Tuesday, April 24, 2012

Nii lihtsalt see käiski, äsja alles läksin ja juba tagasi.

Tagasiretk oli muidugi paras seiklus, mis venis oluliselt pikemaks kui plaanitud oli ja 20h-st reisist sai sisuliselt 3 päevane retk. Lähemalt asjast:

Neljapäeval oli plaan Kuala Lumpurist Hong Kongi minna lõunase lennuga, et Hong Kongis seda osa uudia, kus ma veel käinud ei ole ja veel viimast võtta aasiast. Ilus plaan, nii aga ei läinud kuna jäin oma lennust maha, sest sattus taksojuht, kes oli suht esimest päeva tööl ja eksles ringi.

2 korda oleks avarii napilt teinud, ühe korra veel 100+ kiirusega kiirteel kui oleks tühjal, sirgel teel napilt piirdesse sõitnud. väitis et käsi tõmbas veidi krampi. panin turvavöö nii pingesse kui sai ja jätkasin. Siis ta võttis hoo muidugi nii nulli kui sai ja rekad aina möödusid meist kuni igavusest telefoni sirvisin kuni avastasin et oi raisk olin lennuaega valesti vaadanud. lend läheb tund aega varem kui arvasin.

Olin 3h enne lendu juba teele asunud kuid kui lennujaama takso jõudis oli 20min lennuni ja sinna ma ei jõudnudki nagu arvata oli. tuli uus pilet osta ja tänu sellele jõudsin Hong Kongis ööbima alles kell 23 ja linna minekust enam midagi välja ei tulnud.


Kell 05 oli juba äratus ja suund lennujaama, et 08:30 lennule jõuda. jõuan lennujaama ja vaatan tablood: jee lend kella 11ks lükatud. võtan ennast rõõmsalt siis kaebuste järjekorda sisse kus terve rivi juba ees ootamas ja täpselt enne mind öeldakse: sorry, Dragon air flight is full (Dragon Airi lend on täis)

No mis seal ikka siis. tuleb uus mees ja viib ülejäänud seltskonna uue lennufirma letti et meile hilisem lend hankida. olen esimene järjekorras ja kõik juba suht korras kui järsku teenindaja ütleb aga te ei jõua Pekingis oma väravasse küll 50 minutiga. teil ei ole sellest piletist mingit kasu. ja nüüd hakkab trall pihta. tuleb väikene ülemus ja see seletab et ei kindlasti minge pekingi ja küll seal air china vaatab kuidas teid koju saata, saate hotellis mõnusalt olla ja kõik on tasuta.

Tagant svensssson Sven erik fissbeck (meist said olude sunnil võitluskaaslased) ütleb, aga kas te teate et järgmine meie lend (tal oli algne marsruut kuni stockholmini minuga täpselt sama) läheb pekingist alles 2 päeva pärast? ilmselgelt seda ei teatud ja ikkagi taheti meid kaelast ära saada ja Pekingile üle anda.
Ühinesin tema ja ühe portugallase nõudmistega, et me tahame siin kogu marsruuti näha enne kui kuhugi läheme, sest mis mõtet on pekingis oodata lendu euroopasse kui hong kongist läheb palju rohkem lende. nähti vaeva ning valati higi kuni 2-3h pärast leiti variant minna Hong Kong-Shanghai-Pariis-Kopenhaagen-Tallinn mulle, rootslane läks pariisist stockholmi. Võlupilet koju:


40 minutit aega Shanghai lennuni jõuda, napikas, kuid peaks jõudma. Normaalse tempoga anname minna ja jõuame õigeks ajaks kohale. Ilmselgelt pole lennukile laskmine veel alanudki ja möödub 1,5h kuni lõpuks seda võimaldatakse. Lennukis möödub veel ca tund enne kui õhku tõuseme. Ilma ja lennukite järjekord õhkutõusmisel oli põhjuseks.

