Tuesday, July 27, 2010
Wednesday, July 7, 2010
40. päev - Tagasi Eestis
Jõudsin eile tagasi. Kilomeetreid tuli lõpuks kokku 15 012. Hetkel vales arvutis, pilte lisada ei saa. õhtul kui netti saab, ehk siis, kuigi jalka tõttu kaheldav kas meenub.
Tunni jooksul stardin autoreisile Tsehhi.
Tunni jooksul stardin autoreisile Tsehhi.
Monday, July 5, 2010
39. päev - Jönköpingist kodupaadile
Lühike päev kulmineerus laeva peale jõudmisega, mis lõpetab mu reisi ümber Euroopa, selleks korraks. Enamuse päevast sõitsin koos teiste suvaliste mootorratturitega, kelle tee pealt üles korjasin, kuni nad ära väsisid ja maanteelt ära keerasid, siis otsisin jälle uue ja nii ta käis. Oli ka üks huvitav juhus. Nimelt keerasin suvalisse bensukasse ca 170km Stockholmist ja mida ma näen seal, samad Sveitsi motorratturid, kellega ma Taanis koos sõitsin ja peatudes ka paar sõna juttu olin ajanud. Maailm on ikka väikene. Paar mõtteavaldust, kiire juusutkas McDonaldsist ja veidi vahtimist ja rajale tagasi.
Hetkel vahin Stockholmis ja ootan laeva väljumist ja jaman internetiga. Millegipärast minu kõrval istuval eestlasel on levi ja ühendus, mul aga mitte. Nautlen õlle ära ja siis liigun uude kohta, taustajõud ei sobi arvutile selle koha peal.
330km täna, hetkel peaks olema 14 847km +- 3km, lõpp peatuseni (reisi alguspunktist) peaks Tallinnast ca 150km olema, niiet reisi pikkuseks peaks täpselt 15 000 kokku saama.
Hiljem lisan ka faktide loetelu, mis iseloomustab reisi arvudes.
Hetkel vahin Stockholmis ja ootan laeva väljumist ja jaman internetiga. Millegipärast minu kõrval istuval eestlasel on levi ja ühendus, mul aga mitte. Nautlen õlle ära ja siis liigun uude kohta, taustajõud ei sobi arvutile selle koha peal.
330km täna, hetkel peaks olema 14 847km +- 3km, lõpp peatuseni (reisi alguspunktist) peaks Tallinnast ca 150km olema, niiet reisi pikkuseks peaks täpselt 15 000 kokku saama.
Hiljem lisan ka faktide loetelu, mis iseloomustab reisi arvudes.
Sunday, July 4, 2010
38. päev - Taani sillad, Rootsi metsad
Sisuliselt pealkiri võtab 90% tänase päeva kokku. Alustasin päeva Flensburgist suhteliselt vara ja juba enne 10 olin rajal (stardin üldjuhul hiljem veidi, kuna hommikuti jahe tuul ja külmem ilm). Enamuse päevast sõitsin koos suvaliste teiste mototuristidega. Kohe alguses 1 Sveitsi ekipaažiga, seejärel Itaalia/Taani ratastega 10-15km, siis keerasin tankla, sealt välja tulles suht kohe tulid selja tagant 2 Rootsi chopperit, kellega sõitsin ülejäänud päeva ehk ca 450km koos. tegin koos nendega 3 tankimispeatust ja sai juttu hoolega aetud. Olid umbes minu vanused ja tulid Amsterdamist.
Pilte täna ei teinud, peale ühe: Nimelt korra tankima jõudes avastasin, et ees sirab täpselt 30 000 odomeetri peal. Pole paha, arvestades et eelmise aasta 25. aprill sai ratas esimest korda rajale viidud.
Hetkel Jönköpingus, Rootsis. 650km täna tehtud. Kogu retk hetkel 14 520km umbes.
Pilte täna ei teinud, peale ühe: Nimelt korra tankima jõudes avastasin, et ees sirab täpselt 30 000 odomeetri peal. Pole paha, arvestades et eelmise aasta 25. aprill sai ratas esimest korda rajale viidud.
Hetkel Jönköpingus, Rootsis. 650km täna tehtud. Kogu retk hetkel 14 520km umbes.
Saturday, July 3, 2010
37. päev - retk läbi NL riigi
Otsustasin retke käigus, et teen lõpu 3 päevaga, mitte 2 päevaga nagu korra mõte peast läbi käis. Pole mõtet lolliks sõita, et võita päev, mida hiljem vaevalt et mäletab. Samas kui on võimalik päev kauem viibida, mis reaalselt ka meelde jääb.
Päev algas normaalselt ja Belgiast alustades jõudsin Hollandi niimoodi, et ei märganud riigipiiri siltigi. Sõitsin kiirteel ja järsku tekib kahtlus, et enam ei pruugi Belgias olla kuna kiirteelt mahasõidu märk on muutunud. Mõtlen kiirelt, kuidas kontrollida ja juba näengi üht reklaami teeääres. All ka kodulehe aadress .nl lõpuga. Selge, olengi Hollandi jõudnud. SÕitsin vist vahepeal päris pikalt ka allpool merepinda, vähemalt tundus nii. Hästi kõrge vall oli vasakulpool kiirteed, mille peal tohutult palju tuulgeneraatoreid. Üks iga 100m järel ja sõitsin seal umbes 5-7km ja tõsiselt jahvatasid seda tuult ikka. Paar hetke hiljem tabas reaalsus, olin põhja jõudnud, sain 2 satsakat paduvihma ja olin suhteliselt märg ja seda täpselt 10km enne Opeli muuseumi, mis oli sihtmärgiks pandud. Kõige tipuks oli tee muuseumi juurde remondis ja järgmine mahasõit 13km pärast paduvihmas. Great Success!
