Monday, May 31, 2010

4. Päev - Transilvaania

Päeva sihiks oli 520km ja võib öelda, et selle reisi kõige kurnavam päev, kui sain öömajala 1,5h varem kui seni keskmiselt. reisi alguses nägin õnneks asju piisavalt läbi et kohe pärast piiri esimeses linnas peatus teha ja kohalikke dubrikuid osta. Kiitaväärt peatus oli, kuna täna on täpselt 1 korra kaart töödanud. õnneks saab mõnes kohas ka eurodes maksta, seega sai täpselt õige arv vahetatud ma loodan.

Kõige üllatavam asi tänase päeva juures on see ja imestama panevaid asju ikka jagus.
nr1: 510km jooksul nägin täpselt 16 mootorratast. esimese 210km-ga ÜHT!!!! müstiline riik ikka.
nr2: Põhiteed on VÄGA heas korras, aint esimesed 50km umbes oli suht pask, imestamapanev asi on muidugi see, et tee läbib absoluutselt igat väikest linna, seega koguaeg on kiiruse piirang kas 50 või 70. ja politsei on AINULT linnades, aga neid on päris palju ikka.
nr3: hobustega rullnokad, nolkidel ei ole mitte bemme, vaid vanker ja hobune. nägin vähemalt 2-3 korda kuidas kamp nolke vankri peal ja hobune lendab tuhatnelja ja nolkidel nägu naerul.
nr4: kohalikud oskavad keeli, mitu korda eeldasin et ei osata ja hakkasin oma venekeelt pusima, kohe küsiti English? Deutsch? milles probleem, neid keeli ma ikka pigem räägin.
nr5: 510km-st oli 450km üksteise sabas sõitmist, ikka üsna müstika kui tihe see liiklus on ja kiirteid nad alles rajavad, hetkel veel ei ole eriti. arvan, et ei eksi kui ütlen et sama seis mis poolas ca 5-10 aastat tagasi, aga teede kvaliteet on üldjuhul 9/10st. eks muidugi juhtu sitta ka sekka, kuid seda ikka juhtub.

Hetkel rohkem ei meenu. Hotelli võtsin täna täpselt nii, et lubasin endale et esimene normaalse välimusega hotell mis tuleb selle ära ka võtan kui olin 20km sihtpunktist ja õnneks tuligi ja hetkel olen superrahul. Otsust tingis asjaolu, et just siis hakkas paduvihma sadama, õnneks 10km jooksull ka leidsin ja päris läbi märjaks nagu eile siiski veel ei saanud, ennem sain katuse alla. Kuna ühtegi pilti täna ei teinud, siis panen pildi hotellitoast, homme Dracula kindlusesse, siis laksin jälle hoolega.



Liiklemisest. kuna täna gps toimis kuni Rumeenia piirini, siis viimased 460km sõitsin üsna nii nagu esiisad vanasti, viitade järgi, paar väikest eksimust tuli, kuid suund oli koguaeg siiski õige ja paar korda tanklas kontrollisin ka üle kui asi ei olnud päris 100% selge. Saab ka ilma, kuigi gps-ga ikka sitaks lihtsam.

Homne eesmärk on siis kohe varavalges Dracula lossi juurde lennata, kell 09 00 avatakse see ja siis hotelli tagasi ja asjad korda ja Bulgaaria poole ajama. liiga väsitav on nii tihedas liikluses pool päeva 50-90ga sõita. iseenesest kui tee tühi oleks, võiks päris hea olla, kuid rekadega maadelda ei ole kerge, eriti kui mõni küngas juhtub ka ette jääma, siis vaata et tahab välja surra Triumph.

2360km sõidetud.

3. päev. Osa2 - Slovakkiast Ungari

vihmavangis ma kaua ei olnudki - 3/4 õlle jagu, siis jätsin ülejäänud alles ja lugesin ja sättisin eelnevat lugu, kuni tundsin et võib sõita küll juba. nagu olin ratta juurde jõudnud ja pooleldi sõidu valmis läks 8-10 motikat minust mööda, loomulikult hakkas ka kiire mul, kaua ei läinudki kuni olin valmis. Tahaksin veel mainida, et see tee, mille jooksul ma vihma sain ja pärast jätkasin, oli lihtsalt super, üle mäenuki ja hästi käänuline. täpselt selline nagu mulle meeldib.


vihmast oli tee ikka kaunis märg, kuid sadu oli järgi jäänud ja jõudsin siis kosice linna ja politsei viibutab saua, ma juba mõtlen et jällegi sõitsin ju auto taga, mis oli nagu kord ja kohus vist varakult märganud ja hoidis 45 sees, aga õiglus maksis, võeti minust järgmine maha.

