Tuesday, April 24, 2012

Nii lihtsalt see käiski, äsja alles läksin ja juba tagasi.

Tagasiretk oli muidugi paras seiklus, mis venis oluliselt pikemaks kui plaanitud oli ja 20h-st reisist sai sisuliselt 3 päevane retk. Lähemalt asjast:

Neljapäeval oli plaan Kuala Lumpurist Hong Kongi minna lõunase lennuga, et Hong Kongis seda osa uudia, kus ma veel käinud ei ole ja veel viimast võtta aasiast. Ilus plaan, nii aga ei läinud kuna jäin oma lennust maha, sest sattus taksojuht, kes oli suht esimest päeva tööl ja eksles ringi.

2 korda oleks avarii napilt teinud, ühe korra veel 100+ kiirusega kiirteel kui oleks tühjal, sirgel teel napilt piirdesse sõitnud. väitis et käsi tõmbas veidi krampi. panin turvavöö nii pingesse kui sai ja jätkasin. Siis ta võttis hoo muidugi nii nulli kui sai ja rekad aina möödusid meist kuni igavusest telefoni sirvisin kuni avastasin et oi raisk olin lennuaega valesti vaadanud. lend läheb tund aega varem kui arvasin.

Olin 3h enne lendu juba teele asunud kuid kui lennujaama takso jõudis oli 20min lennuni ja sinna ma ei jõudnudki nagu arvata oli. tuli uus pilet osta ja tänu sellele jõudsin Hong Kongis ööbima alles kell 23 ja linna minekust enam midagi välja ei tulnud.


Kell 05 oli juba äratus ja suund lennujaama, et 08:30 lennule jõuda. jõuan lennujaama ja vaatan tablood: jee lend kella 11ks lükatud. võtan ennast rõõmsalt siis kaebuste järjekorda sisse kus terve rivi juba ees ootamas ja täpselt enne mind öeldakse: sorry, Dragon air flight is full (Dragon Airi lend on täis)

No mis seal ikka siis. tuleb uus mees ja viib ülejäänud seltskonna uue lennufirma letti et meile hilisem lend hankida. olen esimene järjekorras ja kõik juba suht korras kui järsku teenindaja ütleb aga te ei jõua Pekingis oma väravasse küll 50 minutiga. teil ei ole sellest piletist mingit kasu. ja nüüd hakkab trall pihta. tuleb väikene ülemus ja see seletab et ei kindlasti minge pekingi ja küll seal air china vaatab kuidas teid koju saata, saate hotellis mõnusalt olla ja kõik on tasuta.

Tagant svensssson Sven erik fissbeck (meist said olude sunnil võitluskaaslased) ütleb, aga kas te teate et järgmine meie lend (tal oli algne marsruut kuni stockholmini minuga täpselt sama) läheb pekingist alles 2 päeva pärast? ilmselgelt seda ei teatud ja ikkagi taheti meid kaelast ära saada ja Pekingile üle anda.
Ühinesin tema ja ühe portugallase nõudmistega, et me tahame siin kogu marsruuti näha enne kui kuhugi läheme, sest mis mõtet on pekingis oodata lendu euroopasse kui hong kongist läheb palju rohkem lende. nähti vaeva ning valati higi kuni 2-3h pärast leiti variant minna Hong Kong-Shanghai-Pariis-Kopenhaagen-Tallinn mulle, rootslane läks pariisist stockholmi. Võlupilet koju:


40 minutit aega Shanghai lennuni jõuda, napikas, kuid peaks jõudma. Normaalse tempoga anname minna ja jõuame õigeks ajaks kohale. Ilmselgelt pole lennukile laskmine veel alanudki ja möödub 1,5h kuni lõpuks seda võimaldatakse. Lennukis möödub veel ca tund enne kui õhku tõuseme. Ilma ja lennukite järjekord õhkutõusmisel oli põhjuseks.

2,5h lend oli kavas sisustada tukastamisega. Jäin magama, aga möödus 10-15 minutit kui juba ärkasin sest hakati sööki ja jooke serveerima. Tasuta kraam, ei saa ära öelda.

Ülejäänud aja ajasin rootslasega juttu ja aeg läks üsna kiiresti kuni maandusime. 6h endiselt järgmise lennuni. Läheme siis turvakontrolli jällegi ja näitame oma uhkeid paberpileteid, mis paneb passikontrlöri hämmelduma. Näitasin näpuga, et näe sel tüübil seal sama probleem. Sai aru ja pärast lühikest dialoogi suunati meid istuma, et arutada ülemustega ja teha kõne hong kongi ilmselt.