Õnneks oli paar km hiljem bensiinijaam, kuhu ka keerasin ja mõni minut hiljem saabus sinna ka üks hollandi motomees, kellega kiirelt vestlusse astusin ja lõpuks ta mulle tee välja tegi ja kuni vihma lõpuni rääkisime, ca 40 minutit ehk. parem kui üksi taevast vahtida.
Vihm järgi, opeli muuseumi.
Oli vahva. Loodan, et ühel päeval ka Opeli tehas ametlikku muuseumi avab ja sinna saaks minna.
Järgmiseks sihtmärgiks läheb GPS-i Flensburg. Linn, mis asub Saksamaa ja Taani piiril suhteliselt, paar kilomeetrit Saksamaa poolel. Kohe kui Saksamaale jõudsin tabas hämmastus: Kiirtee on, aga autosid sellel pole. See ei ole mitte Saksamaa moodi. Kasutan ka juhust ja gaas põhja, kuid üle 240 eriti ei saa. Viimati tangitud 95 lihtsalt ei vedanud kiiremini. MIngihetk läheb bensutuli põlema ja tankides avastan kogemata, et Saksamaa-Argentiina mäng on juba 50 minutit käinud ja Saksamaa juhib 1:0. Koheselt tekkis mõte, et seda on vaja BierGarteni vaatama minna. Sõidan suvaliselt linnas ringi, sihiga pigem kesklinna poole ja järsku avastangi ühel ristmikul suure ekraaniga väikse õlleka kuhu ka kiirelt suuna võtan ja vaatama siirdun. Jõudsin kohale, käis ehk 61. minut või nii ja õige kiirelt löödi ka kohe 3 väravat, möll oli kõva, rahvas elas kaasa täielikult. Väärt elamus.
Jalgpall läbi, rajale tagasi. Seekord tankisin tanklas 102 Ultimat, salakavala plaaniga rattast viimast võtta. Polnud nii kõrge oktaanarvuga bensiini näinudki varem ja lootsin parimat. Väga pettuma ei pidanud - 252km/h tuli ära ehk siis 1ga rekord.
Lasin ca 30-40km täis gaasiga järjest kuni jahutus oli kuumenemise skaalal 8/10 ja hoo maha võtsin igaksjuhuks, ei tundu see asi 100% korras ikka veel. miski aeg siirdusin igaksjuhuks tee äärde Burger Kingi, kuna söönud ka polnud ammu ja kavatsusega rattal vähe jahtuda lasta. Kõht täis, ratas maha rahunenud ja tagasi rajale ja jõudsingi korrapäraselt Flensburgi.
Täna sõitsin ligikaudu 900km ja homne plaan on tiirutada vähekene Taanis ja siis Rootsi siirduda üle Taani väina viiva silla, minimaalseks eesmärgiks on seatud Ljungby Rootsis, kui sinna jõuan, siis peaksin ka Esmaspäevasele paadile vabalt jõudma, vähemalt arvutused näitasid.
Päev algas normaalselt ja Belgiast alustades jõudsin Hollandi niimoodi, et ei märganud riigipiiri siltigi. Sõitsin kiirteel ja järsku tekib kahtlus, et enam ei pruugi Belgias olla kuna kiirteelt mahasõidu märk on muutunud. Mõtlen kiirelt, kuidas kontrollida ja juba näengi üht reklaami teeääres. All ka kodulehe aadress .nl lõpuga. Selge, olengi Hollandi jõudnud. SÕitsin vist vahepeal päris pikalt ka allpool merepinda, vähemalt tundus nii. Hästi kõrge vall oli vasakulpool kiirteed, mille peal tohutult palju tuulgeneraatoreid. Üks iga 100m järel ja sõitsin seal umbes 5-7km ja tõsiselt jahvatasid seda tuult ikka. Paar hetke hiljem tabas reaalsus, olin põhja jõudnud, sain 2 satsakat paduvihma ja olin suhteliselt märg ja seda täpselt 10km enne Opeli muuseumi, mis oli sihtmärgiks pandud. Kõige tipuks oli tee muuseumi juurde remondis ja järgmine mahasõit 13km pärast paduvihmas. Great Success!
Õnneks oli paar km hiljem bensiinijaam, kuhu ka keerasin ja mõni minut hiljem saabus sinna ka üks hollandi motomees, kellega kiirelt vestlusse astusin ja lõpuks ta mulle tee välja tegi ja kuni vihma lõpuni rääkisime, ca 40 minutit ehk. parem kui üksi taevast vahtida.
Vihm järgi, opeli muuseumi.
Oli vahva. Loodan, et ühel päeval ka Opeli tehas ametlikku muuseumi avab ja sinna saaks minna.
