigi lihtne. Kuhu jäid kõik rekade ja busside kolonnid?

Lõpuks ikka leidsin mõned poolakad ja kohe aldrenaliin tõusis ja tunne läks heaks, hiljem leidsin veel mõned rivid ja sai veidi manööverdada, kohe lõbusam. Mingihetk jõudsin 4-sele seltskonnale järgi, millest 2 olid välismaa numbrid. Ma pidin otse algse plaani järgi minema, aga kuna 1 keeras paremale ja 3 vasakule siis sai siiber mahakeerajatest ja keerasin ka vasakule – minueest ei põgeneta sedasi! Jõudsingi kenasse sadamalinna Musteri, poolsaare tipus asub. Olen baaris, kus paadininad on ca 1m kaugusel. Võtsin suure apelsinimahla ja puhkan veidi.

Osa2.
Jõudsin suht ägedat kuid „rikutud“ teed pidi Plivicka jerezi juurde. Rikutud, sest tee oleks nagu freesitud, kuid samas nii hull ei olnud, igatahes mootorrattas nagu ujus tee peal. Muidu siiski vinge, kohati frees siiski puudus.

Käisin just 4 tunnisel jalutuskäigul järvede ümber, hea ikka et ma pool aastat 5. korrusel elasin, kohalikud kesk-eurooplased ikka ägisesid trepist üles lonkides, ma võtsin 2 astet korraga ja lausa lendasin neist mööda, kuni tuli päeva viimane trepp kuhu enamus ei tulnud isegi üritama: ei või pead anda aga ca 50m minimaalselt tõusin treppides, inimesed olid all nagu sipelgad igatahes. Vat siis võttis endalgi võhma läbi. Loo moraal: tuleb kõrgemale kolida!

teine koht:

Igatahes järved olid puhtad ja suht hästi organiseeritud. Värske õhk ja kerge jalutuskäik ongi juba pikemat aega puudu olnud minu repertuaarist. Oli ka aeg vahelduseks mootorrattale. Loomulikult jäin viimasest paadist maha, mis oleks mööda veeteed mu otse hotelli alla toonud, tuli siis jala minna, ca 15min kõndisin siis kuulsin traktori häält:

Panin pöidla püsti ja sain peale, vaatasin kohe et bussijuht imelikult käga viipab, kohe ka selgus 2 käänaku taga oligi lõpp-peatus. Vähemalt sai hääletatud.

15. päev - Lihtsalt Super

2010-06-11T17:13:00.006+03:00

Alustasin hommikul Dubrovnikust ja siirdusin mereäärsele teele, mis oli algusest peale super. Ca 60km pärast algust lendas kiirabi kogu vilinatega vastu ja 15-20km pärast nägin miks: Mootorratas oli täieliku sodina teepeal, juppe kõikjal.

Mul uued värsked rehvid all ja olin seetõttu varakult ettevaatlikum olnud, kuna 100km ei tohi väga rapsida, kuna miski libe tehasekiht on peal. Pärast õnnetust umbes kilomeeter hiljem keerasin Bosnia ja Hertsogoviina poole ja 50km pärast olingi Mostari linnas nende kuulsat silda vaatamas.

Kaua seal olla ei suutnud, nii lämbe ja palav oli, enne linna oli bensuka termomeeter +32C näidanud ja pigem oli rohekm. 20min mis ma seal olin, jõin 3 Cappy mahla ära. Pigem oleks joonud rohkemgi, aga tahtsin sentidest lahti saada ja juurde neid mitte tekitada.

Tagasi tulin kuidagi üle mägede suunaga mere poole, jube kihvt tee oli, sain kuidagi peateel kõrvale keeratud ja suhteliselt tühjal ja kurvilisel teel oli hea kallutada ja suht viimast võtta, väga viimast ei võtnud, veidi laineline oli tee ja neid kurvide laineid ma kardan ääretult. Liiga riskantne. See hele läikiv osa (pildil) on siis see osa mis ei ole vatti veel saanud, ülejäänut olen suutnud kallutades juba kulutada. ikka superrehvid on, pole nii häid rehve veel omanud, kurvides on nii hea pidavus ja juhitavus, et lausa imestasin ja kiitsin mitu korda sõites. Reaalselt väljendub see siis selles, et saab suurema hooga sama juhitavuse. Eriti hästi tuleb see välja aeglastest teravates kurvides.

Hetkel olen Makaraska linnas vist(pildil see sadamaga linn, kus ka olen), Horvaatias igatahes. Võtsin kerge jäätise ja mahla ja mingihetk hakkan põhja poole edasi liikuma. Pole veel mõelnud kus täna ööbin, kuid võiks kusagil Plivichka järvede läheduses, et oleks homme hea peale lennata sinna.

EDIT: Väga siiski edasi sõita ei viitsinud(kuskil Spliti lähedal, täpselt ei tea), mõtlesin et võiks ujumas ära käia ja kui oleksin eesmärgi suunas läinud, oleks see pimedasse ilmselt jäänud ja kes siis enam ujuma viitsib minna. Sain superasukoha 4**** hotelli tütar võõrastemajas. Ehk 4**** kõik lisahüved: rand, nett jne, aga sitaks odava apartemendi eest, kus küll vee surve oli nire, aga ujumas käidud ja värskus olemas seega savi. Hind oli ka mõnusalt odav. seega savi.

14. päev - Dubrovnik

2010-06-10T21:39:00.004+03:00

14. päev – Dubrovnik, Horvaatia.

Hommikul sai siis eesmärgiks pärast söömist kohe rehvidega tegelema hakata. Lendasin jalgratta poodi kus nägin ka rollerirehve, uurin kas ja kuidas teil motorehvidega lood. Ei ole, ei saa. Juhatatakse siiski linna ainsasse rehvisalongi, et seal peaks olema. Lendan siis juhatatud suunas, sedel taskus poe nimega. Küsin tee pealt ka mitu korda teed, kuna silti ei paista ei siit, ei sealt. Lõpuks kuskil nurga taga peidus ongi olemas, jutud räägitud ja rehvid olemas lendan panka füüri järele, sest kaardimakset neil teha ei saa, seega vaja dubrikuid. Esimene aparaat suletud, kuid paistab teine läheduses. Lendan sinna, max cashout välja ja vahetan ka pangast veidi juurde. Teller küsib asju, mis riigist, millega jne. Miski standard. Ütlen et motikaga, nii kaugelt ja üksi jah? Ütlen jah, käisin Kreekas ka vahepeal, Eesti ikka suht lähedal. Ei mõisteta ikka tõelisi motomehi. Suht hea jutuka rehvivahetajad olid ja sai igast ideid ja asja arutatud. Sain nii mõnegi rehvialase asjaga targemaks, et mis rattale mis sobib ja miks.

Pärast lasin hotellis sööki/jooki ja nüüd tulin just sellest kurikuulsast kindluslinnast. Peaks ütlema, et tõesti suht äge koht, kuid kuna jalad hakkasid järsku väsima ja ind sai otsa, siis väga süveneda all-linnas ei viitsinud, põhiasjd käisin läbi. midagi peab järgmiseks korraks ka ikka jääma. ca 2h möllasin niigi seal, trepist üles, trepit alla. Väga viis koht, suht kohustuslik külastus kui Tallinna vanalinn vähegi korda läheb. mustmiljon tänavat ja söögikohta igale maitsele. nii läbi tõmbas, et isegi hotelli tuppa ei viitsinud minna, istusin maha ja võtsin ühe õlle ja tõmbasin hinge.

mõned pildid kindlusest:

vahtkonna marss vist:

osaline ülevaade linnast:

müüril:

kõrgemal müüril:

13. päev – Albaaniast Dubrovniku

2010-06-10T00:14:00.004+03:00

osa1. bensukas coca-cola kõrvale kirjutatud.

Lõuna-Albaania = 2. või 3. käigu riik, aegajalt ka 1., aga mitte 4., kui just masinat lõhkuda ei taha. Edasi läheb vähe paremaks, kuid piiripunkti kakavia tuleks vältida iga hinge eest kui siseneda kreeka poole pealt. Algus on kõik ilus, kuid ca 20km hiljem hakkab selline tee, et tõesti Bulgaaria tee mida ma maha tegin jääb sellest kaugele, väga kaugele. Samas Eurorahad on peal ja kõrval käib kõva ehitustöö. Sisuliselt on nii, et vana tee on alles jäetud ja mõlemal pool ääres 1,5x nii palju juurde planeeritud, nii kitsas ja sitt on see lihtsalt.
Pääsesin vist ka kiiruseületamisest, lendasin kiirteel järsku tekkinud 60-ne alasse 90ga mille lasin veidi enne vaba peale, 80 ikka alles aga üks salakaval oli radariga silla all peidus, mida mina ja enamus ei märganud sest 4-5km hiljem patrullil oli märkmik käes ja tohutu järjekord, mistõttu ilmselt pääsesin, aga võib-olla jõudsin ka maha pidurdada. Ei jälginud seda eriti. Igatahes lendan Dubrovniku, Albaania teid enam kannatada ei suuda, aint ca 200km jäänud Albaaniat (Lisatud hiljem: ca 4,5h sõitsin seda). Kohalikud rahad ka kõik otsas, õnneks paagi sain enam-vähem täis. Eks paistab.

osa2. Hotellis kirjutatud

Hetkel olen Dubrovnikus, Horvaatias. jõudsin esimest korda pimedas hotelli selle reisi ajal ja pole suurt midagi veel näinud, kuid ilmselt olen siin 2 päeva kokku ehk võtan homse suht vabaks. ilmselt proovin rehvid sebida, esimene kulus täna ikka päris palju edasi ja ega taguminegi on omajagu tänasega väsinud. ilmselt need sitad teed panevad rohkem ratale jõudu ringi käima ja kulutavad tugevamini või ongi lihtsalt aeg käes rehvidel, ühele andsin igatahes täna numbri kui kogemata autorehvi töökojast mööda sõitsin ja agustat seismas seal nägin. lendasin peale ja lubati uurida peapoest. Dubrovnikusse sisenedes nägin ka silti kuhnja, mis tähendab vist kumm/rehv.

Albaaniast siis ka. hommiku ärkasin, ratas alles, kett õlitamisele ja teele! panin sihiks makedoonia läbipõhimaantee, kuid igepea nägin silti, mis oli algne plaan ehk väikelinnade, kuna selleni oli tee hea olnud keerasin sisse kuid ca 15km pärast keeras tee nii kihva, et 20km edasi sõites keerasin otsa ümbes, veel 200km sellist teed oleks piin. 70 minutit kaotsis, kuid mitte raisatud, sest loodus oli tõesti ilus seal. jõeääres ja mäed ümber, väga viis kui oleks teed ka millel sõita.
Peateel tagasi, kõik ilus kuni ca 10km hiljem hakkab linn ja tee kisub kehvemaks, mõtlen et kui linn lõppeb hakkab jälle ju lai 2-realine. aga vat ei hakka isegi siis kui 10. linn on juba lõppenud. ikka laseme põntsudes 20-30ga ja otsmik ja silmad pingsad aukude vahel laveerimisest. Tegemist oli siis ühega kahest teest, mida GPS mul Albaania kohta näitas ja surmkindlalt oli see riigi kõige tähtsam maantee kuna ühendas Kreekat MOntenegroga ehk euroopalikult tähtis maantee. 400km, mis ma seal kokku sõitsin umbkaudu 70-90km oli 30-50ga sõitmiseks kõlbulik maksimaalselt.
See on veel parim sellest pasast teest, kuna sita ajal ei saanud peatuda, muidu oleks kolonnn kohe mööda läinud:

ülejäänud 150km oli mägedes ehk 50-90 olenevalt kurvidest ja lainetest teel ja siis ülejäänud linnas või kiirteel, mida oli suht vähe kokkuvõttes.
Turvalisuse pärast albaanias karta pole mõtet sest iga 10-20km tagant on kas patrull või kiiruse mõõtmine käsil. see oli üllatus, kuidagi peab ju makse koguma ilmselt.
Kuigi liiklus on nagu ta on. Nägin ka kaklust liikluses möödaminemise pärast. Nimelt üks trügis enne ringteed minu järel olevast mööda, möödalaskja pani gaasi põhja siserajalt ja surus otseselt vastase vastassuuna vööndisse kuni see pidi pidurdama et avariid vältida ja siis see omakorda gaas põhja aken alla sõim algas. järsku autod peatusid ja mehed lendasid üksteise poole ja siis oli minu kord ringteel keerata. Raisk!
Nägin ka nafta puurtorni otse maantee kõrval, ca 1m kaugusel ehk 2m ja reonafta kõik ilusti kraavi suunatud, kedagi ei koti - elumajad ümber.

