ikka veel London, seiklustel ei paista lõppu.

Hommikul jõudsin suht varakult Rongijaama, et selgust saada mis kell Dublini poole rongid lähevad. Esimene teenindaja ütles kohe, Dublin rong on tühistatud ilma tõttu. Läksin siis sööma, et ehk tuleb mõni idee. Käidud, mõtlesin et uurin infost, et kas veel mingit võimalust on. Saatsid uuesti piletijärjekorda, et peaksid ikka sõitma küll. No olen seal ja saan uue teenindaja, see küsib kohe, mis kell minna tahad? Millal minna saab? uurib seal ridasid ja ütleb et kella 12ne on täis, kuid 1910 või 2040 võid minna, ise vali, pilet sulle, raha mulle. No risk. Naljakas see teenindus ikka.

Pärast seda avastasin, et mul tohhuija aega üle nüüd. Panin sammud British Muuseumi suunas, mis asus nii kõrval, et läksin jala lausa. Tee peal sain vahva kogemuse osaliseks, kui kogemata sattusin tudengite protestimarsi osaliseks. No andsime siis üheskoos minu suunas minna, kuni nad seisma jäid ja pasundama hakkasid. Jätsin nad omapead.


Kaua ei läinud ja olin muuseumi ees. Päris suur on. Andsin hoolega jalgadele valu ja läbisin kõik korrused ja toad läbi. On ikka palju kive kuhjunud sinna küll, igast ajastust ja igast kultuurist. Lisaks veel mündid, kellad, potid/pannid jne.


Välja jõudes selgus, et aega kulus liiga vähe ja seadsin sammud British Natural Museumi juurde. See oli üsna kihvt: täismõõtmes sinivaal, mammut, dinosaurused, igasugused maagid ja kivimid, linnud, taimed, loomad, kosmos, vulkaanid ja muu sinnajuurde kuuluv. Kõik mis on seoses loodusega ühesõnaga. väärt elamus. Jalad on suht väsinud päevotsa tatsamisest.

London - päev 2.

1. päev – London

Hommik nagu ikka, kohe vale rongi peale, õnneks tuli piletikontrolör ja ütles et järgmises peatuses pean rongi vahetama, siis kõik ok. Kuuldud/tehtud ja saingi õige rongi peale. Olin veidi kärme lihtsalt, minu rong läks 2 minutit hiljem ja oleks pidanud rohkem ekraanidele pilku pöörama lähemalt vaadates, sest prille mul sel hetkel peas ei olnud ja viga oli kohe kerge tekkima. Asjad muutusid kohe kui panin suurtükid silmade ette, enam transpordiga vigu ei tekkinud, kuigi põhisuunades oli täna metroo streik. Õnneks pea lõikas, uus kaart hankida ja sai bussidega linna peal vurama hakata, oligi soojem.


Esimene suund oli Sherlock Holmes majamuuseum aadressil 221b Baker Street. Kuna tema raamatud ühed lemmikud kindlasti, siis sinna minemata jätmist poleks endale andestada saanud. Vähe tiirutasin bussidega ja saades juba üsna lähedale, panin jalad alla ja andsin jalgadel valu. Kogemata sattusin isegi õigele tänavale ja edasi oli ainult majanumbrite vaatamise vaev. Käidud – nähtud. Ikka täpselt selline nagu olin raamatustes ette kujutanud ja filmides näinud. Vägev nostalgia.


Kõrval oli biitlite pood, sai sinna ka pilk sisse visatud ja homseks uus puhas särk ostetud. Mitu kärbest korraga. Peab meeldima.


Pärast seda sai suund võetud Madam Trousseri vahakujude muuseumi, avastades kohapeal, et hind on ca 500 eeku sissepääsu eest, mõtlesin et parem mõte on ehk kõrtsi minna ja selle eest endale midagi vedelat lubada. Mida täpselt, seda ei ütle. Hetkel istungi puhtehtsas inglise pubis, sain miskit võrratut kohalikku kalapaja rooga ja vedelat märjukest.