Järgmiseks sihtmärgiks läheb GPS-i Flensburg. Linn, mis asub Saksamaa ja Taani piiril suhteliselt, paar kilomeetrit Saksamaa poolel. Kohe kui Saksamaale jõudsin tabas hämmastus: Kiirtee on, aga autosid sellel pole. See ei ole mitte Saksamaa moodi. Kasutan ka juhust ja gaas põhja, kuid üle 240 eriti ei saa. Viimati tangitud 95 lihtsalt ei vedanud kiiremini. MIngihetk läheb bensutuli põlema ja tankides avastan kogemata, et Saksamaa-Argentiina mäng on juba 50 minutit käinud ja Saksamaa juhib 1:0. Koheselt tekkis mõte, et seda on vaja BierGarteni vaatama minna. Sõidan suvaliselt linnas ringi, sihiga pigem kesklinna poole ja järsku avastangi ühel ristmikul suure ekraaniga väikse õlleka kuhu ka kiirelt suuna võtan ja vaatama siirdun. Jõudsin kohale, käis ehk 61. minut või nii ja õige kiirelt löödi ka kohe 3 väravat, möll oli kõva, rahvas elas kaasa täielikult. Väärt elamus.
Jalgpall läbi, rajale tagasi. Seekord tankisin tanklas 102 Ultimat, salakavala plaaniga rattast viimast võtta. Polnud nii kõrge oktaanarvuga bensiini näinudki varem ja lootsin parimat. Väga pettuma ei pidanud - 252km/h tuli ära ehk siis 1ga rekord.
Lasin ca 30-40km täis gaasiga järjest kuni jahutus oli kuumenemise skaalal 8/10 ja hoo maha võtsin igaksjuhuks, ei tundu see asi 100% korras ikka veel. miski aeg siirdusin igaksjuhuks tee äärde Burger Kingi, kuna söönud ka polnud ammu ja kavatsusega rattal vähe jahtuda lasta. Kõht täis, ratas maha rahunenud ja tagasi rajale ja jõudsingi korrapäraselt Flensburgi.
Täna sõitsin ligikaudu 900km ja homne plaan on tiirutada vähekene Taanis ja siis Rootsi siirduda üle Taani väina viiva silla, minimaalseks eesmärgiks on seatud Ljungby Rootsis, kui sinna jõuan, siis peaksin ka Esmaspäevasele paadile vabalt jõudma, vähemalt arvutused näitasid.
Friday, July 2, 2010
36. päev - vaikselt töristades Belgia
Päeva esimeseks sihtmärgiks sai Omaha Beach ehk 2. maailmasõja Prantsusmaa vabastamiseks alguse saanud randumisrannast. Enamik natside kaitseehitistest on tänaseks päevaks elimineeritud välja arvatud mõne üksiku koha, millest ühes ma ka käisin. Suht 1:1-le filmidest ja sõjamängudest meelde jäänud piltidele nägid punkrid välja.
Omaha rand ise oli nagu 1 suur suvitusrand, ainuke erinevus, et kõikjal ameerika ühendriikide lipud väljas ja kõik avalikud kohad kannavad randumist meenutavaid nimesid.
Käisin ka vastavas muuseumis ja päris huvitav väljapanek oli. Sai kõike ka suht lähedalt nähtud ja üle vaadatud. Palavale päevale hea vaheldus. Kerge jäätee peale ja minekut, nägemist Prantsusmaa, tere tulemast Belgia. Teekond Belgia oli suht erinev eelmistest päevadest, kuna seekord oli enamik päevast väikestel maanteedel ja vältimatul juhul ka kiirteel jupiti.
Esimesed märgid tagasijõudmisest on olemas. Mõni hetk pärast öömaja võtmist hakkas sadama ja üldse ilm on veidi jahedam. Praegu peaksin olema linnas nimega nieuwoor.... midagi, ei mäleta, ööbimise nimi oli ka midagi sarnast uispieln..... Tundusid vähemalt ehtsad kohalikud nimed ja nende järgi ka valitud sai, Brugge oleks kuidagi liiga lihtne valik olnud. Igatahes kogemata sattus vahva linn, pikk paadisadam ja väga uhke liivarand paistab otse baarist kus hetkel seda juttu kirjutan.
Olen käinud kus ma olen, kuid midagi teha ei ole, isegi kui oleks täielik kolgas olnud oleks see linn ja riik mulle meeldinud, sest siin saab saksa keeles rääkida. Kuigi koolis ja vahetult peale kooli oli sellest keelest mul parajalt siiber ja pigem vältisin selles suhtlemist, siis mida aeg edasi, seda enam otsin võimalusi seda rääkida (pidevalt otsin suhtlust saksa motomeestega). Praktikat veidi rohkem ja oleksin sõiduvees.
Tellisin baaris kohalikke merekarpe/rannakarpe, ei tea kumba. Toodi korralik poti täis ikka. Lihtsalt ei jõua ära süüa, sai friikate söömisega veidi liiga tehtud, oleks pidanud need üldse alles jätma ja ainult mere värgile keskenduma. Päris head asjad ikka, vahet pole mis stiilis tehtud, seda sööki lihtne rikkuda pole.