Siis tuli lõpuks Montenegro, üllatav riik oli. algus oli vähetõotav, sama kitsas tee aga veits parema kattega. siis aga saabusin linna, kohe bensuka ja oo mis ime - EUROD. see oli üllatuseks. lendan bensuka kõik seljast, ka saapad. ostsin liitri vedelikke ja 2 minutiga olid sees, selline kuumus oli päev otsa et kui ma sel hetkel kell 19 olin seal näitas ikka veel +27, ei kujuta ette mis seal albaanias veel oli.
siis jõudsin rannikule, ligi 100km lasin kallasteed pidi vahelduvate mägede ja linnadega. nägin Leedu autot isegi, lendasin mööda ja viskasin kätt ja ca minuti sõitsin tal suht ees, et näeks et Eestist olen, siis jätkasin oma tempoga.
Sain isegi laevaga üle lahe sõita, suht kihvt.

5050km sõidetud

12. päev Laiskuslikust edust ebaedusse

2010-06-09T23:12:00.004+03:00

Hommik algas siis Meteore-s ja algus oli väga visa kohe esimeses kurvis linnast välja sõites tegin midagi imellikku, taguratas hakkas veidi vibama ja läksin üle telgjoone. Ei tea kas pidurdasin liiga hilja, rehvid olid külmad või oli hoog liiga suur. Edasi võtsin rahulikumalt ja jäin ka korra teeäärde seisma ja mõtlesin asja läbi, õnneks tuli tagant tšehhi motomees, ilmselt tsehh. Tõmbasin sappa ja koos sõitsime läbi mägede, õnneks polnud ta miski kurvide hiiglane ja saingi üsna heas rahulikus tempos kulgeda Ioannina poole.
Jõudsin suht edukalt sinna, lendasin kohe tankla, paak täis ja küsin, kus Triumphi service asub, tüübid ühtegi sõna inglise keelt ei osanud, joonistati tükk aega kaarti, kuid koguaeg läks keerulisemaks, kuna küll tuli meelde et tee-ehituse pärast ümbersõit jne. Ca 5min hiljem teisel tüübil kannatus katkes ja lendas rolleri peale ja karjus et tule ja juhatas mu kohale.
Service oli pigem väga eduline, kogukupatust teha ei lasknud, kuna oleks ehk homme valmis saanud, seda aega ma seal olla ei viitsinud ja ütlesin, et teeme põhilise: pidurid, õlid, ketipingutuse ja uus käsisiduri hoob. Saigi tehtud suht kiirelt pigem, ka tempel olemas, et Kreekas 20 000km pool-service tehtud. 30 000-ks tuleks jälle uus sihtmärk leida, Saksamaa tundub ahvatlev idee. Ehk. Elu näitab.

Järgmiseks sihtpunktiks Albaania, küsin teed service-st näidatakse suht-koht kätte ja kontrollin tee äärest ristmikel igaksjuhuks korra-kaks ja tehtud. Siis leidsin lõppristmiku ja seisan miski 2-3 fooritäit seal all - ikka punane, kuni üks kohalik tuleb seljataha ja hakkab kätega vehkima, lähen närvi, näitan näpuga PUNASELE foorile, idioot, ja märkan, et kõik foorivastased annavad teed ja vajutan siduri alla ja panen esimese käigu sisse ja liiklen rahulikult ristmikku kontrollides. KREEKA.
Albaania poole sõites sujub kõik justkui ideaalselt, sõidan rahulikult suures kolonnis pigem ja näen silti siis piiripunkti poole, mõtlen hiljem tuleb ka mõni piiripunkt, alati on tulnud ja panen siiski otse pärast kaardi chekkamist, lihtsalt ei viitsinud 250-300km Albaaniat sõita, kuna kohalikku raha vahetada eriti ei viitsiks ja rahakaardid täna jälle junksutasid, lõpuks 3ndast automaadist siiski MB andis veits füüri – sai vähemalt teeninduse ära maksta ja 2 päeva varu olemas pigem eurodes – see ikka käibib kolkariikides.
Nagu öeldud panin ristmikult otse üle ja ei keeranud Albaaniasse, sõitsin ca 40-50km max edasi kuni mõtlesin, et kontrollin kaarti, et mis linnade peale peaksin hoidma, kuna algas ka kerge vihm ja kõrval mägedes lõi iga minut veits välku ja müristas.
Kaarti kontrollides vaatasin ka selle üle:

Jõin coca ja mõtlesin kuhu poole siiski lähen, arvuti lahti ja mõõdan ja puurin mis eilne plaan oli, tuleb välja, et ainult 2 piiripunkti ongi albaaniaga ja otse edasi sõites tuleb räige ring teha, et sinna jõuda pluss eespool tundub ka sajule minevat samamoodi. Raske otsus, kuid keerasin siiski edasisuunas, aga läks ca 10km kui keerasin tagasi, kuna vihm tundus eespool üsna tugev tulevat. Ots ringi ja mis ma näen, teed ületab kilpkonn! Enne olin just kotkast näinud, asjad mida looduses polegi vist ennem eriti näinud, kui siis üksikud korrad.
Sain siis ca 35km kaugusele Albaania piirist, kui sain sellise vihma kaela, et ei jäänudki muud üle kui bensukasse varju sõita ja baari lennata ja 1 Amstel tellida ja kirjutama hakata. Ka kirjutise lõpus tuleb veel padukat ja ei tundu lõppu tulevat (kell saab kohe 16), seega päeva plaan tundub üsna lurtsu minevat, ca 350-400km veel sõita ja ei tundu midagi plaanipärast tõotavat. Tuleb ilmselt miski alternatiiv leida, Albaanias ööbimiseks oleks tubrikuid vaja ja turvalist hotelli. Polnud just eesmärk esialgu, pigem endine Jugoslaavia vabariik Makedoonia, mis tundub tsiviliseeritum.
Päev otsa on olnud täielik laiskus ja viitsimatus sõita, seni olen siiski sadulas püsinud, eelkõige ägedate mägiteede ja rahuga, et service sai lõpuks enam-vähem tehtud. Vaja aint tallinnas kõik asjad üle kontrollida (spets värgid nagu amortide vedelikke normikontroll jne) ja tehtud, aga need kannatavad oodata, peaasi, et kõige olulisemad tehtud. Kui ainult poleks seda kohustust 15. juuni Tallinnas olla (raamatu esitlus), siis lendaksin esimesse eduka väljunägemisega hotelli ja keeraks pärast mõnda õlut magama ja mängiks vahelduseks ka pokkerit. Pole kerge see reisimine, kui kohustused kaelas. Paneb mõtlema, kuidas päris tööinimesed küll reisivad – eriti pingeline puhkus neil ilmselt. Kerge mõte käis ka läbi, et lasen seni suht tundejärgi sõitu kuni poola lähedani ja siis otse koju nagu eelmine kord saksamaalt, miski 1500km peaks 2200km kõrval nohu olema, võidaksin ühe päeva sedasi kohapeal olekut.
Järgnevaks olen mõelnud paar sihtmärki, mida kindlasti tahaks külastada: Dubrovnik (Horvaatia sadamalinn) ja Plichka.... järved, samuti Horvaatias, täpselt nende järvede nimi ei meenu ja kuna netti pole, siis kontrollida ei saa. Loomulikult tahaks võimalikult palju kohalikke riike külastada, sh. Kosovo, aga see sõltub suht sellest kui kaugele täna jõuan. Peatse netti saamiseni. Side lõpp, lendan sõitma, enam ei mürista.

Osa2. Albaania. (8 juuni)

Esimene silmapilk kui sellesse riiki jõudsin tekkis kohe hirm nii enda, ratta kui kogu reisi suhtes. Kell oli 18:00 seega läbi riigi ma sõita ei julgenud pigem, kui siis ainult non-stop tankimisega. Kõik majad on kas lagunenud või ehitus jäänud pooleli. Neljas esimeses tanklas ei oldud Albanie Gehartest (Albaani kaart) kuuldudki. Proovisin miskit turista Hotelsit, kaugelt paistis äge, sissekäigu tee oli kruusast selgus sekund hiljem, proovisin siiski kohale sõita, uus X5 tuli vastu lootus tekkis, et normal koht. Lähen sisse, aknad eest kukkunud, parklas ainult 1 logunenud Mercedes, kusjuures pooled autodest kohalikel on need legendaarsed vanad mersud, mida veel ainult filmides ja Albaanias kohata võib. Sõitsin edasi ja hirm pigem süvenes.
Näen miskit hotelli silti ja viimane hetk jään seisma kui märkan šveitsi numbrimärkidega maasturit, sisendas usaldust. Vähemalt on raskest riigist auto varastatud kui nii peaks olema. Lähen sisse „No english“, muidu ääretult viisakas, kuna isegi teler oli värviline. (Esimeses tanklas vaadati miskit seebikat lumesajuses telekapildis, mina ei lugenud sealt midagi välja. Kaardi küsimise peale suunati ka WC-sse. Polnud minu koht).
Tagasi hotelli juurde, tagant kutsuti miski teadja, eeldasin kohe miskit kammajaad. Tüüp räägib superpuhast inglise keelt, poleks uskunudki. Küsin palju hind, küsib siis kohalikult: eurodes või dubrikutes? Eurod. 15€. Parkida saab? – Esimest korda selle reisi peal tõesti tundsin selle pärast muret – muidugi. Superrauast uksed ja puha. Ja ma ei saa mainimata jätta rajooni ja vaadet –spetsiaalselt küsisin vaatega tänava poole (oli valida ilus siseõu või tänav). No risk for me vastus – tänav 100%.

Lisaks võttis politsei mind Albaanias ca 15km pärast piiri maha, vähemalt nii ma arvasin. EI, see mis tähendab stoppi Eestis, et pannakse sau ette ja näidatakse tee äärde, tähendab siin mine edasi. Jäin muidugi seisma kuna ei reageerinud asja kiirelt, politsei ajab juttu, räägib inglise keelt ja kõik lõbusa olekuga, eeldasin kehvemat kogemust.
Tiksusin hotelli baaris, selline hubane 25-30 inimese oma. Olin ilmselt ainuke külaline, kuigi autosid on veel kogunenud, kuid need võivad ka miskid sugulased/tuttavad/sõbrad olla. Sõin väga piraka prae, mis tõesti minu võimeid arvestades oli 2x suurem kui vajanuksin, kuid maitse oli eht ja suutsin enesele üllatuseks kõik peale juustu ära süüa.

See feta juust pole ikka päris minu teema, vähe nokitsesin küll seda, kuid pole päris see. Võtsin 3 kohalikku õlut ka õhtu jooksul raamatu kõrvale (loen praegu šveitsi kirjaniku Walsneri kolmikteost) ja suutsin arveks koguda 7€ kui lisada siia ka hotelli meeletu arve 15€ siis ei saa öelda, et palju kulus. Senine odavaim hotelliarve oli poolas ja vist 20€ äkki, ei mäleta täpselt. Lisaks kadus 10 sekundiks vahepeal elekter, kokati aga köögis rahumeeli edasi. Ilmselt tavaline.

