Seejärel siirdusime tagasi mandrisaarele mööda väiketeid pidi Obeni linna, kus ööbisime.
10. päev
Alustasime päeva Obani viskitehase külastamisega kus kahjuks ekskursiooni teha ei saanud, kuna oleks pidanud 1,5h ootama, mis ei sobinud kuidagi. Tegime tiiru poes niisama. Seejärel võtsime sihi Dalwhinnie viskitehasesse mis on Šhotimaa kõrgemail asuv viskitehas ca 1200m kõrgusel ja eripäraseks teeb selle viski see, et vesi saadakse enamasti lume sulamisest tekkinud jõeveest. Kahjuks jällegi ekskursioonile ei saanud kuna 2 bussi meie ees võtsid järgmised 2h ekskursioone enda alla, selle lahendasime lihtsalt, ostsime viski kaasa ja tegime ringi välja näitusele. Viimaseks viskitehaseks ehk 12. võtsime 50km kaugusel asuva Blair Atholli viskitehase, mida eristab eelmistest see, et enamus toodetavast viskist müüakse Blended (segatud) viskit tootvatele ettevõtetele maha nagu näiteks Black, Green, Blue Labeli tootmiseks. Tee peal tehasesse juhtus aga päeva ja ilmselt ka reisi ärevaim hetk kui möödumisel umbes 110-120 km/h kiiruse juures purunes tagarehv üle metallhelkuri sõites mis on kohakuti teed poolitavate valgete vöötidega.
Kolmest kohast suutis rehvi ära lõhkuda õnneks juhtus kõik sirge peal ja midagi hullu ei juhtunud peale selle et sai õigepea teeäärde sõidetud ja isa remontima hakkas.
Tal olid muidugi kõik paigad ja seadmed kaasas ja 1,5h-ga nägin ise ka nüüd ära kuidas selline asi käib. Tuli ainult 2km kauguselt bensukast väike kompressor osta ja sai suunduda viski tehasesse kus seekord sai ka ekskursioonile. Võib öelda et oli ka üks põnevamaid, kuna sai näha ka kastide kokkupanemist, töötlemist ja ladu ning ka rahva poolt olid küsimused päris head. Pärast võtsime suuna juba kodupoole ja sõitsime hea portsu maad kuni kell oli juba liiga hilja ja tuli hakata öömaja otsima, mis ei olnud eriti kerge ülesanne kuna mingi üritus oli seal kandis kus plaanisime öömajale jääda, niiet telefon kätte ja läbi GPS saadud numbreid läbi helistama, kuni lõpuks sai 60km kaugusele hotelli kuhu ka täpselt jõudsime.
11. päev
Võtsime suuna Doveri peale kuhu oli ca 660km. Lisaks oli eesmärk minu esirehv ära vahetada, mis hakkas ohtlikult siledaks muutuma. Tagarehv oli nagu uus pärast paikamist ja seda enam vahetada pole plaanis. Triumphi poest saadeti Londoni lähedale Triumphi poodi kus ka sain oma rehvi ja lisaks ostsin ka uue tagi soodusmüügi raames, tundus hea tehing. Hetkel juba Belgias ja homme plaan taani piiri äärde jõuda ja siis juba Rootsi ja laevaga Eesti.
12. päev
Tõeline motoilm oli. Esimesed 225km pilvine taevas ja siis 600km lausvihma otsa. 9h-ga olimegi Flensburgis, Saksamaal. Taani piirist jäi lahutama paarkümmend kilomeetrit. Kokku umbes 840km. Kuum dušš ja seejärel kerge tiir vanalinnas ja päev tehtud.
13. päev
Flensburgist Jönköpingi nagu eelmine aastagi. Marsruut selge ja tee igav, nagu ikka. Täna sai suhteliselt vähe vihma, ca 150km. Riided kuivad, seega normaalne. Hetkel kerge õlle ja tuleb loota et homme saab laeva peale. Õnnelikult saime laeva peale ja 9000km reis seljataga. Nagu lumme kusta.