Algselt mõtlesin täna Dublini poole rongiga kihutama hakata, aga kuna täditütar elab linnas ja pole veel kokku saanud, siis lasen selle plaani üle ja lähen homme. Jääb mõni asi ilmselt vaatamata, kuid see-eest saab kohustuslikud külaskäigud tehtud.

Üldiseid mõtteid Londonist kui suurlinna elust. Esiteks aeg võtab täiesti uue definitsiooni suurlinnas elades. Näiteks 2-3h päevas ainult transpordi peale kulutada on pigem vähe. Seega tunnine sõit mingis suunas tundub pigem lähedal. Vähemast ei hakka rääkimagi. Kiirtoit on ikka kuningas, aga on ka loomulikult väga palju inglise pubisid, mis mulle alati interjööri ja menüüvaliku poolest meeldinud. Inimesi on palju, kuid see on loomulik. Öösid on loomulikult meeletult, lisaks hindudele ja muudele vähemusrassidele. Põnev fakt mida onupoeg mainis enne reisi: 2050 aastaks pidavat praeguse tempo juures öösid olema inglismaal rohkem kui valgeid inimesi. Paneb mõtlema. Ja 2 ööd astuski pubisse lause kirjutamise hetkel sisse. See kinnitab fakti kindlalt.

London - päral!

Täna läksid asjad olulisemalt libedamalt, ilmselgelt aitas kaasa eeldamine, et pigem niikuinii minema ei saa. Läks vastupidi ja kõik sujus viperusteta, tuleb lihtsalt Estonian Air-ga võtta lend. täpsemalt: Päeva algus polnud just paljulubav, ilmselt haiguse tõttu oli reisituju 10 palli skaalas 1 lähedane, mida ei ole palju. Mindud loomulikult sai. Meenus, et sama asi oli ka eelmise pikema reisi eel kui mootorrattaga sai ringi tiirutatud. Lennukilt maha jõudes väga kiiret polnud, kuna informatsioon rongidest ja asjadest oli üsna udune, kogemata loomulikult tee peale jäi miski superodav piletikassa, milles sain metroo pileti 1,1£-ga 6£ asemel lisaks oma tava rongipiletile. Ei tea kuidas see juhtus, aga see töötas päev otsa ja mina olin rahul. Loomulikult istusin vale rongi peale, kuid õnneks ei olnud eksimus suur, lihtsalt läks sihtkohta väikese ringiga. Samas kiiret väga polnud, seega no risk.

Sain suht eeskujuliku giidi endale kaubeldud, kes lasi intensiivse 4h-se ekskursiooni linna põhikohtades. Saab ainult kiita. Homne eesmärk on Sherlock Holmesi muuseumi jõuda ja kõik muu on juba puhtalt boonus. Mõttes on kas Briti Rahvusmuuseum või miski muu, mille peale hommikul tulen. Võimalik, et käin kohalikus kinos ära, pärast Holmesi on kõik muu veel lahtine.

Vaatamisväärsustest sai käidud Big Beni ja parlamendi hoonet vaatamas


kõrval asuvast Milleeniumi rattast sai ka mõned sümboolsed pildid tehtud. Seejärel sai suund võetud selle kuulsa silla London või tower brigde´i poole, siin võin eksida nimega.


Vahepeal ka mõned kõned tehtud:


Siis mõned paremad arhitektuuri musternäidised üle vaadatud. St. Pauli katedraal jne. Loomulikult sai ka mäktonaldsis käidud, mitu korda.

Show jätkub taas!

Tere lumisest Tallinnast!