Hommseks on ainult üks 100% kindel eesmärk: Opeli muuseum Tijeni-s, Hollandis. Kuna ametlikku Opeli muuseumi ei eksisteeri minu andmetel, siis on see lähedaseim variant oma silmaga Opeli ajalooga tutvumiseks. Tõsiselt loodan, et sain hollandi keelest piisavalt hästi aru (sarnaneb saksakeelele hääldus), siis homme peaks 13-17 muuseum avatud olema. Umbes selleks ajaks plaanin ka sinna jõuda.
Pole veel suutnud otsustada, kas tulla üle Taani ja Rootsi koju või üle Poola. Reaalsem on Skandinaavia variant, aga eks tuleb ka ilmateadet vähe uurida. Pusa viskasin ära pärast plahvatust, seega on ainult üks soojem asi peale särkide alles ja sellel ka varukad puuduvad. Skandinaavia variandi vastu räägib, et paat stardib eesti poole kell 1730 ja see tähendab, et ma peaksin homme meeletult pika päeva tegema (pakun 900-1200km – pole veel kontrollinud), et pühapäeval kindlapeale õigeaeglselt paadi peale jõuaksin.
Omaha rand ise oli nagu 1 suur suvitusrand, ainuke erinevus, et kõikjal ameerika ühendriikide lipud väljas ja kõik avalikud kohad kannavad randumist meenutavaid nimesid.
Käisin ka vastavas muuseumis ja päris huvitav väljapanek oli. Sai kõike ka suht lähedalt nähtud ja üle vaadatud. Palavale päevale hea vaheldus. Kerge jäätee peale ja minekut, nägemist Prantsusmaa, tere tulemast Belgia. Teekond Belgia oli suht erinev eelmistest päevadest, kuna seekord oli enamik päevast väikestel maanteedel ja vältimatul juhul ka kiirteel jupiti.
Esimesed märgid tagasijõudmisest on olemas. Mõni hetk pärast öömaja võtmist hakkas sadama ja üldse ilm on veidi jahedam. Praegu peaksin olema linnas nimega nieuwoor.... midagi, ei mäleta, ööbimise nimi oli ka midagi sarnast uispieln..... Tundusid vähemalt ehtsad kohalikud nimed ja nende järgi ka valitud sai, Brugge oleks kuidagi liiga lihtne valik olnud. Igatahes kogemata sattus vahva linn, pikk paadisadam ja väga uhke liivarand paistab otse baarist kus hetkel seda juttu kirjutan.
Olen käinud kus ma olen, kuid midagi teha ei ole, isegi kui oleks täielik kolgas olnud oleks see linn ja riik mulle meeldinud, sest siin saab saksa keeles rääkida. Kuigi koolis ja vahetult peale kooli oli sellest keelest mul parajalt siiber ja pigem vältisin selles suhtlemist, siis mida aeg edasi, seda enam otsin võimalusi seda rääkida (pidevalt otsin suhtlust saksa motomeestega). Praktikat veidi rohkem ja oleksin sõiduvees.
Tellisin baaris kohalikke merekarpe/rannakarpe, ei tea kumba. Toodi korralik poti täis ikka. Lihtsalt ei jõua ära süüa, sai friikate söömisega veidi liiga tehtud, oleks pidanud need üldse alles jätma ja ainult mere värgile keskenduma. Päris head asjad ikka, vahet pole mis stiilis tehtud, seda sööki lihtne rikkuda pole.
Hommseks on ainult üks 100% kindel eesmärk: Opeli muuseum Tijeni-s, Hollandis. Kuna ametlikku Opeli muuseumi ei eksisteeri minu andmetel, siis on see lähedaseim variant oma silmaga Opeli ajalooga tutvumiseks. Tõsiselt loodan, et sain hollandi keelest piisavalt hästi aru (sarnaneb saksakeelele hääldus), siis homme peaks 13-17 muuseum avatud olema. Umbes selleks ajaks plaanin ka sinna jõuda.
Pole veel suutnud otsustada, kas tulla üle Taani ja Rootsi koju või üle Poola. Reaalsem on Skandinaavia variant, aga eks tuleb ka ilmateadet vähe uurida. Pusa viskasin ära pärast plahvatust, seega on ainult üks soojem asi peale särkide alles ja sellel ka varukad puuduvad. Skandinaavia variandi vastu räägib, et paat stardib eesti poole kell 1730 ja see tähendab, et ma peaksin homme meeletult pika päeva tegema (pakun 900-1200km – pole veel kontrollinud), et pühapäeval kindlapeale õigeaeglselt paadi peale jõuaksin.
Thursday, July 1, 2010
35. päev - Jama, võit, ilu.
Kiireim tee koju: 2684km; 31h 36 minutit
Päev algas nagu eile lõppes. Start oli ok, lappisin mis lappida andis ja startisin. Öösel oli vihma sadanud ja teed tolmust puhtad. 250km Nantesi teenindusse.
Esimese peatuse tegin ca 100km järel, et tankida ja osta korralik kotikinnitus vahend, need tehtud soovin teele asuda, kuid ei saa.