11. Päev - Kreeka

2010-06-07T19:24:00.008+03:00

Hommiku startisin oli soe, kuid mitte midagi hullu - pluss kiirteel tuul suht tugev ja sain pandud standard varustus selga. esimesed 300km kiirteel oli mõnus rahulik 130 märk ja lasin seal sujuvalt ja aeg lendas kiirelt. Väga mõnus vahelduv maastik oli, kord orus põldude vahel ja mõlemad mäeservad väikelinnadega kaetud või siis üle mäeahelike väga käänulist teed. igav ei hakanud kordagi. Jõudsin Thessalonikisse ja seal hakkas jama pihta nagu ikka kui ettenägelik ei oleja kokkusattumused on erilised. kõik oli lihtne, enne olin kõik selgeks uurinud et pean hoidma E90/A2 maanteedele ja no risk for me. kõik oli ilus, linnad ka õiged, pakuti 3 linna: Athena, Varia (mille peale pidin mina hoidma) ja 1 suvaline. ja järsku jääb 2 linna ja maanteede nimed A1/E75 ja minu linn ka puudu. olin ainult sirgelt sõitnud ja ühtegi mahakeerakut ei ole, seega eksimise osakaal 0. ja siis keerasin maha maanteelt, sest ateena jääb hoopis vales suunas nagu ka E75 - nii teadsin. tegin siis muidugi vea, aga sain vähemalt linna peatänaval otse mereääres miski arvu km sõita ja siis ülipalavas leitsakus läbi linna tagasisuunas sõitma hakata ja tunde järgi asju otsima. õnneks nägin miskit ringtee silti ja see tundus paljulubav, saingi sama tee peale läbi pika häda tagasi, sõitsin miski austria numbriga auto taga - tõigi edu. kaval nipp, mida kasutan viimases hädas. järgmise ringiga lendasin sama risti järel bensukasse ostsin kaardi ja tankisin. kohe kui olin maksnud ja välja läinud tuli 1 teine tööline minu juures ja ütles pane kaart ära näe siit mine 50m tagasi keera vasakule ja paremale ja sõida ainult otse. HEA TEADA. See asi oli nii kavalalt seal korraldatud et sisuliselt tuli hoida ateena peale siis proovida teha tagasipööre kus oli silt et ei tohi teha ehk leida ise kuskil hiljem see võimalus ilma ühegi märgita mida oleksin tähele pannud. On ikka kino riik. pidevalt on nii, et koht kuhu tahad minna, aga mahakeerakul on hoopis teise linna nimi ja mõnikord lausa kohaliku tähestikuga ja proovi sa siis oma veerimisega seda teada õigel ajal. GPS on ikka tõeline jumala kingitus. 1,5h hiljem ja üsna läbihigistatuna sain siis õigele teele ja lasin 200km kiirteed ja siis 70km väikest mägiteed, mis oli väga kino ja pigem tühi ja hetkel olen Kastraki-s, mis on siis kurikuulsate mägitemplite lähedane linn. eesmärk oli küll Ionnasse jõuda, sest seal peaks Triumphi teenindus olema, aga lihtsalt ei jõudnud, sõitsin tänava peal ja nägin normal hotell, sõitsin edasi, aga keerasin kitsal teel hea nägemisega koha peal ümber. Lihtsalt ei suutnud enam, nii jänu ja väsinud olin. Pole mõtet riskida, Ionnasse aint miski 100km ka. Küll hommikul parema ilmaga ära katab selle. Panen paar pilti ka üles, mis siin kui seal tegin täna.

Sain siis leitsakus ainulaadse päevituse täna - MOTOMEHE PÄEVITUSE (kandsin lahtiseid kindaid siis täna):

Üks 6st mägikindlusest mis asub ca 10km2 sees:

üks turista tegi pilti ka minust ja mu tänasest riietusest selles leitsakus:

EDIT: kohalik hotelli admin küsis just kas tulid eestist rattaga siia, päris kamiakaze!

EDIT2: horvaatia motomehed kutsusid juba külla, aga katuus jaanipäevaga ja nad lähevad homme selles suunas kust mina tulin, seega EI. Homme võtan siis suuna Ioanniasse ja kui seal kõik libedalt läheb, siis edasi Albaania ja sihtpunktiks oleks Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik. eks näis mis plaanist saab ja kui kaua piiripunktides aega kulub.

4200km sõidetud, ca 3000-4000km vastavalt marsruudi valikule jäänud.

10. Päev - Ilma GPS-ta 500km kolkateid ja võõrtähti

2010-06-06T20:56:00.005+03:00

Alustasin täna hommikul minekut Golden Sandsist. Öösel väga und ei tulnud ja seetõttu mõtlesin, et stardin siis juba varem ja teepeal mõtlen kui kaugele lähen jne.
Algus oli nagu ikka, see Golden sands on 1 lõputu ühesuunaline tänav ja ekslesin seal ringiratast ca 2 ringi kuni lõpuks juhatati õigesse kohta ja siis otsisin umbes 1 ringi veel bensukat kuni 1 kohalik ees sõites ka selle ette näitas. Lusti kui palju ja startida saigi.
Algus oli üllatavalt sujuv, sest Varnast alla poole jääv tee oli üllatavalt hea. mõtlesin võimalikult viimasel sekundil ka bulgaarias tankida, et ei peaks Türgis kohalikke dubrikuid vahetama.
algul täitsin Burgas-es bensu, kuna olin järsku nii väsinud, et keerasin esimesse Shelli mida leida võis, kuna seal on tavaliselt olme vähe parem ja saaks muru peal pikutada. Õnnestus hoopis saada lausa pinkidega. jään seal siis 30minutiks pikutama ja miski hetk kuulen läbi poolune, et tankla tüüp helistab kellegile ja räägib õu kuula nalja siin üks tüüp mototsikliga ja on EESTI numbriga. tõmbasin ühe Red Bulli sisse, mis tegi olemise sõitmisväärseks väga kiirelt ja siis hakkasin edasi kulgema, mingi aeg panin ühest teeotsast mööda ja pidin kerge ringi 4-realise peal tegema, ca 50km. - GPS ju mul näitas suurt muruplatsi ja kaht teed BUlgaarias, võrdluseks Türgis oli 0 ja Kreekas ka 0 teed. Oi seda teed, millele ma siis sain - E78, kohalik number 9. sisuliselt elu "parimad" 200km, mille suutsin 4h-ga ilma peatusi tegemata läbida. kui vahepeal kiirused juba päris meeletuteks läksid, sest tee olud olid juba normaalsed, siis korra sain ka 88km/h sisse. Meeletu. Enamasti piirdusin 40-60 vahel, sest lihtsalt auk augus või lausa kruus asfalti alt välja tulnud. Suht kino oli ikka. Vastukaaluks pole mul nii pikka otsa sõites kunagi nii vähe bensu läinud, ca 4,2L/100 oli. tavaline ca 6L/100 jämedalt.
Näide, kõik mis on valge, ei ole lumi vaid tugev kruus, mis on asfalti alt välja koorunud.

Siis sain piiri peale Bulgaaria-Türgi. Olingi juba unustanud, mida tähendab passi kontroll, pole juba oi kui ammu seda mootorrattaga teinud, ca väga kaua läks. Esiteks Bulgaaria osa, see oli easy. Türgi, oi seda küll. algus oli kohe super, panen ratta seisma lükkan jala alla, aga seisujalg jäi millegi taha kinni ja ma ei pannud seda tähele ja ratas kukkus ümbes. Käsi sidurilt murdus ca 20% lõpust maha. Õnneks ostsin pärast eelmist korda kui ratas maha kukkus miskid kukkumise nukid, mis seekord hullemast päästsid. ei kujuta ette kui seal kolkas oleks midagi sellist juhtunud, mida minu tehnikast tühi pea ise ära parandada ei oskaks. 4 templit oli vaja küsida, Roheline kindlustuse kaart osta, mida mul muidugi polnud. ei tulnud selle pealegi ja saigi minema. ühtegi senti kohalikku taskus ja väidetavalt 150km teekonda täis paagiga.

Türgi alguses olid super teed ja nii sai ikka väga kaua sõita. Türgi lõputud põllud:

Kuskil Erdemis... said ideed otsa kuidas edasi sõita, siis meenus midagi mida olin bulgaaria-türgi peal küsinud, et kuidas järgmise piiri nimi on ja järsku nägin miskit silti, mis viis mind täielikku kolkasse. Enam hullemasse minna polnud võimalik. täielik urgas oli, aga sõidan miskite autode järgi siiski, sest kuhugi peavad ka nemad minema. ja järsku jõuan miski sõjaväebaasi moodi asja ette, hiljem küsides selgub, et see ongi piir, küsin mis piir, kas Bulgaaria või Kreeka. Muidugi kreeka vastatakse. On alles vedamine, toimetused hakkasid ja seekord läks libedamalt, kuigi järjepanu imestati et Eestist jah? Miks sa tuled siia?
piirikontrolli politseinik:

Nüüd olen jõudnud Alexandr0polise-sse Kreekasse ja kreeka tundub küll esialgu äge, peale selle et bensiin 100 maksab 1,8€ ja tavaline 95 miski 1,5€+

EDIT: ~3360km sõidetud. homme lähen euroopa top10 vaatamisväärsust vaatama väidetavalt: Kalambaka

Bulgaaria ja edasine poolplaan

2010-06-05T22:57:00.004+03:00

Täna siis tegin esimesi pilte ka Golden Sandist ja paneks mõned üles ka, koos Dracula kindluse omadega.

Mina K1ly ja hopeless-ga.

Kohalik Mcdonalds, lihtsalt vaimustav ruumijaotus:

Edasise mõttes on plaan suunduda siis türgi ja kreeka poole. Tegin ka miski esialgse plaani. Eks näis kuidas selle elluviimine õnnestub.

Kainus on

2010-06-05T12:37:00.003+03:00

Sain siis internetti, vahepeal on juhtunud niimõndagi nagu mul ikka see tavaks kui peo meeleolu. Näiteks eile mängisime K1ly-ga lauajalkpalli imre ja revo vastu ja kuigi me läksime kohe õnne peale välja ei suutnud me nende kaitset lahti murda, isiklikult olen oma keskvälja meestes ääretult pettunud. Kusjuures olen k1ly-ga päris mitmel päeval kohtu sattunud ja 1 õlle lubanud oma karsklusnormide juures, aga eile hommikul tuli alles idee küsida mis ta online nimi on ja siis muidugi selgub et tuntud kilu - väga normal vend, soovitan.

Purjus sakslane karjub seljataga, ma võitsin neeru eile. tegi miskit nalja eestlaste ja soomlaste kohta ka, kuid ma ei kuulnud.

Eile käisin kasiinos ka ja läksin sihilikult shortstäkkides hit n runni tegema. Käsi järgmine: istun lauda kus 3 eestlast: Aleksander, Keiss ja Mart(hopeless) - kõik vasakul minust. ütlen et tulin hit n runni shortstäkkdies sooritama, keiss lubas mulle foldida ka. asi sooritatud 40€ kätte saadud 1/2 mängus ja kohe Post Blind loomulikult kuskilt keskelt. utg avab 10, järgmine call, ma vaatan 9. allinns. selleks ajaks olid teisedki kavalast rahategemise ideest kuulnud ja kogunenud lähedusse. eesti poisid loobuvad ja üks hakkab mõtlema, mina räägin - plz call, i want to win more money. keiss siis väidav et see kõige hullem nit lauas. callibki, ka järgmine callib suht kiirelt. Utg läheb siis allinn ja siis ma mõtlen, et ma ei pruugi ees olla enam.