Jõudsin barcelonast tagasi eile õhtul ilusasti (pildid laen hiljem). Täna käisin rõõmsalt poes ja ostsin puuduvad jupid Londoni minemiseks. Vist on kerge palavik, aga kui on, siis väga minimaalne. See jäi aga kõige väiksemaks mureks, kuna lend tühistati halva ilma tõttu. homne lend pidi täis olema, niiet eks uurin netist mis alternatiivid mul on, õnneks on reisikindlustus korralik ja ehk saab alternatiivse lennufirmaga.

kui muud ei saa, siis kino saab alati.

Uus rännak, uus liikumisviis, uus manner.

Teisipäeval alustan uut rännakut. Sihtmärk pole 100% selge, kindel on ainult suund ja see on järjest rohkem vasakule (palju) ja siis allapoole. Olulisemad piletid on osteud, viisavabaduse tingimustesse pinnapealselt langetud ja taustuuring tegemata jäetud kõige osas mis ei puuduta öömaja või transporti ühest sihtmärgist järgmisesse.

Teadmatus on õnnistus ja pettumise võimalus elimineeritud.

Rooma vol2

Hetkel Eestis tagasi, aga kirjutan tagantjärgi lõpplahenduse ära.

Viimane Rooma päev sai alguse Colosseumi poole jalutamisega, kuhu seekord ka mõningase ootamise järel sisse sai.




Ei saanud kurta, vaatepilti oli, meeleolu oli, kive oli:


Seejärel sai loomuliku jätkuna väikene snäkk teepeal võetud ja kuigi karsklus on elunormiks mul, siis Homer Simpsoni "Duff" õlut nähes võttis käed värisema ja tellimine oli automaatne. Ilusad hetked.


Seejärel sai sammud seatud Van Gogh Näitusele, mis oli parasjagu linnas. Sai rivvi võetud ja lühikese ootuse järel sees.

Oli vahvaid maale ja veidi ka Van Gogh tausta ka seletatud, millest enamus oli küll inglise keelde tõlkimata jäetud, kuid midagi siiski oli. Seejärel algasid pildigaleriid ja olemas olid nii van gogh tuntud eneseportreed, küpressid ja maainimesi kujutavad maalid. Eriti meeldis tema reprodutsioon Valentin De Baulogne maalist 4 ages of man:
originaal:


Van Gogh versioon:


Päeva teisel poolel sai sihiks võetud purskkaevud, 5D kino ja maailma unikaalseim McDonlds. Alustatud sai kinoga, mis oli päris vahva. 5D erineb siis 3D kinost sellega, et istmed on platvormil mis liiguvad pildiga kaasa ehk siis 4D ja 5D annab lisaks tuul ja veepiisad, mida lastakse vastavalt ilmale/situatsioonidele ekraanil.
http://www.timeelevator.it/ Huvitav kogemus.

Järgmisena sai sihiks võetud purskkaevud, esimesena sai külastatud Trevi purskkaevu, kus oli ääretult palju inimesi kogenenud. Pidavat maailma tuntuim purskkaev olema.


Mina seda ennem ei teadnud ja arvan siiani, et Las vegases asuv Bellagio 100m kõrguste pursetega purskkaev on kuulsam, vähemalt minujaoks. Kõik on suhteline.

Seejärel sai seatud sammud väidetavalt maailma kõige unikaalsema McDonaldsi poole, mis pidavat olema disain toolide ja välimusega olema + ääretult suur, kõikidele korrustele ma ei jõudnudki, kuid pidavat 800 kohta olema seal. Aadress: Piazza di Spagna 46/47 Pilt pole küll suurem asi, aga parema puudumisel läheb see:


Hiljem sai veel möödutud Tritone purskkaevust, millest tuli enamvähem pilt ka välja. Eestis selliseid väga ei leia.

Rooma – varemetes linn

Päeva ringi tatsatud ja üht-teist on tehtud/nähtud. Ilm on järjest kehvemaks läinud, kuid siiski pigem soe kui külmapoolne, lihtsalt märg.