Signa saan maha ilma probleemideta, kuid ratas ei käivitu. Möllan kõikvõimalikud variandid läbi 15 minuti jooksul ja siis on aeg isale helistada, endal on mõistus otsas ja seda ilma tulemuseta. Isa rahustab hea nõuga sekundiga mu maha ja järgneva 45 minuti jooksul sain oma elu parima mootorratta tehnika tunni. Tõesti mu teadmised puutuvad kokku tänavalapse teadmistega tehnikast: kuhu käib võti, kui miski tuli põleb - tuleb minna teenindusse või isa kätte anda. Seni olen sedasi väga edukalt hakkama saanud, kuna alati olen pigem ettevaatlik ja enneaegne asjade parandamise/kontrollimisega olnud. Seekord nii ei läinud. Asjast. Isa küsis kõik faktid üle, seletan talle nii hästi kui oskan. Helistab tagasi ja teatab, et kõige reaalsemalt signa elektrikork(Fuse inglise keeles, nii oli kaanel kirjas) läbi ja seda lihtne kontrollida, nagu elektripirn, kui õhuge riba katki, siis selles probleem. Uurin tükk aega, no ei ole miskit riba kuskil - selgub tõde, uurin releesid. Vähemalt sain teada millised need on ja kus need asuvad, kõva 5 minutit õppetundi.
Järgmisena leian kiirelt õige asja ja probleem selgunud, ongi vastav jublakas vigane.
Uurin isalt kust kohast ma uue saaksin, saan teada et bensukas ikka on. Suurima õnnena olin suurde bensukasse pööranud, mitte miskisse tilukesse nagu Prantsusmaal suht tihti on. Ikkagi kiirtee ääres. võtan vigase jubina kaasa ja lähen poodi, näen üht tüüpi leti taga sekeldamas ja neidusid vältides näitan objekti tüübile ja see viib mu kohe õige riiuli juurde kus ka vastav karbike olemas, ostan ja lähen ehitama. Viskabki kogu tabloo põlema, aga käima ei lähe. Lülitan välja ja proovin uuesti, enam ei miskit. võtan jublaka välja ja joppas, see ka kohe lühise saanud katkisest taga suunakast. Egas midagi lähen ja ostan veel ühe karbi, seekord sain ratta tööle ja enam kinni ei kavatsenud panna ennem kui teeninduses, sadagu või taevast kärnkonni.
Kohe kui bensukast välja keerasin läks mootorituli põlema, mitte punaseks vaid kollaseks, eeldasin et uus lühis on tekkinud ja nii kui ma seisma jään nii ma sinna ka jään, 150km sõita. sõidan väga ettevaatlikult ja norm kiirusest pigem alla. Ükski suunakas enam ei põlenud. Rekadest mööda sõitmiseks tuli appi võtta vasak käsi ja nii ma seal vehkisin 150km küll vasakule ja paremale möödudes kätt. Rekasid oli rohkem kui kunagi varem tee peal, vähemalt nii tundus. Selektiivne mälu ilmselgelt.
Kohale ma jõudsin igatahes ja vedamine mis sugune. Kõik on laulupeol, neil on lõuna. Õnneks leidsin kellaaja Gps pealt ja vaatan ainult 1 minut kestab see veel, võtsin kola seljast ja istun ukse kõrvale vett rüüpama ja õigepea märgatakse ja lastakse sisse. Mootorrattas teeninduspunkti ise enam ei sõitnud, jublakas oligi õhtal ja tuli lükata, kohalik boss aitas väga abivalmilt. Päike hakkas ka minu õuele paistma.
Seal sain parima välismaise teeninduse mille ma seni olen saanud. Kohe võeti mind ette, lasti pealt vaadata ja seletada mida tahan, et kontrollitakse ja mis võiks ideaalne olla hiljem. Kõik mis meenus, kõik ka parandati. Lisaks võeti raha ainult osalise töö eest, radika jahutusvedeliku ja lisatöö eest tundus et midagi ei arvestatud, nii nad väitsid ja nii ka tundus. Kui tuli lasta mootoril vähe töötada, et asju kontrollida siis mitte ei vahitud, vaid kasutati aega rehvide rõhu mõõtmiseks jne. väga väärt koht kus oma teenindus välismaal ära teha. Nantesi Triumphi teenindus siis. Soovitan kõrgelt.
Kõik õnnestunud lähen paar kilomeetrit eemal olevasse McDonaldsisse võitu tähistama. Väärt idee oli. Oli ka internet ja tänu sellele leidsin ka õhtused sihtmärgid, mis eelmise öömaja interneti puuduse tõttu puudusid aadressidena.
Hetkel asun Saint mont Micheli saare lähedases öömajal, aknast ilusti paistab ja sai ka juba seal turnimas käidud.
väga eht nägi seestpoolt välja, väärt külastamist kindlasti.
Homme on plaanis 2. maailmasõja D-Day randumise paigad üle vaadata. ühes pidi punkreidki veel säilinud olema, enamus olevat likvideeritud. Homme paista, 150km sinna. Täna olin järjekordselt läbihigistanud ennast ja pärast saarel turnimist lihtsalt ei viitsinud enam sõita, võib õhtust külma tuult ka saada ja nohu või hullema saada. Pole seda jama vaja
Hinnanguliselt 450km täna.