Mis seal ikka, istume ja kõrval 1 noor tüüp teeb juttu, et kas teil ka piletite jama? Ütleme, et ehk ei ole, kohe selgub. Tüüp hakkab siis rääkima, et tuleb kanadast ja oli päeva Shanghais veetnud ja kogemata ajavahe valelepoole keeranud ja lennukist niimoodi maha jäänud ja nüüd ootab mis temaga tehakse, sest viisat ei ole ja piletid otsas vms. Ise oli samas suht rõõmsameelne ja optimistlik. Kaua ei tulnud oodata ja löödi passi tempel ja lasti meil teekonda jätkata.

Lennujaamas proovisin pikutada, ca tund õnnestuski ja avastan, et check-in on alanud. Midagi paremat teha pole, lähen siis rivvi. Seisan pool tundi rivis ära ja näitan siis oma uhket paberilipakat pileti asendusena ja neiu check-innis vangutab pead, aga see on ju ootejärjekorra pilet. MISASJA?? Seletan veidi kuid ütleb et tule tunnipärast tagasi, et siis selguvad asjad.

Olen tummaks löödud ja kerges shokkis, kuna ei olnud arvestanud, et midagi võiks enam juhutuda. Taastusin siiski suht sekunditega ja läksin lähedal asuvasse Air China murepunkti olin juba järgmine järjekorras kui rootslane ilmus välja ja ütlesin mi soli juhtunud ja ütlesin talle et mine kohe äriklassi laua juurde ja uuri kas saad, sest mul on kahtlus et minu teenindaja oli juhm. Lähebki paar minutit mööda ainult ja selgub et tal no problemo. Üks ülemus oli õnneks lähedal olnud ja seeoli peaga noogutanud ja tüdeuk oli kohe ka pileti andnud. Läksin ka ise siis ja sama asi kordus ja tehtud. Supervinge. Veits ringi vaatamist ja lennukil.


Viimaste piletite mõnu nagu ikka tähendab seda, et lennukis on alles kõige halvemad kohad. Minu kohaks osutus esimene rida, mille ees on sein niimoodi, et jalgu ma sirgeks mitte kuidagi mugavalt sirutada ei saanud. Ja sedasi 12 ja pool tundi meeldivat sõitu. Vahva oli kui lennuk sõitis üle Eesti ja siis veel 3h Pariisi poole, et siis hiljem rõõmsalt tagasi sõita samas suunas Eesti poole. Ilus hetk.

Ilmselgelt väga und lennukis ei tulnud. Kehva kvaliteediga sain 4-6h magada, kuid ikkagi sain. Pariisis on 2,5h uue lennupeale jõudmiseks ja see on üks keerulise ülesehitusega lennujaam.


Maandusime 30 minutit graafikust maas lennujaamas, jättes 2h lennuni jõudmiseks, mis asus teises terminalis. Tund kulus oma värava lähedusse jõudmiseks ja nähes üüratut järjekorda läksin abistaja juurde ja küsisin kas ma jõuan oma lennuni rivis seistes kui mul on tund aega ainult. Mõtles veidi ja viis mu esimese klassi laua juurde kus küsiti mingeid asju ja ütlesin Yes, kuid kohe parandasin Oui peale, siis neiu hakkas naerma ja edasi läks asi juba väga libedalt. Aitähh nii kiirelt meelde ei tulnud ja ütlesin inglise keeles. Pärast meenus, kuid siis oli juba hilja. Asi seegi.

Lend jõudis kätte ja lennuki sisenedes lõi pilet punast tuld, ahsoo. Küsiti et kas sul on kaasas üks paber ja taheti näha mu paberpiletit mille alusel olin pardapileti saanud. Ei teadnudki et see võib oluline veel olla. Hea et ära ei olnud visatud ja pääsesin siiski lennuki. Hästi läks. Kopenhaagenis oli meeldiv +8 kraadi ja siis tundsin küll, et peaaegu kodus juba. Hankisin uue pileti ja istusin netis paraja aja kuni siirdusin oma väravasse ja õnnestus üllatavalt hästi kõik, sest sain seal ülejäänud aja eesti keeles juttu ajada raamatutest ja reisimisest õnneliku juhuse tõttu leitud vestluskaaslasega. Mina olin rahul.


Olen nüüd Eestis. Hetkel uut reisi planeeritud ei ole. HEA on Eestis ikka olla. Olgu see ilm nagu on, kuid seda tunnet ei ületa miski. Ainult eemal õpib kodu vist õigesti hindama.

1 comment:

Rage said...

Lahe, oli tore Su blogi lugeda, jään järgmisi postitusi ootama, mingi aeg ehk trehvab ka kuskil õlleklaasi taga kus saaks veel Su reisist muljetada:)

tähh Sulle.