Edasi jätkasin suht tavaviisi, pärast piiri sain ühele bemmile sappa pärast järjekordset linnast läbisõitu ja vaatan numbrimärgi alla Debreceni Automarket vms ehk siis suure tõenäosusega läheb samasse kanti, kuna sõitis ka suht normaalse kiirusega siis hoidsin sabas ega hakanud mööda minema. lasime nii 150km umbes koos. Korra oleksin peaaegu eksinudki kui poleks teda ees olnud, st kontrollisin kohe üle kas ma ikka olen õigesti reastatud ja selguski, et olin valel rajal, oleksin ilmselt päris suure ringi teinud, kuna olime parasjagu kiirteel.

Ungari kohta emotsioonid puuduvad või on väga vaesed, kuna enamuse teest oli põldude vahel nii enne kiirteed kui kiirtee ääres. märkimisväärne on siiski see, et päris paljud põllud on üleujutatud. teed on samas väga head, kindlasti parimad seni. kuigi Slovakkias olid ka ikka üle keskmise.
Hetkel asun linnas nimega Debreceni siis ja selle linna kohta märksõna on kindlasti see, et võimatu on leida Hotelli. uskumatu lihtsalt, mul on gps ja ma käisin ca 5-6 aadressi läbi ja mitte üksi ei vastanud tõele ja seda kesklinnas. viitadest ma ei hakka üldse rääkimagi, mitte mingisugust Hotell silti majadell või viidet lähedal asub hotell. see oli minujaoks tõeliselt ennenägematu. järelikult majandussurutis pole veel piisav neil.

tegin ka ühe pildi raekojast:


Homse suhtes võtsin vastu karmi kuid õiglase otsuse, Moldovas jääb seekord käimata. Lihtsalt leidsin, et parem teen vähem kuid korralikumalt. Moldovasse oleks hetkel 800km läbi rumeenia kus kiirusepiirang 100 ja netist lugedes uskumatult karmid hoiakud liikluspolitei käsutuses - isegi regulaarsed maantee patrulli kasutuses olevad helikopterid. võtsin parem sihiks Dracula kindluse nimega The Bran Castle, milleni on 520km ligikaudu. muidugi oli hea aeg avastada, et mu gps-l ei olegi ida-euroopa tuge. vähemalt Rumeeniat see ei toeta, ainuke variant linnana mida pakkus oli bucarest. omast arust ostsin eelmine aasta ikka täieliku euroopa kaarditoe, pean kodus hiljem üle vaatama ja kui õigus mul, siis vastava noomituse saatma müüjale.

Sunday, May 30, 2010

3. päev – kultuuri ja makulatuuri

Osa1.

Alustuseks paneksin üldse eilsest päevast midagi. Mul kopikatki Tšehhi raha polnud, miskid slotid, litid ja litad aint ja kerge noos eurosid. Kaardid polnud ka kõige usaldusväärsemad olnud, aga nälg mäpistas melu ja söögi järele. Võtsin sammud hotelli kõrtsi. Tellisin supi, pasta ja 4 õlut kokku ja suutsin koguda arveks 130 krooni – müstiline riik. Eestis ei saa kusagil kolkas ka õhtul õllesidki selle raha eest, veel vähem sööke lisaks, mis olid ikka superhead ja rammusad, pastast jäigi veidikene järgi, panin rõhu ikka õllele rohkem. Plaan oli, et mida rohkem tellin seda parem, sest raha mul niikuinii ei olnud ja kui ei saagi maksta siis risk jäääb samaks, aga arve on vähemalt suurem. Siiski neteller töötas.

Päev algas kenasti, kohe oma linnast maanteele keerates nägin Poola numbrimärkidega ratast minust 1 auto võrra eespool, kellele ma ka kohe ilusti tuulde võtsin ja nii jätkasime järgmised 70km, kahjuks siis minu tee keeras eemale.

Teepeal hakkasin ka mõtlema, et mis valuuta siin slovakkias ka on, kas on juba Euro või on endiselt miski dubrik. Muidugi ei suutnud ma selle peale tulla, et ma alles eelmine aasta käisin Bratislavas ehk Slovakkia pealinnas ja siis oli kogu kupatus eurodes. Õnneks tulin selle peale suht kähku ja kavalalt, nimelt hakkasin reklaame vaatama ja kaua ei läinudki kui reklaamiti miskit hullult kasulikku asja ja hind oli eurodes. Lihtne ja loogiline. Bensiinijaama oli seega juba muretu sisse keerata, sest Euro varu on mul piisav, maksin siiski kaardiga. Pole mõtet sulli raisata - euro käibib igas kolkariigis. Viimased 3 kohta on üldse õnneks läinud, kaart koguaeg töötab, eelkõige Neteller, MB proovimisest olen suht loobunud, üldiselt saab see erroreid nii kus müdiseb. Tankisin muide 99 plussi. Tundus jube hea mõte. Hiljem selgus et 1,5€ liiter, kallim kui õlle baaris, mis üldjuhul jääb 0,8€ ja 1€ vahele.