Nit tank-callis ka obv ja 1 tüüp foldis järelt. vaatan oma kaarte 8d9c - üllatavalt hea mäng minupoolt. flop avatakse 6d7dQd - ehk mul mustmiljon varianti võitmiseks, siiski avastan et mu mastiost surnud. ühel JJ ja teisel AxJd. No risk for you my friend, river on ärtu 5 ja 161€ pot lendab minu poole ja kasiino on eestlaste hõigetest ellu äratatud. pärast jälle uusi lugusid. ÄRGE USKUGE MIDA MINU KOHTA RÄÄGITAKSE, enamus on alatu laim!

Nastranie

2010-06-04T09:47:00.001+03:00

Tere sõbrad. kino on saanud, internetti pole saanud. Esimest korda ärkasin täna normaalses keskkonnas, seega kohe aega ja meeleolu kõrge.

4. Päev - Transilvaania

2010-05-31T19:30:00.003+03:00

Päeva sihiks oli 520km ja võib öelda, et selle reisi kõige kurnavam päev, kui sain öömajala 1,5h varem kui seni keskmiselt. reisi alguses nägin õnneks asju piisavalt läbi et kohe pärast piiri esimeses linnas peatus teha ja kohalikke dubrikuid osta. Kiitaväärt peatus oli, kuna täna on täpselt 1 korra kaart töödanud. õnneks saab mõnes kohas ka eurodes maksta, seega sai täpselt õige arv vahetatud ma loodan.

Kõige üllatavam asi tänase päeva juures on see ja imestama panevaid asju ikka jagus.
nr1: 510km jooksul nägin täpselt 16 mootorratast. esimese 210km-ga ÜHT!!!! müstiline riik ikka.
nr2: Põhiteed on VÄGA heas korras, aint esimesed 50km umbes oli suht pask, imestamapanev asi on muidugi see, et tee läbib absoluutselt igat väikest linna, seega koguaeg on kiiruse piirang kas 50 või 70. ja politsei on AINULT linnades, aga neid on päris palju ikka.
nr3: hobustega rullnokad, nolkidel ei ole mitte bemme, vaid vanker ja hobune. nägin vähemalt 2-3 korda kuidas kamp nolke vankri peal ja hobune lendab tuhatnelja ja nolkidel nägu naerul.
nr4: kohalikud oskavad keeli, mitu korda eeldasin et ei osata ja hakkasin oma venekeelt pusima, kohe küsiti English? Deutsch? milles probleem, neid keeli ma ikka pigem räägin.
nr5: 510km-st oli 450km üksteise sabas sõitmist, ikka üsna müstika kui tihe see liiklus on ja kiirteid nad alles rajavad, hetkel veel ei ole eriti. arvan, et ei eksi kui ütlen et sama seis mis poolas ca 5-10 aastat tagasi, aga teede kvaliteet on üldjuhul 9/10st. eks muidugi juhtu sitta ka sekka, kuid seda ikka juhtub.

Hetkel rohkem ei meenu. Hotelli võtsin täna täpselt nii, et lubasin endale et esimene normaalse välimusega hotell mis tuleb selle ära ka võtan kui olin 20km sihtpunktist ja õnneks tuligi ja hetkel olen superrahul. Otsust tingis asjaolu, et just siis hakkas paduvihma sadama, õnneks 10km jooksull ka leidsin ja päris läbi märjaks nagu eile siiski veel ei saanud, ennem sain katuse alla. Kuna ühtegi pilti täna ei teinud, siis panen pildi hotellitoast, homme Dracula kindlusesse, siis laksin jälle hoolega.

Liiklemisest. kuna täna gps toimis kuni Rumeenia piirini, siis viimased 460km sõitsin üsna nii nagu esiisad vanasti, viitade järgi, paar väikest eksimust tuli, kuid suund oli koguaeg siiski õige ja paar korda tanklas kontrollisin ka üle kui asi ei olnud päris 100% selge. Saab ka ilma, kuigi gps-ga ikka sitaks lihtsam.

Homne eesmärk on siis kohe varavalges Dracula lossi juurde lennata, kell 09 00 avatakse see ja siis hotelli tagasi ja asjad korda ja Bulgaaria poole ajama. liiga väsitav on nii tihedas liikluses pool päeva 50-90ga sõita. iseenesest kui tee tühi oleks, võiks päris hea olla, kuid rekadega maadelda ei ole kerge, eriti kui mõni küngas juhtub ka ette jääma, siis vaata et tahab välja surra Triumph.

2360km sõidetud.

3. päev. Osa2 - Slovakkiast Ungari

2010-05-31T00:07:00.009+03:00

vihmavangis ma kaua ei olnudki - 3/4 õlle jagu, siis jätsin ülejäänud alles ja lugesin ja sättisin eelnevat lugu, kuni tundsin et võib sõita küll juba. nagu olin ratta juurde jõudnud ja pooleldi sõidu valmis läks 8-10 motikat minust mööda, loomulikult hakkas ka kiire mul, kaua ei läinudki kuni olin valmis. Tahaksin veel mainida, et see tee, mille jooksul ma vihma sain ja pärast jätkasin, oli lihtsalt super, üle mäenuki ja hästi käänuline. täpselt selline nagu mulle meeldib.

vihmast oli tee ikka kaunis märg, kuid sadu oli järgi jäänud ja jõudsin siis kosice linna ja politsei viibutab saua, ma juba mõtlen et jällegi sõitsin ju auto taga, mis oli nagu kord ja kohus vist varakult märganud ja hoidis 45 sees, aga õiglus maksis, võeti minust järgmine maha.

Edasi jätkasin suht tavaviisi, pärast piiri sain ühele bemmile sappa pärast järjekordset linnast läbisõitu ja vaatan numbrimärgi alla Debreceni Automarket vms ehk siis suure tõenäosusega läheb samasse kanti, kuna sõitis ka suht normaalse kiirusega siis hoidsin sabas ega hakanud mööda minema. lasime nii 150km umbes koos. Korra oleksin peaaegu eksinudki kui poleks teda ees olnud, st kontrollisin kohe üle kas ma ikka olen õigesti reastatud ja selguski, et olin valel rajal, oleksin ilmselt päris suure ringi teinud, kuna olime parasjagu kiirteel.

Ungari kohta emotsioonid puuduvad või on väga vaesed, kuna enamuse teest oli põldude vahel nii enne kiirteed kui kiirtee ääres. märkimisväärne on siiski see, et päris paljud põllud on üleujutatud. teed on samas väga head, kindlasti parimad seni. kuigi Slovakkias olid ka ikka üle keskmise.
Hetkel asun linnas nimega Debreceni siis ja selle linna kohta märksõna on kindlasti see, et võimatu on leida Hotelli. uskumatu lihtsalt, mul on gps ja ma käisin ca 5-6 aadressi läbi ja mitte üksi ei vastanud tõele ja seda kesklinnas. viitadest ma ei hakka üldse rääkimagi, mitte mingisugust Hotell silti majadell või viidet lähedal asub hotell. see oli minujaoks tõeliselt ennenägematu. järelikult majandussurutis pole veel piisav neil.

tegin ka ühe pildi raekojast:

Homse suhtes võtsin vastu karmi kuid õiglase otsuse, Moldovas jääb seekord käimata. Lihtsalt leidsin, et parem teen vähem kuid korralikumalt. Moldovasse oleks hetkel 800km läbi rumeenia kus kiirusepiirang 100 ja netist lugedes uskumatult karmid hoiakud liikluspolitei käsutuses - isegi regulaarsed maantee patrulli kasutuses olevad helikopterid. võtsin parem sihiks Dracula kindluse nimega The Bran Castle, milleni on 520km ligikaudu. muidugi oli hea aeg avastada, et mu gps-l ei olegi ida-euroopa tuge. vähemalt Rumeeniat see ei toeta, ainuke variant linnana mida pakkus oli bucarest. omast arust ostsin eelmine aasta ikka täieliku euroopa kaarditoe, pean kodus hiljem üle vaatama ja kui õigus mul, siis vastava noomituse saatma müüjale.

3. päev – kultuuri ja makulatuuri

2010-05-30T21:59:00.003+03:00

Osa1.

Alustuseks paneksin üldse eilsest päevast midagi. Mul kopikatki Tšehhi raha polnud, miskid slotid, litid ja litad aint ja kerge noos eurosid. Kaardid polnud ka kõige usaldusväärsemad olnud, aga nälg mäpistas melu ja söögi järele. Võtsin sammud hotelli kõrtsi. Tellisin supi, pasta ja 4 õlut kokku ja suutsin koguda arveks 130 krooni – müstiline riik. Eestis ei saa kusagil kolkas ka õhtul õllesidki selle raha eest, veel vähem sööke lisaks, mis olid ikka superhead ja rammusad, pastast jäigi veidikene järgi, panin rõhu ikka õllele rohkem. Plaan oli, et mida rohkem tellin seda parem, sest raha mul niikuinii ei olnud ja kui ei saagi maksta siis risk jäääb samaks, aga arve on vähemalt suurem. Siiski neteller töötas.

Päev algas kenasti, kohe oma linnast maanteele keerates nägin Poola numbrimärkidega ratast minust 1 auto võrra eespool, kellele ma ka kohe ilusti tuulde võtsin ja nii jätkasime järgmised 70km, kahjuks siis minu tee keeras eemale.

Teepeal hakkasin ka mõtlema, et mis valuuta siin slovakkias ka on, kas on juba Euro või on endiselt miski dubrik. Muidugi ei suutnud ma selle peale tulla, et ma alles eelmine aasta käisin Bratislavas ehk Slovakkia pealinnas ja siis oli kogu kupatus eurodes. Õnneks tulin selle peale suht kähku ja kavalalt, nimelt hakkasin reklaame vaatama ja kaua ei läinudki kui reklaamiti miskit hullult kasulikku asja ja hind oli eurodes. Lihtne ja loogiline. Bensiinijaama oli seega juba muretu sisse keerata, sest Euro varu on mul piisav, maksin siiski kaardiga. Pole mõtet sulli raisata - euro käibib igas kolkariigis. Viimased 3 kohta on üldse õnneks läinud, kaart koguaeg töötab, eelkõige Neteller, MB proovimisest olen suht loobunud, üldiselt saab see erroreid nii kus müdiseb. Tankisin muide 99 plussi. Tundus jube hea mõte. Hiljem selgus et 1,5€ liiter, kallim kui õlle baaris, mis üldjuhul jääb 0,8€ ja 1€ vahele.

Käisin ka ühes kindluses Slovakkias, hullult kõrgel mäe otsas oli, hea et ma üle poole aasta 5. korrusel elanud olen, võttis üllatavalt vähe läbi kuigi oma 5-10min ronisin mööda teed mööda üles. Kindluse nimi The Spiš castle ehk Spišši kindlus.

Terve tee oli täna vihm mind õrritanud ja nüüd sain lõpuks ühe korraliku mürtsu kaela, suht läbimõrg, õnneks rindkere on kuiv, tänu nahktagile ja Pokkeriprode pusale, kärab küll. Ootan vihma ülejäämist ja võtsin kerge õlle trükkimise kõrvale. 200km veel sõita (hetkel 16:00), eks näis kui kaugele jõuab. Tahaks ikka võimalikult lähedale Rumeenia piirile, aga siiski Ungari poole peale jääda.

Päev2. jõudsin Tšehhi

2010-05-29T20:54:00.008+03:00

kirjutasin juba pika jutu valmis, kuid siis kuidagi läks kaduma kogu vaev. enam nii põhjalikult ilmselt kirjtada ka ei viitsi kuna kõht hakkab tühjaks minema ja õigepea oleks aeg ka baari külastada.