Päev algas nagu eile lõppes. Start oli ok, lappisin mis lappida andis ja startisin. Öösel oli vihma sadanud ja teed tolmust puhtad. 250km Nantesi teenindusse.
Esimese peatuse tegin ca 100km järel, et tankida ja osta korralik kotikinnitus vahend, need tehtud soovin teele asuda, kuid ei saa.
Signa saan maha ilma probleemideta, kuid ratas ei käivitu. Möllan kõikvõimalikud variandid läbi 15 minuti jooksul ja siis on aeg isale helistada, endal on mõistus otsas ja seda ilma tulemuseta. Isa rahustab hea nõuga sekundiga mu maha ja järgneva 45 minuti jooksul sain oma elu parima mootorratta tehnika tunni. Tõesti mu teadmised puutuvad kokku tänavalapse teadmistega tehnikast: kuhu käib võti, kui miski tuli põleb - tuleb minna teenindusse või isa kätte anda. Seni olen sedasi väga edukalt hakkama saanud, kuna alati olen pigem ettevaatlik ja enneaegne asjade parandamise/kontrollimisega olnud. Seekord nii ei läinud. Asjast. Isa küsis kõik faktid üle, seletan talle nii hästi kui oskan. Helistab tagasi ja teatab, et kõige reaalsemalt signa elektrikork(Fuse inglise keeles, nii oli kaanel kirjas) läbi ja seda lihtne kontrollida, nagu elektripirn, kui õhuge riba katki, siis selles probleem. Uurin tükk aega, no ei ole miskit riba kuskil - selgub tõde, uurin releesid. Vähemalt sain teada millised need on ja kus need asuvad, kõva 5 minutit õppetundi.
Järgmisena leian kiirelt õige asja ja probleem selgunud, ongi vastav jublakas vigane.
Uurin isalt kust kohast ma uue saaksin, saan teada et bensukas ikka on. Suurima õnnena olin suurde bensukasse pööranud, mitte miskisse tilukesse nagu Prantsusmaal suht tihti on. Ikkagi kiirtee ääres. võtan vigase jubina kaasa ja lähen poodi, näen üht tüüpi leti taga sekeldamas ja neidusid vältides näitan objekti tüübile ja see viib mu kohe õige riiuli juurde kus ka vastav karbike olemas, ostan ja lähen ehitama. Viskabki kogu tabloo põlema, aga käima ei lähe. Lülitan välja ja proovin uuesti, enam ei miskit. võtan jublaka välja ja joppas, see ka kohe lühise saanud katkisest taga suunakast. Egas midagi lähen ja ostan veel ühe karbi, seekord sain ratta tööle ja enam kinni ei kavatsenud panna ennem kui teeninduses, sadagu või taevast kärnkonni.
Kohe kui bensukast välja keerasin läks mootorituli põlema, mitte punaseks vaid kollaseks, eeldasin et uus lühis on tekkinud ja nii kui ma seisma jään nii ma sinna ka jään, 150km sõita. sõidan väga ettevaatlikult ja norm kiirusest pigem alla. Ükski suunakas enam ei põlenud. Rekadest mööda sõitmiseks tuli appi võtta vasak käsi ja nii ma seal vehkisin 150km küll vasakule ja paremale möödudes kätt. Rekasid oli rohkem kui kunagi varem tee peal, vähemalt nii tundus. Selektiivne mälu ilmselgelt.
Kohale ma jõudsin igatahes ja vedamine mis sugune. Kõik on laulupeol, neil on lõuna. Õnneks leidsin kellaaja Gps pealt ja vaatan ainult 1 minut kestab see veel, võtsin kola seljast ja istun ukse kõrvale vett rüüpama ja õigepea märgatakse ja lastakse sisse. Mootorrattas teeninduspunkti ise enam ei sõitnud, jublakas oligi õhtal ja tuli lükata, kohalik boss aitas väga abivalmilt. Päike hakkas ka minu õuele paistma.
Seal sain parima välismaise teeninduse mille ma seni olen saanud. Kohe võeti mind ette, lasti pealt vaadata ja seletada mida tahan, et kontrollitakse ja mis võiks ideaalne olla hiljem. Kõik mis meenus, kõik ka parandati. Lisaks võeti raha ainult osalise töö eest, radika jahutusvedeliku ja lisatöö eest tundus et midagi ei arvestatud, nii nad väitsid ja nii ka tundus. Kui tuli lasta mootoril vähe töötada, et asju kontrollida siis mitte ei vahitud, vaid kasutati aega rehvide rõhu mõõtmiseks jne. väga väärt koht kus oma teenindus välismaal ära teha. Nantesi Triumphi teenindus siis. Soovitan kõrgelt.
Kõik õnnestunud lähen paar kilomeetrit eemal olevasse McDonaldsisse võitu tähistama. Väärt idee oli. Oli ka internet ja tänu sellele leidsin ka õhtused sihtmärgid, mis eelmise öömaja interneti puuduse tõttu puudusid aadressidena.
Hetkel asun Saint mont Micheli saare lähedases öömajal, aknast ilusti paistab ja sai ka juba seal turnimas käidud.
väga eht nägi seestpoolt välja, väärt külastamist kindlasti.