Käisin ka ühes kindluses Slovakkias, hullult kõrgel mäe otsas oli, hea et ma üle poole aasta 5. korrusel elanud olen, võttis üllatavalt vähe läbi kuigi oma 5-10min ronisin mööda teed mööda üles. Kindluse nimi The Spiš castle ehk Spišši kindlus.


Terve tee oli täna vihm mind õrritanud ja nüüd sain lõpuks ühe korraliku mürtsu kaela, suht läbimõrg, õnneks rindkere on kuiv, tänu nahktagile ja Pokkeriprode pusale, kärab küll. Ootan vihma ülejäämist ja võtsin kerge õlle trükkimise kõrvale. 200km veel sõita (hetkel 16:00), eks näis kui kaugele jõuab. Tahaks ikka võimalikult lähedale Rumeenia piirile, aga siiski Ungari poole peale jääda.

Saturday, May 29, 2010

Päev2. jõudsin Tšehhi

kirjutasin juba pika jutu valmis, kuid siis kuidagi läks kaduma kogu vaev. enam nii põhjalikult ilmselt kirjtada ka ei viitsi kuna kõht hakkab tühjaks minema ja õigepea oleks aeg ka baari külastada.

EDIT: jõudsin baari ja värskendav vaadi Pilsner Urquell toob vist kirjutamis soovi siiski tagasi. teen siiski pinnapeale ja mitte faktidest üleküllastunud uue variandi, proovin isegi parema teha kui eelmine oli.

Startisin varssavi poole hommikul, tunne oli reibas, maamehed võtsid tee ääres juba vilja (kahjuks ei tea neid sorte), maastik oli mõnus põldude ja metsadega vahelduv, liiklus pigem hõre ja tunne pigem kõrge. EI läinud kaua kuni hakati hoogsalt mulle vilgutama ja kohe aru saada, politsei kuskil nurga taga ootab. No ja muidugi ma võtsin hoo 85-90 peale, aga oh üllatust viibutatakse ikka mulle saua. tõmban siis äärde ja mõtlen kas tõesti 70 ala oli. olen juba peaagu peatunud vaatan, miilits läheb paarimehe juurde autosse ja kui hetk hiljem seiskusin ja uuesti peegli vaatasin viitas juba käega et mina sa raisk. ilmselt eeldas, et motomees ikka alla 200 ei tule - ometi oli kõrge käik sees ja nagu ei oleks hääl tohtinud nii vali olla. Poola on ikka Poola.
Jõudsin 1330 kohale esindusse läbi Varssavi tiheda liikluse, piduriklotse aga ikka ei saanud, sest neil lihtsalt ei olnud, muidugi helistati sama linna teisele poele, mis oli 14:00ni lahti, sinna ma ei jõudnud liiklusummikute ja gps-i segase viskamise peale - ei tea kas müüja trükksi vale tänava sisse või oli gps viga, igatahes 2 väga sarnast tänavat pakkus gps ja ilmselt läks vale.

Tuju väga ei langenud, kuna esimene pidur peakski bike põhipidur olema ja saangi nüüd sellega harjuda, hea trenn. Koheselt hakkas ka bensiinituli põlema ja kui nägin reklaami et kabanoss ainult 3,95 zlotti ei lasknud seda endale teist korda öelda. mäkis käisin ka muidugi, sest see lihtsalt jäi tee peale ja mul oleks niikuinii igahetk tankida vaja olnud 2 in 1.

Enne mäkis käimist sõitsin pikalt 2 motomehega koos, ligi 130km, seega täna oli hundikarja suurus tavapärase 1 asemel pikalt 3 liiget. Ikka mitmekesi on palju vahvam sõita, kohe tekib ind, samas teed rattureid kõvasti täis ja ise seltskonda valida ajutiselt tundub väga hea idee.

Hetkel ei saagi aru kus olen, kuid peaksin tsehhis olema, kuigi vahepeal tekkis juba tunne, et olen hoopis slovakkias, eriti vahetpolegi 1 välismaa kõik.