EDIT: jõudsin baari ja värskendav vaadi Pilsner Urquell toob vist kirjutamis soovi siiski tagasi. teen siiski pinnapeale ja mitte faktidest üleküllastunud uue variandi, proovin isegi parema teha kui eelmine oli.

Startisin varssavi poole hommikul, tunne oli reibas, maamehed võtsid tee ääres juba vilja (kahjuks ei tea neid sorte), maastik oli mõnus põldude ja metsadega vahelduv, liiklus pigem hõre ja tunne pigem kõrge. EI läinud kaua kuni hakati hoogsalt mulle vilgutama ja kohe aru saada, politsei kuskil nurga taga ootab. No ja muidugi ma võtsin hoo 85-90 peale, aga oh üllatust viibutatakse ikka mulle saua. tõmban siis äärde ja mõtlen kas tõesti 70 ala oli. olen juba peaagu peatunud vaatan, miilits läheb paarimehe juurde autosse ja kui hetk hiljem seiskusin ja uuesti peegli vaatasin viitas juba käega et mina sa raisk. ilmselt eeldas, et motomees ikka alla 200 ei tule - ometi oli kõrge käik sees ja nagu ei oleks hääl tohtinud nii vali olla. Poola on ikka Poola.
Jõudsin 1330 kohale esindusse läbi Varssavi tiheda liikluse, piduriklotse aga ikka ei saanud, sest neil lihtsalt ei olnud, muidugi helistati sama linna teisele poele, mis oli 14:00ni lahti, sinna ma ei jõudnud liiklusummikute ja gps-i segase viskamise peale - ei tea kas müüja trükksi vale tänava sisse või oli gps viga, igatahes 2 väga sarnast tänavat pakkus gps ja ilmselt läks vale.

Tuju väga ei langenud, kuna esimene pidur peakski bike põhipidur olema ja saangi nüüd sellega harjuda, hea trenn. Koheselt hakkas ka bensiinituli põlema ja kui nägin reklaami et kabanoss ainult 3,95 zlotti ei lasknud seda endale teist korda öelda. mäkis käisin ka muidugi, sest see lihtsalt jäi tee peale ja mul oleks niikuinii igahetk tankida vaja olnud 2 in 1.

Enne mäkis käimist sõitsin pikalt 2 motomehega koos, ligi 130km, seega täna oli hundikarja suurus tavapärase 1 asemel pikalt 3 liiget. Ikka mitmekesi on palju vahvam sõita, kohe tekib ind, samas teed rattureid kõvasti täis ja ise seltskonda valida ajutiselt tundub väga hea idee.

Hetkel ei saagi aru kus olen, kuid peaksin tsehhis olema, kuigi vahepeal tekkis juba tunne, et olen hoopis slovakkias, eriti vahetpolegi 1 välismaa kõik.

Hetke teekond kokku siis minu spidomeetri järgi ca 1330km

Panen oma naljakast hotellitoast ka pildi, sellist ruumijaotust nägin mina esimest korda:

sidur, pidur, gaas, gaas - Sidur, gaas, gaas

2010-05-28T21:25:00.003+03:00

Tervitused soojaküllasest Poolast. Nagu mu viimased reisid ikka, ei ole ka see ilma viperusteta möödunud. Hommikul ärgates olin selja ära maganud ja erilist sõitmise isu küll ei olnud, tuleb möönda. Hüppasin siiski sadulasse ja päikeseloojangu poole võrritamine algas. Tee peal nägin häädemeeste silti ja kohe kargas pähe, HrKalju elab ju kablis, tõmbasin teeserva ja panin kõne peale. HrKalju oligi parasjagu trennis ja sai viisakusest sõnake juttu aetud ja edasi 6-varbaliste vabariigi poole sõitma asutud. LÄtlased kotrollisid ilusti passigi, nagu nende poolt eeldada võis.

nats enne Riiat sain juhuslikult bensiinijaamas miski motomehega kokku, kes vaatas et mul tagarehv kole sile ja kohe leidsingi diili see ära vahetada. olingi seda plaaninud teha ja suht peaaegu juba muretsema hakanud, et kus vajalik tarvik ka võtta. nagu ikka juhus lahendab kõik probleemid. Mis aga juhuse läbi kergelt tulnud, see tehakse ikka lõpuks topelt raskeks, kui selline vanasõna oleks, peaks see sajaga paika. Probleemid algasid sellest, et rehv oli küll tal olemas, kuid ükski mutrivõti töökojas ei sobinud minu triumphi ebastandartse mõõduga, miski 50 kõlas vene keeles ja miski ebastandartsete nurkadega äkki. peilisime Triumphi esinduse välja, klaar. sõit sinna ja rehv alla, sümboolne füür kohalikele ja asi nagu korras. panen siis leekima, esimene ristmik tuleb panen pidureid - ainult esimene töötab. juba kirun lätlasi. keeran pärast pikka sõitu tagasi, sest lihtsalt polnud ennem võimalust. uurivad ja puurivad, pannakse õlivastaseid aineid, surveõhuga lastakse, saan juba rattaselga uuesti et ära minna kuid keeran 25m hiljem tagasi, pidurid suurema hooga endiselt olematud. ülemus kirub juba töömeest, see ütleb no ei ole ju midagi valesti tehtud, boss paneb vastu - a nu tak? vms. võetakse siis rehv uuesti alt ja pannakse uuesti ja siis tuleb üllatus välja piduriklotsid suht raudadeni välja kulunud. aga lätlased on ennatlikud, neil ju varud olemas. panen super, pange aga alla ma toon automaadist vahepeal füüri. läheb veitsaega ja vaatan boss tuleb murelikult tagasi, probleem. meil ainult uued piduriklotsid, altes 2009 mudel. mul aga teadupärast 2008 mudel. nojah, egas midagi hakkasin uurima kust saada, Tallinnas - POLE. lasin siiski tallinna esindusel välja uurida kust saaks, leiti lahendus. Varssavis on suur esindus, seal peab olema.

Lihtne, ainult ~700km ongi Riiast Varssavi. minu jaoks nohu. kuigi passisin riias oma 2h miinimum, sain siiski uue rehvi ja ohtliku vea teada, mis oleks kusagil kolkas palju raskem ära lahendada. Jõudsin siiski just Poola ja ööbin täpselt samas hotell/motellis kus eelmine aasta euroopa tripi ajal.

see polnud muidugi ainuke probleem tänase päeva peal, neteller ja MB kaart töötasid kahepeale kokku ca 8-9 proovimise peale täpselt 1 korra, kui käisin Swedbanki automaadist raha võtmas, mitte ükski kaardi makse läbi ei läinud. päris kino. hea oli, et eelmistest reisidest oli igasuguseid dubrikuid üle jäänud ja sain päeva pingevabalt sula peal üle elada ja jäi ilmselt ka tagasisõidu jaoks.

Kõike kokku võttes on tänu seiklustele hullemat sorti sõiduisu tekkinud. Pingevabalt sõites ilmselt poleks sellisesse seisundisse kuidagi saanud. Võtan hetkel mõne õlle ja siis panen homse päeva plaani paika, aga ilmselt asun tsehhi suunas, tundub kuidagi hea mõte.

Bulgaariaks valmis. Päev 0.

2010-05-27T21:13:00.003+03:00

Tegin mõned pildid, et ei unustaks kilometraaži ja saaks salvestatud ära minek.

Aastavanune uudis

2010-04-03T20:38:00.005+03:00

Just avastasin, et mind on umbes aasta tagasi valitud nädala donkiks. Olen väga tänulik osutatud au eest. Kahju, et leht unarusse on jäänud - väärt värk muidu.
http://pokkeridonkid.com/nadala_donk/
Priitk

Motohooaeg algas.

2010-04-03T09:36:00.004+03:00

esimene sõit tehtud ja ka pildid tehtud, nüüd võib hooaeg alata. oli ka juba aeg. Maanteel näeme.

hypermonkeybubbletilt

2010-03-15T15:42:00.002+02:00

FAIL

Priitk

Eesti Meistrivõistlused

2010-01-20T19:54:00.004+02:00

Headsup event niisiis. Busto esimeses ringis.
Vastane oli minu jaoks suhteliselt tundmatu, korra olin vist mingil turniirl kunagi näinud. Nimi ei jäänud ka väljahõikamisest meelde.
Algus läks preflop raisedes ja foldides. Floppi nähes suutsin enamus potte enda poole võita väikse betiga. Tähelepanu väärsematest kätest oli J3off, millega sain BB pealt tasuta flopi vaadata, mis sisaldas 9,Q ja mulle sobilikku 3-e. Checkisime riverini, mis oli samuti Q, tundsin, et mu 3 on kindlasti hea. Seega tegin minbeti, millele lootsin kusjuures ka raise saada, et see siis instacallida. Kuna board oli lihtsalt nii blank ja mu bet nii nõrk. Ja plaan teostus ja vastane muckis. Siis veel väiksed potte, kuid mingi hetk hakkas vastane allinni minema mu minraisepeale enne flopi ja yhtegi isegi callimismõtet tekitavat kätt ei olnud. Kuni leidsin KQ suitidi, millega vastase kõikneednupud ka mahacallisin. Kahjuks AK vastas, ja emand ei tahtnud tulla. Paar kätt hiljem sain calli oma turniirielu peale 44 käest. Mul endal AQ, mis sobis hästi ka flopiga, see siis vastavalt QQx, kuid riveri lustlik 4 lõpetas siis selleks korraks meistritiitli püüdlused.
Kokkuvõttes, mis ma oskan öelda, tunnen, et ühtegi viga ei teinud aga ju tuleb järgmiseks aastaks valmistuda, skillboxi ja luckboxi lihvides.
GL ja edu tšempionitele.
Priitk

2010-01-09T01:58:00.004+02:00

I have registered to play in the PokerStars World Blogger Championship of Online Poker! The WBCOOP is a free online Poker tournament open to all Bloggers, so register on WBCOOP to play.

Registration code: 302278

Blogerite freeroll Triobetis

2009-11-24T15:14:00.002+02:00

Osalen 29.11.2009 toimuvatel TrioBeti bloggerite freerollil.

Priitk

Edgar-gorodlane

2009-11-21T18:24:00.002+02:00

Nüüdsest siis selles linnas. Pisikeses korteris kesklinnas. Seni on kõik super.

Side lõpp

Post nr 100. Pokkeripäevik loodud

2009-11-17T23:57:00.002+02:00

Kogemata juhtus 100. post piisavalt väärikat tegu tähistama: Alustasin pokkeripäeviku pidamist pokkeriprode foorumis, kuhu postitan vahetult mängides käsi. Enamasti hakkavad sinna ilmselt "naljakamad" käed sattuma, kuid kindlasti on mõtet seda seal pidada. Viimati tehtud sessil olin kindlasti vaoshoitum kui tavaliselt tänu vahetule käte postitamisele.

Estpätriku pokkeripäevik

Supervalik lugeda seda blogi, my friend

2009-11-13T19:41:00.002+02:00

Jõudsin vahepealsest türgi puhkuselt tagasi, mis oli lihtsalt Super. harva juhtub et 1000-kohaline hotell on sulle ja su kahele sõbrale tervenisti broneeritud. Lihtsalt Super, my friend.

Kino sai mitme kopika eest pigem ja melu käigus mu karsklusplaanile tuli vahele järgmine lugu:

Ilmselt jääb see viimaseks turistireisiks mille elus ostan, kuigi lubada ei saa midagi, 7 päeva on lihtsalt liiga kaua ühes kohas kannatada. Super oli siiski see, et suutsin 7 päeva täiesti vabalt 100% arvutist ja internetist eemal olla ja ka telefon oli 24/7 offline-s, mistõttu sai vähemalt tugevasti välja puhatud ja pragu on pigem meeletu isu pokkerit jälle mängida, mille üle saab ainult hea meel olla

Lihtsalt ajaviitepost

2009-10-20T03:43:00.002+03:00

Nagu pealkirigi ütleb pole suurt midagi oodata siit. Kuna on parasjagu vabahetk, siis panen paar mõtet kirja. Vahepeal olen äääärmiselt palju mänginud, mida tõestab fakt, et kuigi mu kuu algas sisuliselt 9. oktoobril olen praeguseks mänginud ca 48 000 jaotust @6max. Mida on omajagu.