Homme on plaanis 2. maailmasõja D-Day randumise paigad üle vaadata. ühes pidi punkreidki veel säilinud olema, enamus olevat likvideeritud. Homme paista, 150km sinna. Täna olin järjekordselt läbihigistanud ennast ja pärast saarel turnimist lihtsalt ei viitsinud enam sõita, võib õhtust külma tuult ka saada ja nohu või hullema saada. Pole seda jama vaja
Hinnanguliselt 450km täna.
34. Päev – Aeg reis lõpetada, kõik viitab sellele.
Kiireim teekond koju (üle Poola): 2793km; 32h 39min
Nr1. Jahutusvedeliku tuli hakkas kahtlaselt väikese peatuse peale esimest korda elus põlema ja kui teine kord ka nii juhtunud oli, helistasin isale, sain hüva nõu, ostsin bensukast vedeliku ja täitsin vastavat paaki, täiesti otsas tundus olevat.
Nr2. See tehtud, mõtlen sõitma asuda, võtmed kadunud. Otsin juba tükk aega ja igast variandid käivad peast läbi. Lõpuks avastan, et istme luku küljes rahulikult ripuvad. Panen äsja hangitud kanistri koos ketiõliga ilusti pokkeriprode pusa alla, tagaistmekoti peale, võrkrihma alla.
Järgmine peatus kusagil Bordeaux-s Triumphi teeninduses. Vend saatis sms peale aadressi ja sõit algas. Paarkümend kilti enne sihtmärki tõmban saksa motomehele sappa ja sõidame koos kuni järgmise bensukani kuhu keeran tema järel ka sisse, kuigi erilist vajadust tankida ei olnud. Ajan paar sõna juttu ja tüüp on ikka imestunud, et nii palju riike ja nii kaua ikka reisinud. Edasi jätkan siiski üksinda, meie teed ei kattu.
Nr3. Esinduses. Saan uue rehvi: Pirelli Corsa III vist, aga minu jahutusprobleemiga aega tegelda neil ei ole, pluss inglise keel oli ka väga algaja tasemel seal ja ma ei suutnudki selgeks teha talle, et on vaja ainult üks kork maha keerata ja kontrollida kas radikas on tase normal või ei. Ise ma radika korki maha keerata ei saa, selleks on vaja spets riistapuud.
Jätkan. Sõidan rahulikult ummikus umbpalavaga ja vaikselt kulgen, aegajalt nähes Leedu rekasid. Järsku käib jubq hõredamas liikluses parema kõrva ääres selline pauk, nagu oleks õhupall otse kõrva all katki tehtud. Esimene reaktsioon kohe gaas maha ja käsi kiivri külge, äkki miski vidin minema lennanud või kivi visiiri hoidja katki löönud. Käega tundub kõik OK, järgmisena kohe tsekin, ega tuuleklaas ei murdunud ja miski kruvi sealt kuhugi vastu ei lennanud. Tundub ka kõik kombes, vaikselt kulgen ja lendan ca 10km pärast esimesse bensukasse, et asi üle vaadata.
Nr4. Jään seisma ja oh imestust, pusa jookseb peaaegu vastu maad, suur auk keskel, võrkrihmas samuti auk,
jahutusvedeliku kanister ja ketiõli purk kadunud, lisaks 1 tagumine suunatuli katki ja kadunud, õnneks juhtmed tundusid korras olevat. Kõige alumine helkur ka kadunud/murdunud ja lisaks veel koti 1 kinnitusklamber katki.
Ei kujuta ette, mis täpselt juhtus, kuid reaalsus on see, et ilmselt ketiõli purk plahvatas, kuid miski pidi selleks järgi andma või oli selleks kuumus? Tagantjärele mõeldes oleks pidanud enne miskit asja katsudes pildi tegema, oleks saanud pärast loogiliselt mõeldes õigele järeldusele tulla.
Nr5. Võtsin suht kohe pärast bensukas asjade kokku lappimist sihiks esimese linna, et asju korrastada ja öömaja saada, ilmselgelt juhtus selleks kehv variant, algus oli ilus, kuid tulemuseks kiirtee ääres asuv motell, kus pole internetti. Oleks võinud vabalt 100km edasi täna sõita, kuna homme tuleb seda ju niikuinii teha motopoodi sõites. Tol hetkel kahjuks nii pädevalt ei mõelnud ja asjade üle ei arutanud. Läbi higistatud riietega prioriteedid kipuvad muutuma.
Nr6. Igatahes motellis avastan, et Shampooni pudeli kork on katki murdunud ja terve tagaistme koti sisu ujus selles, enamus juhtmeid kaasaarvatud. Päris korda ei saanud, kuid nii heaks kui võimalik vast sai.
PS: väikseid jamasid, nagu järjekordses teemaksus kopikate napp puudujääk automaat piiripunktis, gps aadressis viga, kadunud kõige õhemad kindad (motellis siiski leidsin shampooni seest) jne ei viitsi pikemalt välja tooma hakatagi.
Tagasihoidlikud 450km
Hiljem lisan tänase päeva katsumused, kui internetti veel saan. hetkel McDonaldsis võidueinet tegemas. Täna jätkusid jamad ja just tulen lootusrikkalt Nantes-i Triumphi esindusest ehk on nüüdseks kõik vead eemaldatud mõneks ajaks. Pean tänama oma tehnika teadmistega isa, sest vahepeal olin ikka suht kehvas tujus, aga isa läbi telefoni juhendamine süstis palju enesekindlust ja parandas ajutiseltki jamad ja sain teenindusse välja sõidetud.