Sai kogemata paavsti kuuldud ja siis nähtud, kui parajasti Vatikani sai jõutud ja rahvas kohe rõkkama hakkas, alguses oli segadus suur, kuna ei osanud kuhugi poole vaadata. Õigepea see probleem lahenes ja kõlaritest kuuldule sai visuaalse osa ka juurde. Ei olegi enne nii suurt superstaari näinud, et rahvas rõkkab ja klaasistunud pilkudega usutakse iga sõna, mis nende poole kõlaritest kaugel asuva maja aknast saabub. Vanad inimesed põlvitavad lausvihmas külmadel kividel ja on õnnelikud selle üle!



Sai kohustuslikud muuseumid ja sinnajuurde kuuluv ka ära vaadatud – kõik on suur, üüratu ja raha lugemata tehtud – otseselt ei paista kuskil vaeste ja nõrkade kaitsmist ja aitamist, vähemalt mitte selle kullalao tagant, mis muuseumides nähtaval on. Ühe paavsti sõrmus oli ka väljanäitusel, kaldun arvama, et kui paavst seda kullakangi kandis, siis seda kätt ta jõudis vaevaliselt üles tõsta. Tõesti, sõrmeava oli väikseim osa selle kuldkangist sõrmuse juures. Igal ühel omad prioriteedid.

Sai Colosseumi juures ka käidud. Vahvalt muidugi 2 minutit pärast sulgemist kohale jõutud ja seetõttu ainult välist suurust imetletud saadud. Suur oli. Ehk mõnipäev uuesti, tahaks ikka sisse ka jõuda.



Söök/jook: pizza oli suht normal, õlu on täitsa vahva olnud ja isegi 1 vein ära lahendatud kohustuslikus korras, ilmselt oli hea, aga rohkem siiski ei võta. Vähemalt mitte ennem kui saab 2008. aastakäiku keeratava korgiga, mitte punniga. Tuleb eelistada kvaliteeti. Muu kohalik söök pole erilist vaimustust tekitanud, täiesti tavaline olnud – kreekas oli tase parem, vähemalt ühes konkreetses restoranis kus enamasti käidud sai. Õnneks siiski McDonaldsis saab klassikat nautida ja selle reisi ajal olen kaht uut burgerit maitsta saanud. Väärt reis.

Pärast õhtusööki tekkis tühi aeg ja mõtlesin vana harjumust taaselustada, et välisriikides kohalikus keeles pealeloetud filmi kinno vaatama minna. Filmi valides ei saanud midagi aru ja võtsin esimese algava filmi, milleks osutus „Meistervaras, mina“. Müüjalt standardküsimus: „Tead ikka, et see itaalia keeles?“ Vaatamist see ei seganud, kuigi kui ülejäänud saal naeris krampides, mina vaikisin ja mõtlesin, mis siin naljakat sai olla. Soovitan kõigile välismaa kino varianti, huvitav päris.

Homseks otsene plaan veel puudub. Tahaks minna San Marinosse, kuid kõigepealt tuleb lahendada transpordi probleem kuidagi. Jõuab veel uurida.

Seiklus alaku taas!

Hetkel on päevi oldud teel mitu. Käidud on Kreekas, Loutrakis ning jõutud Rooma, kus on ostetud särk ja mitu õlut. Lisaks tuleb mainida, et proovitud sai uus burks - McFarm. Päris tõsine teravmaitseline söök.

Loutrakis jäime sitaks cashi cashis. Nii äge sait, et isegi Svenza biidiks 4/4 Stiiliga vabalt sedam mini hetk. Aga põhiraha tuli ikkagi slottist - ja palju.
Rooma on äge, kõik on odav. ranka ostis juba elevandi - 4,75 euroga. Edaspidi rohkem kultuuri, rohkem pizza ja põhimõtteliselt no risk.

PS: Ott Kiivikas on parim Eesti pokkerimängija, kuna võitis Paavo Korkkat.