See kuu võtsin lõpuks oma mängukvaliteedi väga suure vaatluse alla, et saada staarmängijaks. Olen leidnud väga palju vigu enda mängus mis peaksid ja on juba säästnud väga palju raha. Arengust veel niipalju, et hetkel arvan et võidumäära arvestades peaksin ma top10 mängija kindlasti oma limiidil staarsis olema regularide seas kes on mänginud rohkem kui 150 000 jaotust see aasta, ilmselt isegi top5. Samas mäng ei ole veel päris vigadevaba, mistõttu tööd tuleb veel teha. lisaks on veel hunnik mängijaid kes on küll väiksema võidumääraga kui mina, kuid kes on endiselt mulle ebamugavad vastased. Lähitulevikus proovingi keskenduda arenemisele igat tüüpi vastaste vastu.

Rohkem uudiseid pokkeritegemiste kohta saab ilmselt: Miljon krooni kahe kuuga

Side lõpp.

Reisi kokkuvõte

2009-10-12T19:30:00.004+03:00

Ei viitsinud ja olin juba loobumise äärepeal, kuid siiski mida on alustatud tuleb ka lõpetada.

Esimene pilt väljendab Chamonix linna 3777m kõrguse künka otsast vaadates. Künka otsa sai siis köisraudteega, et minna Mont Blanci vaatama, mida suure udu tõttu küll eriti ei näinud, kuid vaated olid siiski võimsad. Chamonix linn tuli välja oli üldse esimene taliolümpialinn, niiet ka seal sai juhuslikult siis käidud.

Antud pilt oli jälle üks huvitav asi, mida sain esimest korda elus teha, nimelt mootorratta rongiga transportimine läbi mägitunneli. Sveitsis siis see.

Üks vahvamaid söömaaegu mida ma üldse kunagi kogenud olen. Nimelt tellisime mingit kohalikku spetsialiteeti, millest jahuti igal stendil. Väga süveneda ei viitsinud ja ega ei saanudki t5äpselt terminitest aru, mida see sisaldas. Kuigi oli saksa keeles, millest ma üldjuhul saan suht normaalselt aru. nüüd asjast. toodi antud suur metall nõu meile ette ja ega ei saanudki aru mida me täpselt tellinud oleme, kokk tuli spetsiaalselt köögist välja ja küsis kas saksa keel sobib, ütlesin natürlich ja jutuvada hakkas pihta. seletas siis ära kuidas süüa ja mida teha ja mis miski on.

Nimelt toodi hiljem juurde 2 vaagnat, milles ühes oli 10x Big mäki suured friikad hinnanguliselt ja riisivaagen 4-le ma pakun, kes pakiriisiga rohkem kursis, siis pakuksin 3 kotikest võib-olla 4, kuid pigem 3. Siis 2 vaagnat liha ja 3 kaussi maitsestatud kastmeid ja kõike seda lihtsalt näpuga pildipeale näidates Menüüs. peab meeldima. hakkas siis söömine pihta, lihad tuli ise teha, kuna toodi täiesti toored lihad. need tuli siis selle metallnõu peale asetada, mille all miskid leeklambi moodia asjad põlesid, nõualumises osas oli toorsalat ja seened tulises õlis, mis andsid sitaks hea maitse. ja nii me lasime oma 1,5h järjest söömist. pole enne nii vägev süüa olnud, kuna pidevalt oli põnev, sai aga liha uuesti küpsema panna, uut õlut tellida ja juttu ajada. Soovitan kõigile: Asi asus siis Guttannen-s Sveitsis ja seal ainult 1 restoran ongi (nimi Bäeren), niiet raske otsida ei ole ja söögi nimi oli Tatarenhut.

Koduleht: http://www.baeren-guttannen.ch/

Alpid ja Le McDonalds

2009-10-05T20:23:00.006+03:00

Vahepeal sai otsapidi jõutud Itaaliast Prantsusmaale suunaga Alpidesse. Käidud sai Monte Carlos ja praeguseks hetkeks jõutud Mount Blanci jalamile.

pilt Pisa torni kõverusest:

Äge burger, mida sai Monacos, Monte Carlo F1 boxialas proovitud, läbinisti kõva sai, pihv ja tomat:

Lund sai katsutud esmakordselt alpides 2860m kõrgusel, palju ei olnud ja nüüd on veel vähem.

Vahvaid kogemusi on veel olnud, eriti meeldis lambakarja kohtamine keset keskmise suurusega teed alpides:

Lõpuks sai ka McDonaldsis käidud ja Le mcDonalds ära proovitud, jälle 1 burger juures mida varem polnud proovinud.

Italia.

2009-10-03T18:18:00.003+03:00

Vahepeal pole leidnud põhjust postitada, kuna midagi erilist pole toimunud. Olin 3-4 päeva väga haige ja nüüd olen mootorratta puhkusel Itaalias-Prantsusmaal. Puhkama sai asutud Neljap. kui sai saabutud lennukiga Milaanosse, kus rattad ees ootasid. Seekord siis reisil mitte üksinda, vaid isaga.

Esimesel päeval sai sõidetud Ferrari kodulinna Maranello külje alla Modena-sse ja reede Ferrari muuseumi külastatud

pärastlõunaks sai Pisa torn ära nähtud ja suht lähedale kaluri külla ööbimine võetud.

Seni olen söönud ainult itaalia toitu ja veel MITTEKORDAGI kiirtoitu. Pasta on siinmail ülaltavalt hea ja maitsev, lausa maitsema hakanud. Praegu olen Monaco küljeall väikses linnas nimega Menton.

Pokerstars Live

2009-09-20T05:55:00.002+03:00

käisin oma satikalt 1$ eest võidetud 1100-kroonise piletiga mängimas ja tulemus oli rahuldav: sain 3. koha. Õigemini reaalselt jagasin 1.-3. kohta, sest tegime diili kui 3 alles oli, mille tulemusena saime võrdselt 500-seid. Osalejaid oli kokku seekord 70. Sain ka ca 15 minutit Müürsepa kõrval istuda, kes tundus väga meeldiva inimesena lauas.

Kaardijooks oli päris normaalne, seda eelkõige postflop jooksuna. Alguses olin nagu alati maniakk ja ilmselt teistele minu lauas väga ei meeldinud, et ma eksisteerisin, kuna enamus potte maandus minu juurde. siis kaotasin paar suuremat kätt ja langesin algstäkk 4000 pealt ca 2300 peale. Seejärel callisin K7s-ga allinni ära kui olin juba 400 investeerinud, kuna foldides oleks seis veel kehvem olnud ja teadsin et ilmselt on vähemalt Ax vastas ja õnneks oli AT ehk ma ei olnud kuidagi domineeritud, flop tuligi K7x ja pappi sadas minu suunas, edasi oli juba lihtsam. täpseid käsi ei mäleta, kuid võitsin hoolega ja palju kuni olin chipliider.

Lõpp oli väga standard juba, sest keskmine stäkk oli ca 8-12bb ja midagi erilist mõtlema ei pidanud, mina ja AncientRage (kes oli üks väheseid mõtlevaid mängijaid minu lauas) domineerisime suht oma stäkkidega bubble aega oma lauas ja ta istus terve lõppmängu mu vasakul. lõpuks sattus ta küll minu KK otsa A7-ga SB vs BB mängus kui meil oli mõlemal ca 10-12bb alles mis oli üle keskmise pigem. Aga, see moove oli üsna standard kuna olin eelmine ring samas olukorras Q3s näidanud ja seetõttu võis eeldada et mu range väga tugev ei ole seal. Standard. kui kolm oli alles, siis tegime diili ja instantselt mänguisu kadus ja väga kaua ei läinud kui tegin üsna kiire ajuvaba bluffi ja sai minekut teha kohe kui raha käes oli.

Tore turniir, kuigi turbo nagu ikka Olympicus

4max kogemused

2009-09-15T09:32:00.002+03:00

olen viimasel ajal hästi palju mänginud 55$ 4max turnat pokerstarsis, mis algab kell 06:30. Nii ka täna, kuna imelisel kombel läks uni 6:45 ära ja kuna läpakas oli suht lähedal hakkasin uudiseid lugema, vaatasin 1 eestlane WCOOP-l veel alles, vaatasin veidi ta mängu kuid kuna see turna ka samalajal hakkas, siis võtsin ka lahti koos 6max PLO turnaga. omaha hävisin. 4max turnal sain aga 5nda koha, eriti gay lõpu näol.
kuna meie lauas langes viimane mängija siis me jäime Heads-up ja teise lauda jäi 3 mängijat. mul oli HU alguses ca 40k chipse ja pakun et vastasel 90k. sain suht edulise mänguga 100k peale juba, siis langesin 85k peale. tuli käsi mul Q6s @btn ja sb callib, checkin. flop tulrb 235, check-check. turn 4, otsutan järgi checkida, kuna siin suurt midagi valuet ei anna, kuna A tal kindlasti ei ole kuna PF limpis ja 6 on split niikuinii. river 5 ja vastane läheb allinn, jube keeruline koht oli, ei saanud aru millise käega vastane on 2 tänavat checkinud, teades et ega minult kergelt panust ei tule ja siis läheb allinn järsku, callisin ära. 45o. OBV. jäi miski 30k kanti alles ja suht järgmine käsi JJ. limbin, kuna ta suure stäkiga agro oli enne. panebki otsa, easy all-in mult. Näitab QQ. OBV. sain kompensatsiooniks veidi raha, kuid arvestades kui soft teise laua 3 mängijat oli, siis top2 koht oleks väga reaalne olnud.

üldse need 4max turnad sobivad mulle hästi tundub, hitti pole veel saanud kuid 2/3 mängudest olen rahadesse seni saanud ma pakun, kui mitte rohkem. tavaliselt tuleb miski 130-150 mängijat sinna ja 16 saab raha, mis on suht hea tulemus ma usun. Kahju et avastasin selle rõõmu sel ajal kui WCOOP-l antud turna juba käis ja seetõttu seal seda mängida ei saanud.

Tundub et minu välja võtja võidab ka kogu turniiri, vähemalt on pooled chipsid tema käes juba.

Otsustavad coinflipid....

2009-09-13T09:41:00.002+03:00

ei õnnestunud, olin 1 flipi kaugusel sisuliselt ATTP Aucklandi minekust, st oleksin ma võitnud PF allinni, kui action oli järgmine, alles 6 matsi blindidega 300/600-50. utg läheb allinn 13k stäkiga, ma lükkan üle allinn AK-ga 27k stäkiga ja big stäkk donk obv call järgi veel. Showdown: utg 99, mul AK ja dongil JJ. Flop KJ6 ja ma sisuliselt surnud.

poti suuruseks oli ca 75k ja kokku oli chipse mängus 150k, seega selle võiduga oleks asi olnud ainult vormistamise asi. seekord jälle siis napilt puudu selle evendi hittimisest ja 5. koht. Ainult võitja siis saab Aucklandi sellel turniiril.

paar üritust veel on, seda asja ma nii et jäta, 2 korda järjest juba nii vähe puudu jäänud, ükskord peab see tulema

Satikad...

2009-09-06T09:55:00.003+03:00

tegin neid, ebaõnnestunult, eksisin üsna tugevalt just otsustavas faasis.