Hetke teekond kokku siis minu spidomeetri järgi ca 1330km

Panen oma naljakast hotellitoast ka pildi, sellist ruumijaotust nägin mina esimest korda:

Friday, May 28, 2010

sidur, pidur, gaas, gaas - Sidur, gaas, gaas

Tervitused soojaküllasest Poolast. Nagu mu viimased reisid ikka, ei ole ka see ilma viperusteta möödunud. Hommikul ärgates olin selja ära maganud ja erilist sõitmise isu küll ei olnud, tuleb möönda. Hüppasin siiski sadulasse ja päikeseloojangu poole võrritamine algas. Tee peal nägin häädemeeste silti ja kohe kargas pähe, HrKalju elab ju kablis, tõmbasin teeserva ja panin kõne peale. HrKalju oligi parasjagu trennis ja sai viisakusest sõnake juttu aetud ja edasi 6-varbaliste vabariigi poole sõitma asutud. LÄtlased kotrollisid ilusti passigi, nagu nende poolt eeldada võis.

nats enne Riiat sain juhuslikult bensiinijaamas miski motomehega kokku, kes vaatas et mul tagarehv kole sile ja kohe leidsingi diili see ära vahetada. olingi seda plaaninud teha ja suht peaaegu juba muretsema hakanud, et kus vajalik tarvik ka võtta. nagu ikka juhus lahendab kõik probleemid. Mis aga juhuse läbi kergelt tulnud, see tehakse ikka lõpuks topelt raskeks, kui selline vanasõna oleks, peaks see sajaga paika. Probleemid algasid sellest, et rehv oli küll tal olemas, kuid ükski mutrivõti töökojas ei sobinud minu triumphi ebastandartse mõõduga, miski 50 kõlas vene keeles ja miski ebastandartsete nurkadega äkki. peilisime Triumphi esinduse välja, klaar. sõit sinna ja rehv alla, sümboolne füür kohalikele ja asi nagu korras. panen siis leekima, esimene ristmik tuleb panen pidureid - ainult esimene töötab. juba kirun lätlasi. keeran pärast pikka sõitu tagasi, sest lihtsalt polnud ennem võimalust. uurivad ja puurivad, pannakse õlivastaseid aineid, surveõhuga lastakse, saan juba rattaselga uuesti et ära minna kuid keeran 25m hiljem tagasi, pidurid suurema hooga endiselt olematud. ülemus kirub juba töömeest, see ütleb no ei ole ju midagi valesti tehtud, boss paneb vastu - a nu tak? vms. võetakse siis rehv uuesti alt ja pannakse uuesti ja siis tuleb üllatus välja piduriklotsid suht raudadeni välja kulunud. aga lätlased on ennatlikud, neil ju varud olemas. panen super, pange aga alla ma toon automaadist vahepeal füüri. läheb veitsaega ja vaatan boss tuleb murelikult tagasi, probleem. meil ainult uued piduriklotsid, altes 2009 mudel. mul aga teadupärast 2008 mudel. nojah, egas midagi hakkasin uurima kust saada, Tallinnas - POLE. lasin siiski tallinna esindusel välja uurida kust saaks, leiti lahendus. Varssavis on suur esindus, seal peab olema.

Lihtne, ainult ~700km ongi Riiast Varssavi. minu jaoks nohu. kuigi passisin riias oma 2h miinimum, sain siiski uue rehvi ja ohtliku vea teada, mis oleks kusagil kolkas palju raskem ära lahendada. Jõudsin siiski just Poola ja ööbin täpselt samas hotell/motellis kus eelmine aasta euroopa tripi ajal.

see polnud muidugi ainuke probleem tänase päeva peal, neteller ja MB kaart töötasid kahepeale kokku ca 8-9 proovimise peale täpselt 1 korra, kui käisin Swedbanki automaadist raha võtmas, mitte ükski kaardi makse läbi ei läinud. päris kino. hea oli, et eelmistest reisidest oli igasuguseid dubrikuid üle jäänud ja sain päeva pingevabalt sula peal üle elada ja jäi ilmselt ka tagasisõidu jaoks.

Kõike kokku võttes on tänu seiklustele hullemat sorti sõiduisu tekkinud. Pingevabalt sõites ilmselt poleks sellisesse seisundisse kuidagi saanud. Võtan hetkel mõne õlle ja siis panen homse päeva plaani paika, aga ilmselt asun tsehhi suunas, tundub kuidagi hea mõte.

Thursday, May 27, 2010

Bulgaariaks valmis. Päev 0.

Tegin mõned pildid, et ei unustaks kilometraaži ja saaks salvestatud ära minek.