2,5h lend oli kavas sisustada tukastamisega. Jäin magama, aga möödus 10-15 minutit kui juba ärkasin sest hakati sööki ja jooke serveerima. Tasuta kraam, ei saa ära öelda.

Ülejäänud aja ajasin rootslasega juttu ja aeg läks üsna kiiresti kuni maandusime. 6h endiselt järgmise lennuni. Läheme siis turvakontrolli jällegi ja näitame oma uhkeid paberpileteid, mis paneb passikontrlöri hämmelduma. Näitasin näpuga, et näe sel tüübil seal sama probleem. Sai aru ja pärast lühikest dialoogi suunati meid istuma, et arutada ülemustega ja teha kõne hong kongi ilmselt.

Mis seal ikka, istume ja kõrval 1 noor tüüp teeb juttu, et kas teil ka piletite jama? Ütleme, et ehk ei ole, kohe selgub. Tüüp hakkab siis rääkima, et tuleb kanadast ja oli päeva Shanghais veetnud ja kogemata ajavahe valelepoole keeranud ja lennukist niimoodi maha jäänud ja nüüd ootab mis temaga tehakse, sest viisat ei ole ja piletid otsas vms. Ise oli samas suht rõõmsameelne ja optimistlik. Kaua ei tulnud oodata ja löödi passi tempel ja lasti meil teekonda jätkata.

Lennujaamas proovisin pikutada, ca tund õnnestuski ja avastan, et check-in on alanud. Midagi paremat teha pole, lähen siis rivvi. Seisan pool tundi rivis ära ja näitan siis oma uhket paberilipakat pileti asendusena ja neiu check-innis vangutab pead, aga see on ju ootejärjekorra pilet. MISASJA?? Seletan veidi kuid ütleb et tule tunnipärast tagasi, et siis selguvad asjad.

Olen tummaks löödud ja kerges shokkis, kuna ei olnud arvestanud, et midagi võiks enam juhutuda. Taastusin siiski suht sekunditega ja läksin lähedal asuvasse Air China murepunkti olin juba järgmine järjekorras kui rootslane ilmus välja ja ütlesin mi soli juhtunud ja ütlesin talle et mine kohe äriklassi laua juurde ja uuri kas saad, sest mul on kahtlus et minu teenindaja oli juhm. Lähebki paar minutit mööda ainult ja selgub et tal no problemo. Üks ülemus oli õnneks lähedal olnud ja seeoli peaga noogutanud ja tüdeuk oli kohe ka pileti andnud. Läksin ka ise siis ja sama asi kordus ja tehtud. Supervinge. Veits ringi vaatamist ja lennukil.


Viimaste piletite mõnu nagu ikka tähendab seda, et lennukis on alles kõige halvemad kohad. Minu kohaks osutus esimene rida, mille ees on sein niimoodi, et jalgu ma sirgeks mitte kuidagi mugavalt sirutada ei saanud. Ja sedasi 12 ja pool tundi meeldivat sõitu. Vahva oli kui lennuk sõitis üle Eesti ja siis veel 3h Pariisi poole, et siis hiljem rõõmsalt tagasi sõita samas suunas Eesti poole. Ilus hetk.

Ilmselgelt väga und lennukis ei tulnud. Kehva kvaliteediga sain 4-6h magada, kuid ikkagi sain. Pariisis on 2,5h uue lennupeale jõudmiseks ja see on üks keerulise ülesehitusega lennujaam.


Maandusime 30 minutit graafikust maas lennujaamas, jättes 2h lennuni jõudmiseks, mis asus teises terminalis. Tund kulus oma värava lähedusse jõudmiseks ja nähes üüratut järjekorda läksin abistaja juurde ja küsisin kas ma jõuan oma lennuni rivis seistes kui mul on tund aega ainult. Mõtles veidi ja viis mu esimese klassi laua juurde kus küsiti mingeid asju ja ütlesin Yes, kuid kohe parandasin Oui peale, siis neiu hakkas naerma ja edasi läks asi juba väga libedalt. Aitähh nii kiirelt meelde ei tulnud ja ütlesin inglise keeles. Pärast meenus, kuid siis oli juba hilja. Asi seegi.