WCOOP satikale läksin bustoks 99 vs JJ kui alles oli ca 16 mängijat ja mõlemil meil avg ja 5 sai pileti, mitte suur altminek kuid siiski oleks saanud teistmoodi mängida seda kätt, kuigi tulemus oleks vist igatpidi sama olnud.

APPT Aucklandil tegin üsna räige eksimuse, oli 4 järgi ja ainult 1 sai pileti ülejäänud raha tagasi. olime 3kesi võrdsete stäkkidega liidrid. Callisin @bb AT-ga ja flop T high, selleasemel et flopil raisida callisin järgi ja turnis 6 paardus ja button pani jõle palju ja jälle raisimise asemel callisin, river tuli T466 boardile 3 ja leadisin veits välja ja tuli insta allinn, siin oleks pidanud mõtlemisaja võtma aga oh ei, panin instacalli ja vastas 52 ja rida. Call ei olnud viga iseenesest, kuid INSTACALL oli viga. Mõtlemine oleks kasuks tulnud, mai usu et ma eales seal foldinud oleksin, kuid siiski oleks tulnud läbi mõelda, sest tegelikult ma sain lubada endale ka foldi. Mõeldes sellele et ainult võitja sai pileti siis ei olnud see vale otsus väga, siiski parem 4. kui 2. jääda. Napikas.

WCOOP. Päev2.

2009-09-05T19:32:00.003+03:00

Mängisin Pot-Limit Omahat ja jäin 900. koha kanti. 420 sai raha. eriti kaarti ei olnud lõpus ja hävisin top set vs masti tõmme ja aukuost. Standard

WCOOP esimene event

2009-09-04T19:20:00.003+03:00

Ei õnnestunud eriti. oli ~8500 osalejat sellel 215$ 6max No-Limit Holdemi turnal ja esimesse lauda sattusin kohe elava legeni Barry Greensteiniga. Tal väga kaarti ei olnud ja vist väga keskendunud ka mitte, kuna ta mäng väga hea ei olnud ja pigem oli selline keskmine, see laud oli suht nuts ja kahju et lagunes. mingiks hetkeks sain oma alguse 5k stäki juba 23k peale kui keskmine oli ca 11-12k kuid siis kaotasin ühe naljaka käe ja langesin tagasi 14k peale kus tuli 1 eksimus ja 1 bluff, mis viisid enamuse stäkist ja langesin lõpuks 2020 koha kandis, rahadesse said 1350. Napilt kuid kindlalt väljas, ei oleks olnud ka mõtet istuma jääda, sest minnakse ikkagi võitma, mitte kaotama.

Täna suutsin septembri parima cashi sessiga maha saada, kuu on küll veidi veel miinuses kuid igahetk muutub see, kuna olen lihtsalt pigem kehvasti jooksnud.

Rake races langesin napilt teiseks ja homme ei näe ka suurt varianti tõusmiseks kuna täna mängin Pot-Limit omaha WCOOP turniiri ja proovin seal maksimaalselt keskenduda.

öösel vaatasin filmi Deathproof ja oli üllatavalt huvitav ja seal oli nagu Tarantino filmides ikka, väga hea muusika. 1 näide:

WCOOP ja Rake race

2009-09-03T15:57:00.004+03:00

Täna algab siis WCOOP ja kavatsen esimesel kahel päeval kindlasti osaleda (215$ No-Limit Holdem 6max ja 215$ Pot-Limit Omaha 6max), edasised plaanid on lahtised, kuna meelepäraseid turniire on, kuid vähe. Väike võimalus on et mängin ka 530$ 2-päevast Holdemi turniiri, kuid selles osalemise otsustan pärast esimest kaht turniiri ilmselt.

Täna proovin, kui meeles on, EMPO Malta paketti saada UvsPokerist. Ehk õnnestub, saab teada.

Igatahes juhuste kokkulangemise tõttu hakkas Septembris UvsPokeris ka Rake Race (ehk kes kõige rohkem teenustasu UvsPokerile teenib), mille võitja saab lisaks muudele hüvedele paketi Amsterdami, milles sisaldub 500€ turniir, 2 ööbimist ja 200€ reisiraha ja tasuta t-särk.

pärast kaht esimest päeva on tulemused järgmised (minu kasutaja nimi: Turner):

arvestus on tabelis toodud koht kõrgemal asuva mängija järgi (kui suur on kaotus täpselt koht eespool olevale mängijale, mitte liidrile)

Hüdrogrinder tagasi rajal

2009-09-01T21:41:00.004+03:00

Pokkeriprod.com foorumis tekkis 2plus2 foorumi eeskujul mõte teha 100h CASH mängu Septembris väljakutse, mille osalemistasu on 100$, kui suudad 100h ära teha septembris siis saad raha tagasi + nende raha kes ei suuda seda. Panin ka ennast kirja et motiveerida mängima, kuna viimasel ajal olen piirdunud ca 14-15h kuus CASHI mängimise. St. et turnasid see kihlvedu ei sisalda. Arvan, et kui ma suudaksin isegi 60h see kuu mängida oleks selle ettevõtmises osalemine mulle tohutu kasuteguriga, kuna see lisa 45h on kaugeltki rohkem väärt pokkerit mängides kui 100$. hea, et inimesed selliste ideede peale tulevad.

Ja kuna juba on kava üsna palju see kuu mängida, siis tegin ka väikese ettepaneku: kes saab enne täis 50Buy-in 100NL+. kuhu panin 1$ vahele. Ise plaanin see kuu ainult 200NL ja 400NL mängida, enamuses 200NL kuna neid laudu on päeval lihtsalt rohkem, täna 400 ei mänginudki üldse.

Sain rekordpoti 200NL-s täna, ca 920€ kanti. pidi meeldima. Loodetavasti ei väsi ma kiirelt ära Septembris ja suudan need plaanid täita, siis saaks jälle paar kuud mitte midagi tehes kuud ja päikest vahtida.

Esimesed intervjuud. EPT Kiiev

2009-08-31T01:52:00.002+03:00

Kogun kokku oma esimesed antud intervjuud, et tulevastele põlvedele säilitada.

Pokerstars.tv

venelaste tehtud intervjuud ei leidnud.

Satikad.

2009-08-27T00:55:00.003+03:00

Võtsin millegi pärast osa 1,1$ Pokerstars Live satelliit turniirist, mis leiab millalgi Septembris Tallinnas osa ja õnnestus kolme hulka tulla ja pilet saada pluss 17$. kui 3 alles leppisime kokku et igakäsi allinn ja sain õnne näol 2. koha.

Enne seda tegin ka 44$ 6max turnat kus olin ka chipliider vahepeal kuid kaotasin paar coolerit ja jäin lõpuks siiski 14. ja miski 180$ 3-4k$ asemel, mida esikolmik sai. kaotasin AQ vs T5s suure poti, siis TT vs QQ sattusin ja siis ei flipanud AQ vs TT ära ja oligi 14. koht.

Praegu teen veel EPT londoni peasatikale satelliit-turniiri. 20 on alles, ma 16. Seega mitte parim seis. 5 saab pileti ja 6-13 raha tagasi. ehk saab häid kaarte, siis olulisemalt lihtsam mängida

EDIT: jäin 10. Londoni satikal

Live turnade plaanid edaspidiseks.

2009-08-26T16:49:00.006+03:00

Estpät

Mõtlesin, et teavitaks oma edasistest LIVE-turna plaanidest, kuna mitmed on küsinud ja ei viitsi enam vastata. Plaanid on üldjuhul lihtsad: Neid pole. Siiski olen võtnud vaatevälja satelliit-turniiride järjepideva mängimise, mille eesmärk pole otseselt turniirile saada, vaid põhisatika piletid rahadeks vahetamine. Siiamaani üllatab mind kui pehme see turniiri alaliik on. Live turniiridest on silma siiski hakanud APPT Auckland (pakett 5-6k$ väärt), mitte turniir ise, vaid toimumispaik kui reisi sihtkoht. Samamoodi proovin ilmselt ka Maltale EMOP (pakett 2,5k€), samamoodi peamiselt reisieesmärgil. Viimast siis läbi UvsPokeri, seal on head satikad selle paketi saamiseks. 20€ to 200€ ja sealt to 2500€. ideaalne, kuna 8 paketti garanteeritud ka ja seda iga N ja P. Peab meeldima.

Seni olen edukas olnud, WCOOP 215$ 6MAX plo turna pileteid olen paari päeva jooksul 2kogunud ja ühe suvalise 215$ sain ka veel. eriti veel mänginud pole ja 2 neist tegin rahaks siis.

WCOOP-l on plaanis mängida kindlasti 215$ 6max turnasid, nii NLH kui ka PLO (mõlemad on suht esimesed turnad seerias). muid plaane WCOOP raames ei ole, v-o kui tuleb tuju siis miski 530$ 2-päevane NLH ka, kuid viimasel ajal siiski 9handed turnad üldse ei tõmba, seega see sõltub pigem tujust ja hetketundest.

ja üks huvitav käsi cashist: http://www.pokerhand.org/?4626684

EPT 3. päev

2009-08-24T14:38:00.002+03:00

mängiin siis kokku ca 2h kolmandat päeva enne välja langemist.

Sain kohe algul väga kehva positsiooni ja laua endale. 6 mängijat 8st olid ca 30-50% avg stäkist ja minust veidi väiksema stäkiga tüüp oli mu kohesel vasakul muidugi. Müstiline laud oli, koguaeg paugutati ja iga ring tundus et kellegil on AKs käes ja kõik näitasid oma nutse. mul koguaeg teh rääbised. esimesest 4st käest mida mängisin sain 2x PF 3beti otsa, korra raisiti mind flopis ja korra olin ise 3bettija ja võitsin.

mingeid erilisi situatsioone ei olnud, korra raisisin auku ostuga floppi, sain obv vastuseks turnis allinn ja jälle fold. top paai sain ühe korra kolmandal päeval, korra sain 2nd paari ka, millega kaotasin siis AJ-le kui mul oli A9 kui J high flop oli läbi checkitud ja turni 9 tuli.

korra callisin @sb AQs, LP raisijat kes oli suht looselt seal pannud, vähemalt tihti.
Flop A high. checkime. panustan nii turni kui riveri ca 40% potist ja saan mõlemad korrad pigem raske calli ja tüüp näitab ka AQ. täiesti müstika, et seal veel mõeldi.

ja siis olin juba miski 130k peale langenud sedasi vähehaaval kaotades kui tuli JJ ja üks uus laudatoodu avab EP, kes polnud seni käsi mänginud. callin ärgi et squeeze välja meelitada. tulebki raise to 25k, ma olin 8k callinud. esimene tüüp mõtleb veidi ja teeb raske foldi, ma lähen allinn ja squeezer foldib insta.

pärast seda tuligi järgmine käsi suht-koht kohe AK käsi millega siis välja langesin. raisin 9 to 27k Pf utg raisijat olles ise utg+1. kuna squeezijaid blindidel polnud siis järgi callima ei hakanud kuna teadsin et siis oleks terve laud tahtnud minu tight range vastu mängida. Ja AK on Heads-upi jaoks pigem mõeldud. cbet raisiti allinn ja callisin kuna meeletud oddsid olid. kahjuks ei hittinud coinflippi.

täpsemalt ehk: http://foorum.pokkeriprod.com/index.php/topic,2007.690.html

2. päeva kokkuvõte

2009-08-21T09:56:00.002+03:00

siiski õlle kõrvale veidi pokkerist rääkides selgus, et oli käsi, mida pole kusagil kajastatud.

algus on vist mainitud, kuid panen siiski kõik ühte kohta. alustasin 52825 stäkiga. esimene level 400/800 - 50 antega. kirjutan nagu mäletan.