Nr1. Jahutusvedeliku tuli hakkas kahtlaselt väikese peatuse peale esimest korda elus põlema ja kui teine kord ka nii juhtunud oli, helistasin isale, sain hüva nõu, ostsin bensukast vedeliku ja täitsin vastavat paaki, täiesti otsas tundus olevat.
Nr2. See tehtud, mõtlen sõitma asuda, võtmed kadunud. Otsin juba tükk aega ja igast variandid käivad peast läbi. Lõpuks avastan, et istme luku küljes rahulikult ripuvad. Panen äsja hangitud kanistri koos ketiõliga ilusti pokkeriprode pusa alla, tagaistmekoti peale, võrkrihma alla.
Järgmine peatus kusagil Bordeaux-s Triumphi teeninduses. Vend saatis sms peale aadressi ja sõit algas. Paarkümend kilti enne sihtmärki tõmban saksa motomehele sappa ja sõidame koos kuni järgmise bensukani kuhu keeran tema järel ka sisse, kuigi erilist vajadust tankida ei olnud. Ajan paar sõna juttu ja tüüp on ikka imestunud, et nii palju riike ja nii kaua ikka reisinud. Edasi jätkan siiski üksinda, meie teed ei kattu.
Nr3. Esinduses. Saan uue rehvi: Pirelli Corsa III vist, aga minu jahutusprobleemiga aega tegelda neil ei ole, pluss inglise keel oli ka väga algaja tasemel seal ja ma ei suutnudki selgeks teha talle, et on vaja ainult üks kork maha keerata ja kontrollida kas radikas on tase normal või ei. Ise ma radika korki maha keerata ei saa, selleks on vaja spets riistapuud.
Jätkan. Sõidan rahulikult ummikus umbpalavaga ja vaikselt kulgen, aegajalt nähes Leedu rekasid. Järsku käib jubq hõredamas liikluses parema kõrva ääres selline pauk, nagu oleks õhupall otse kõrva all katki tehtud. Esimene reaktsioon kohe gaas maha ja käsi kiivri külge, äkki miski vidin minema lennanud või kivi visiiri hoidja katki löönud. Käega tundub kõik OK, järgmisena kohe tsekin, ega tuuleklaas ei murdunud ja miski kruvi sealt kuhugi vastu ei lennanud. Tundub ka kõik kombes, vaikselt kulgen ja lendan ca 10km pärast esimesse bensukasse, et asi üle vaadata.
Nr4. Jään seisma ja oh imestust, pusa jookseb peaaegu vastu maad, suur auk keskel, võrkrihmas samuti auk,
jahutusvedeliku kanister ja ketiõli purk kadunud, lisaks 1 tagumine suunatuli katki ja kadunud, õnneks juhtmed tundusid korras olevat. Kõige alumine helkur ka kadunud/murdunud ja lisaks veel koti 1 kinnitusklamber katki.
Ei kujuta ette, mis täpselt juhtus, kuid reaalsus on see, et ilmselt ketiõli purk plahvatas, kuid miski pidi selleks järgi andma või oli selleks kuumus? Tagantjärele mõeldes oleks pidanud enne miskit asja katsudes pildi tegema, oleks saanud pärast loogiliselt mõeldes õigele järeldusele tulla.
Nr5. Võtsin suht kohe pärast bensukas asjade kokku lappimist sihiks esimese linna, et asju korrastada ja öömaja saada, ilmselgelt juhtus selleks kehv variant, algus oli ilus, kuid tulemuseks kiirtee ääres asuv motell, kus pole internetti. Oleks võinud vabalt 100km edasi täna sõita, kuna homme tuleb seda ju niikuinii teha motopoodi sõites. Tol hetkel kahjuks nii pädevalt ei mõelnud ja asjade üle ei arutanud. Läbi higistatud riietega prioriteedid kipuvad muutuma.
Nr6. Igatahes motellis avastan, et Shampooni pudeli kork on katki murdunud ja terve tagaistme koti sisu ujus selles, enamus juhtmeid kaasaarvatud. Päris korda ei saanud, kuid nii heaks kui võimalik vast sai.
PS: väikseid jamasid, nagu järjekordses teemaksus kopikate napp puudujääk automaat piiripunktis, gps aadressis viga, kadunud kõige õhemad kindad (motellis siiski leidsin shampooni seest) jne ei viitsi pikemalt välja tooma hakatagi.
Tagasihoidlikud 450km
Hiljem lisan tänase päeva katsumused, kui internetti veel saan. hetkel McDonaldsis võidueinet tegemas. Täna jätkusid jamad ja just tulen lootusrikkalt Nantes-i Triumphi esindusest ehk on nüüdseks kõik vead eemaldatud mõneks ajaks. Pean tänama oma tehnika teadmistega isa, sest vahepeal olin ikka suht kehvas tujus, aga isa läbi telefoni juhendamine süstis palju enesekindlust ja parandas ajutiseltki jamad ja sain teenindusse välja sõidetud.
Subscribe to:
Posts (Atom)