Lend jõudis kätte ja lennuki sisenedes lõi pilet punast tuld, ahsoo. Küsiti et kas sul on kaasas üks paber ja taheti näha mu paberpiletit mille alusel olin pardapileti saanud. Ei teadnudki et see võib oluline veel olla. Hea et ära ei olnud visatud ja pääsesin siiski lennuki. Hästi läks. Kopenhaagenis oli meeldiv +8 kraadi ja siis tundsin küll, et peaaegu kodus juba. Hankisin uue pileti ja istusin netis paraja aja kuni siirdusin oma väravasse ja õnnestus üllatavalt hästi kõik, sest sain seal ülejäänud aja eesti keeles juttu ajada raamatutest ja reisimisest õnneliku juhuse tõttu leitud vestluskaaslasega. Mina olin rahul.


Olen nüüd Eestis. Hetkel uut reisi planeeritud ei ole. HEA on Eestis ikka olla. Olgu see ilm nagu on, kuid seda tunnet ei ületa miski. Ainult eemal õpib kodu vist õigesti hindama.

Wednesday, April 18, 2012

Rännak lõppeb, kodumaa paistab varsti aknast

Asjadega olen jõudnud sinnamaale, et hetkel pesitsen Kuala Lumpuris, Malaisias ja 12h pärast peaks lennuk lahkuma Hong Kongi suunas ja sealt järgmine päev kodu poole teele. Päris kiirelt on viimased 5 kuud möödunud ja teist korda elus tunnen reisil Eesti igatsust koos kõigega, mida see sisaldab miinus lörts ja vihm.

Hiina viisa lõppes, siis tekksi 9 päevane tühi auk kojusõidu eel ja sai ostetud pilet Kuala Lumpuri kahel põhjusel. oli otselend ja koht kus ma seni käinud ei ole. viimane ots on suht laisalt möödunud, kuid põhikohad sai siiski ära nähtud.

Hiinas sai pärast eelmist posti veel Shenzenis 3-4 päeva oldud ja seal ringi tuiatud. Vaade elukohast Hong Kongile (teisel pool jõge). Hong tähendab muide hiina keeles punast.


Esimese asjana sai Kuala Lumpuris ära käidud Batu koobastes, kuhu viis 272 astmeline trepp. Päris eht oli, aga koopad Sloveenias jätsid millegi pärast parema mulje, võib-olla sellepärast et seal sai ennem käidud. vähemalt sai siin ahve nähtud jälle ja trepil tatsatud.


Teine põhi atraktsioon oli loomulikult Petronase kaksiktorn, mis on omamoodi Kuala Lumpuri sümbol. Kõige kehvem vaade ei olnudki, sai ühendussillal ära käidud vähemalt, sellist asja polnud ma ennem külastanud ja teist sarnast vist polegi.



üllatusena tuli, et Malaisia toodab ka Prootoneid ehk autosid, mis näevad välja nagu 1980. aasta Ford escprdid.


Lõpetuseks soovitaks ühte artiklit, mille põhjusel ei lähe ma mitte kunagi Dubaisse.
artikkel Dubai kohta

Tuesday, April 3, 2012

Siin, seal hiinas. On tehtud seda ja teist

Selles tekstis tuleb juttu järgnevatest teemadest: lõbustuspark - telefoni kaotus, maapidu, rongiga sõidud, söök, jook, inglise keele kirjapilt, templid ja pargid. Ei ole väga kindel, kas kõik ühte postitusse ära mahutama hakkan, aga eks see paista.

Hetkel on läbitud Dongguan, Guangzhou ja Qinxin. ei saa öelda, et neid linnasid nüüd tunneks, kuna dongguanis peaks elama 8 miljonit inimest, guangzhous 12 miljonit ja qinxin on väike kolgas kus ehk 400 000 elab. aga midagi on siiski tehtud ja nähtud.