sain kohe +10k mingi käega, mis eriti ei meenu. Järgnevalt kaotasin selle ka kohe kui minu A7 jäi A8-le alla btn vs sb mängus. Siis sain @btn AK ja donk pani utg 3k ehk peaaegu 4bb, mis oli selles lauas üllatavalt standard, minu 2025 asemel. Panin 3beti 9600 peale, mis sai calli nagu eeldatud. Flop on nuts - T92 rainbow. panen jätkupanuseks 11900 ja itaallane mõtleb oma 3-4 minutit, ma juba mõtlen mis kurat tal olla saab et nii kaua mõtleb, olen nagu kivi need minutid. foldib. üks eestlane oli seljataga ja ütles et QQ pandi mucki!! Great success. sedasi sain siis 60k peale tagasi, siis 10kond kätt hiljem mul jälle AKo positsioonis ja tohman jälle avab 3k ja järgmine tüüp insta callib (obv väike pocket) ja mõtlen et callin ka kuna järel olid pigem tigtid tüübid ja ehk tuleb 3way pot, nii saigi. Flop üsna nuts K42 - 2 ruutut. tohman paneb pigem vähe, järgmine tüüp foldis, mis tegi minu otsuse maru lihtsaks. RAISI-DAISY. tüüp läheb allinn selle peale, insta callin. näitab KQ. käsi peab ja saan ca 100k peale.

vahepeal olin pikalt 90-120k peal olenevalt sellest kuidas mängida lasti. korra bluffiti ka 60k potist välja, aga kuna vastane alles jõudis lauda siis eeldasin et pigem hea mängija, mis oli pigem vale. 2. pausi ajaks ehk 3h pärast algust olin siiski 137k peale saanud, väikeste pottidega (kindel siiski ei ole), siiski 1 käsi oli. mul päeva esimene pocket - 44. utg+1 raisi-daisy ja saan 2 calli, sh kõige nitim vastane lauas mu vasakul. flop suht korralik K99 rainbow. panen kerge cbeti ja saan nitilt calli. turn obv 4. potis ca 12k, panen 5900 ja saan calli, veidi mõeldi. river mõttetu. pot ca 22-24k ja vastasel 19-20k alles. mõtlen kiirelt, mis oleks kõige ajuvabam moove ja leian et allinn. teen seda. tüüp mõtles miski 2-3minutit enne kui foldis. kehv kuid siiski sain midagi. paus algas. 137k

järgmise 2 leveliga ehitasin chipliidriks korraks ennast, kuna minu marginaalsed käed said suurt aktsiooni ja ma olin alati ka ees ja vigu ei teinud kordagi pigem.
täpset järjekorda ei meenu aga see ei ole ka väga oluline kuna minu stäkk ohus ei olnud ja blindid ei muuda käe mängu.

shortide bustimine.
olin kõvasti aidanud neil oma stäkk maha blindida, kuni nad olid ennast miski 7-10bb peale foldinud. avan miski pigem EP A8o-ga ja nit järel läheb suht minraise allinn, kõik foldivad lükkan miski suure hunnikuid 5000 chipse sisse calli märgiks.(tüübil oli 9-12k kokku) näitab KJo. Flop obv A high, turn K. river siiski blank. jälle juures.

shorti nr2. samamoodi oli miski poti kaotanud ja alles miski 20k, mis oli ca 12-15bb. ma BB ja tüüp kuskil EP lükkab aga sisse. minuni fold, vaatan üht - K, vaatan teist A. Ma callin. vastasel A4s. flopis obv K ja asi ants.

shorti nr3. see oli lauas üks parimaid mängijaid, kuid õnneks ta ei suutnud kuidagi stäkki üles saada, kuni tegi ikkagi rumalusi aegajalt. ta sb. temano fold. tal ca 10-12bb ehk miski 18k. vaatab kaardid ära ja lükkab. vaatan oma kaarte ATo ja insta call. näitab K8o. floppi Kxx, 2 potit. turn poti ja river poti. mul Poti A ja nuts.

kellegi bustisin veel, aga ei meenu millega, ilmselt siis miski hea käega.

limpimine.
proovisin siis ka seda imelikku asja, kuna 1 agrodonk kes mind algul 60k potist välja bluffis ei foldinud kunagi minu raise peale nii IP kui OOP. Ta oli siis BB ja mul sitaks hea leht T7s ja minuni folditud Co-ni. limbin. nii ka SB ja BB checkib. flop üsna kõva 345 ja 2 minu masti. minuni check ja panen 1/2 potti ehk 2k ca. mõlemad callivad. turn 9, aga vale masti. checkime läbi. river minu masti A. agrodonk lajatab miski 5-6k mille ma sujuvalt 14300 peale raisin ja ta instafoldib suht.

limp2 ja viimane. mul miski jälle Co peal 79o ja limbin samad kes enne callivad. flop miski Qxx - mul no draw, no paar. kõik check. turn 9. checkime kõik ja river 7. esimene tüüp paneb miski 3k, teine callib ja ma panen 7k peale raise, kuna mast tuli ka maha. ja esimene tüüp callib Q6-ga. minu võit.

AJ ja suured potid
2 kätt. Esimene. acan MP Aj-ga ütleme et blindid 600/1200 ja ma panen 3100. katan lauas kõik stäkid ära. saan obv 2 calli, agrodonk ja siis 1 mõtlev noor venelane, ilmselt netipro. flop küik ruutud A63. ma oma kaarte vaatama ei hakanud, teadsin et 1 oli punane, panen kallilt seekord, pot miski 13k ja lajatan 10900, netipro callib. turn 8. panen 19800 seekord, netipro mõtleb ja leiab call nupu üles. river 9 ja selleks ajaks olipot piisavalt suur et maha checkida kuna see oli kehv kaart kuna andis ka äss ja keskmise kickeri pihta. näitan kaarte, vastane muckib. 70k pot AJ-ga kui 3 masti maas, peab meeldima. hiljem selgus mul oli ka ruutu poiss.

teine käsi, panen Co pealt ja agrodonk station callib obv BB peal. Flop nuts JT8 - 2 potit, mul pole. blindid ca 600/1200 ja viimane käsi enne pausi. PF olin 3k pannud. pot flopiks miski 7-8k seega. flopil panen 4k, insta call nagu alati. turn miski mõttetu 6, panen seekord 11200, saan ka suht kiire calli, nüüd oli obv, tal on kas J või miski draw. River blank J. tüüp insta vaatas kaarte, teadsin et kui tal nüüd ka AT on siis saan raudselt valuet ja J ehk raisib. panen 23k ja saan suht kiire calli mitte raise kahjuks ja muckib vihaselt. kui kõik olid lahkunud lauast ja ma chipse kuhjasin siis diiler ütles,et ta küll ise ei mängi aga diilib palju high stakesi usas - see oli väga hästi mängitud, et ta on mind juba enne märganud.

minu kõik pocket paarid.

44 oli juttu, nüüd ülejäänud kolmest ka. esimesena sain 88 ja ees pani 1 tüüp kelle kohta mul oli read tekkinud et kui tal AK siis paneb PF suurema raise ehk ca 4-5BB, mis juhtus ka seekord, kuna käsi ka hea siis tegin kindlapeale calli. heads-up flop miski Qxx, mai mäleta mitmes paar mul oli, checkin OOP, ta ka. turn paardus midagi leadin 1/2 potti ja näitab AK foldi. obv.

järgmisena QQ, kui ainuke suur pocket täna. netipro avab, ma SB ja callin. miski 3,5k seega blindid olid miski 800/1600. või vähem ei mäleta. igatahes flop Q42 vms ja 2 masti kaarti. mul suht head kaardid. check callin miski 6k. turn T, mitte mast. checkin, tüüp mõtleb kaua ja paneb 11k, mõtlen ka veidi ja raisin 33k peale. tüüp ägiseb sitaks kaua miski 2 minutit kindlasti ja foldib ja jätab oma 55k stäki alles.

siis 99 ja sama vastase vastu nagu 88-ki ja täpselt sama situatsioon ja saan floppi mitte ühtegi A-d ja K-d ja olen positsioonis ja nagu ta checkib ma betin ja ta näitab AK-d.

HUvitavad käed.

jälle leveli viimane käsi ja mul KTo @sb ja ülitight btn avab ja tal ca 60k stäkk minu 150k+ vastu. btn avab miski 2,4k ja otsustan raisida 7,1k peale. üllatusena ta callib selle. olen suht check-fold mode peal. flop J high no draw mulle. checkime. turn K, no nüüd on juba päris nuts. checkin plaaniga. tüüp panebki miski 10k jättes 40-45k või vähem alles. lükkan hunniku kollaseid keskele ehk miski 100k. ja tüüp jääb mõttesse. hakkasin juba kartma etteeb miski herocalli KQs-ga või äkki ongi AK tal. Igatahes sain ta siiski foldima, hiljem küsis kas sul oli AK, ütlesin et muigugi, vastas tal oli mastidraw.

shorti bluffimas OOP floatides. (enam keerulisemaks minna ei anna)

ma BB K9o-ga BB warssavi final tabeli mees paneb ja callin, ta sitaks short miski 25-28k, avas 3k PF, ma callisin. flop Q44, check-callin. turn 8. tal miski 19k alles, mõtlen kui paneb vähe siis kütan. checkib järgi. river 9. no nüüd oli valuebeti aeg juba, panen miski 1/3 potti ja saan foldi.

EPT Kiieb Päev2

2009-08-20T21:09:00.002+03:00

mis seal rääkida, lugege uudised.

gus hansen küsis just minu käest kuidas lobbys interneti ühendus on ja seletasime sellest 2-3 minutit.

kõik muu on ilmselt mujalt teada. hakkasime esimest õllet just laskma, kaua täna lasta ilmselt ei taha, max 1-2ni ehk.

live update mängust

2009-08-20T11:00:00.004+03:00

http://www.ohtuleht.ee/pokkeriblogi/

tuleb neid usaldada, kuigi mõne käe kirjeldused lähevad möllus aegajalt sassi, on see parem kui mitte midagi.

Day1B lõpetasin siis 52 825 peal ja sain selle pärast 10-11k peale bluffimist üles kui läksin 4bet allinn AK-ga ja AJ leidis calli, kuna oli just mu bluffi näinud mõned käed tagasi. siis sain 20k pealt 29k peale non-SD ga suht ja siis sain 2x viimasel levelil päeva esimesed suured paarid: ÄSSAD. esimene kord avati just minu rõõmuks tavalise 1500 asemel, mis oli 2,5bb hoopis 2100 ehk 3,5bb panin odava 5500 3beti. tema btn ja mina sb siis. vastane oli pigem station donk. kahjuks foldis. leveli lõpus, ca 25-30 minutit enne päeva lõppu sain jälle AA ja siis olin MP ja avan standardi 1500 ja miski high stakes moskva cashi pro vist (vähemald ivan Demidoviga oli suur sõber) pani kolmandat või neljandat korda päeva jooksul mulle 3beti - 4300, korra olin foldinud eelnevalt talle ja 2 korda 4bet allinn läinud, seega midagi pidi tal olema et uuesti üritas OOP. Kuna olin vahepeal stäkki kasvatanud siis allinn ei olnud enam hea valik. panin 10100 4beti ja küsis palju mul on ja mõtles 2-3 minutit kui ütles allinn, mille ma callisin kiiremini kui ta allinn öeldud sai. Vastas JJ. Pidas jällegi ja stäkk miski 58-59k. jõudsin siiski 2 kätt kaotada ja stäkist veidi ära anda. korra oli ATs kui cbet üle raisiti ja teine kord miski pask kui sb peal isoleerisin limpi ja BB allinn läks. Standard kohad seega.

Ja minu kohesel vasakul meenutas 90% ulatuses Priit Brikkeri, käitumine, välimus, maneer. kõik oli sarnane. suht vahva oli nagu vahakuju kõrval mängida.