Kogu liiklemine on seni käinud rongide najal ja vähemalt lõuna hiinas kus valget ikka aegajalt kohtab saab liiklemisega küll vabalt hakkama kui mõnegi sõna hiina keelt osata. metroos saab pileti osta inglise keeles ja linnade vahelisel liinil tuleb inimmüüjat kasutada kes on umbkeelne kuid kui linna nime osata öelda ja saada aru mis kella aja müüja ütleb, siis eksimisruum kaob. üldjuhul on olemas kiirrongid ja tavarongid. kiirrong sõidab üle 300km/h ja aeglane 120km/h, aeglane kuid kiirem kui Eesti kiireim.


Guangzhous sai käidud Hiina suurimas lõbustuspargis Chimelong Paradise-s, mille ameerika mäed olid kõige vingemad mis ma kunagi olen näinud ja pikalt. Pole näinud nii kõrget, nii suurt ja nii kiiret kihutamist ennem kui põhiatraktsioonil. Kahjuks päeva viimasel sõidul unustasin pintsaku seljast võtmast enne sõitu ja taskust suutis mu uus Hiina telefon välja kukkuda kui parasjagu karavan 360 kraadi õhus tegi. kadunuks see jäigi. õnneks kõige odavam jupp, mis taskus parasjagu juhtus olema. Soovitan kindlasti külastada kui aega üle on.


Lisaks sai ka parke ja 6 bayan trees templit külastatud ja üht teist ka. Ei saa öelda, et need väikesed oleksid just. kahjuks torntemplisse see päev ei lastud millegipärast. See-eest aga ronisime trepist mäe otsa, niiet särk märg oli pärast.





Dongguanist sai eelmises postis pinnapealselt juba räägitud, seega räägiks vähe qinxin-st ka. sai seal päev oldud erinevate asjade kokkulangemisel ja tegime teoks maapeo mõtte, mis oli ammu peas tiirelnud. pilte kahjuks teha ei saanud kuid omamoodi fun oli see. olime lava kõrval laua juures ja kui esineja tuli laulma siis ta alati tahtis minuga õlut kokku lüüa. usun et selles klubis polnud valge inimene ikka väga kaua käinud kui üldse. stabiilselt olime tähelepanu keskmes ja päris eht oli. keelebarjäär oli stabiilselt 99-100%, kuid ikkagi oli väga vahva. imelik oli see, et kui öeldi et nüüd oli viimane laul siis täpslet 1 minut hiljem oli terve saal tühi. ennenägematu asi minu jaoks. 4000 aastat distsipliini on jätnud oma jälje.

omaennte huumor on lugeda inglise keelseid silte kui aegajalt juhtub neid nägema. see on seetõttu et absoluutselt kõik on siin tõlgitud hiina keelde, isegi KFC nime all on hiina keelne tõlge enamasti, mida siis muust veel tahta. Coca colat olen menüüs näinud Coacola jne, kuid vaieldamatu lemmik on:



Hiina parim osa on seni aga hoopis söök, nad kohe oskavad asjad heaks teha. olen proovinud päris palju asju ja veel rohkem on proovida ilmselt. Esimest korda elus proovisin madu, erinevaid merekarpe olen nii palju sisse söönud kui mahti on olnud, puu- ja aedviljade nimesid ei ole hakanud küsimagi. kõik on hea. ainuke probleem on tihti see, et ei tea kuidas miskit süüa, kas on vaja koorida või mitte. tõeline maiuspala on muidugi see kui mõne keetmata tomati või kurgi toidu seest peaks leidma. Nimelt enamus hiinlasi ei suuda neid asju toorelt süüa, ainult keedetuna. Ei olegi aru saanud kas organism ei talu või pole harjunud nad. Igatahes kui me tellime toorest kabsast salatina siis inimesed vaatavad suud ammuli, kuidas me seda süüa saame. me ainult kiidame sööki takka.

Rääkida oleks rohkemgi, kel huvi see juba teab kuidas ja kust mind leida ja räägin meelsasti, et end huvitavaks teha.