Chiang Kai-shek Memorial Hall

võtsin ette ühe pikema jalutuskäigu ja külastasin uskumatu küll, aga ühte kõige populaarsemat vaatamisväärsust ja seda eelviimasel siinveetmise päeval. Ei pannud seda lihtsalt ennem tähele nii kaardipeal kui internetis asju uurides.
võtsin 2-3km jalutuskäigu et ka linna vaadata, sest ilm oli ilus ja tunne täpselt õige jalutamiseks.
Tegemist on siis president Chiang Kai-shek auks püstitatud hoonetekompleksi ja pargiga. kogupindala muljetavaldavad 240 000 m2.

Peahoone:


vaade peahoone 2. korruselt kompleksile


Peahoone 2. korrus


suurt pronkskuju valvavad 2 sõdurit ja päris jäme metalluks, pole kindel kas nad selle ka ööseks sulgevad.




Käisin ka väljanäitust tema isiklikest asjadest vaatama ja mõned välavõtted:

auto nr1.


auto nr2


pargis püüdis pilke huvitav puuskulptuur:

Vaikus enne tormi

Asjad sealmaal, et kolmapäeval tõmban minekut taiwanist ja edasi uude kohta. kes ootab, see teada saab.

Hetkel on asjalood sellised, et kui kohalikele pilk peale visata, siis tundub, et neil on siin ikka väga külm. Samas mina pole kordagi peale pusa midagi selga ajanud ja ainult korra suht hilja õhtul olen külma tundnud. Tegin täna ühe näitlustava pildi keskmisest riietusest mida tänaval kohata võib. Igaksjuhuks piirdusin seljatagant pildiga, kuid võib märgata vahvat villast mütsi peas ja ehtsaid jopesid. Kui nad veel eestisse eksportida, ei kujuta ettegi kaua säilivust neil oleks.


Eile jalutamas märkasin huvitavat urbaniseerunud botaanikaaeda. ja seda täiesti kesklinna küljeall. päris eht.



Eile ostsin 2 kasti joodavat. eesmärgiks oli mahl. mis aga oli tulemuseks, ma päris kindel ei ole kuna mulle tuttav jook see ei ole. mahl see kindlasti ei ole, tarretis ka mitte, siirupijooks ka kindlasti mitte. Müüja ütles selle nimeks Konnyaku, kuid kõige parem kirjeldus on vist koogel-moogel maitseainetega. algul tundus suht jõle, aga pärast 4-5 ära joomist on täitsa maitsema hakanud. ja 2 kasti ostsin sellepärast, et oli 2 ühe hinnaga ja jube odav tundus. nüüd tean miks. hetkel veel 20-22 tükki ära lahendada enne kolmapäevast lahkumist. annan valu


ja lõpetuseks trikiga küsimus, mis on pildil?

head uut aastat!

lõpuks ometi saabus uus aasta. Draakoni aasta. mina muidugi magasin selle maha, kuna olin üsna halvasti päev otsa tundnud ja pikutamisest sai 16h uni. Ärgates loomulikult täiesti terve. Ega ma täpselt ei teadnud ka mis päeval see aasta vahetuma siin pidi, päris pikalt on igast kaunistusi üleval olnud. Ega väga seda ei tähistatud ka tundub, veidi paugutati, kuid kõige olulisem oli, et inimesed said 2-3 vaba päeva. kõik kohad olid inimesi täis. KÕIK.


läksin kolmapäeva lõuna paiku kinno ja enamus filmid terveks päevaks oli väljamüüdud näiteks. vaade kinole.


järjekord piletikassas oli ca 1h pakun. ma muidugi infotehnoloogiline inimene ja rohkem kohalik kui enamus, ostsin oma pileti iseteeninduskassast, sel ajal kui teised inimmüüja järjekorras ootasid. sain mina sekunditki ootamata jaole. asjad on võimalik ikka päris lihtsaks teha, kui taipu on.


Tegin mõned pildid kesklinnas veel. Ehitustegevus on Taipeis hetkel väga aktiivne tundub ja majad sihivad aina kõrgemale. mõne aasta pärast võib kesklinna väljanägemine üsna muutunud olla.


öine vaade Taipei 101 jurakale ka võrdluseks. on veel korruseid lisada karkassile, et selliseks saada.

Head pulma aastapäeva vanemad.

Kingituseks ostsin endale teie nimel Turtlesi marja. ei oska seda muudmoodi nimetada. rahvasuu nimest pole aimugi, niiet kutsun seda turtlesiks kuna see näeb lihtsalt sedasi välja. hetkel veel pole kindel kuidas seda sööma peaks või mis seal üldse on söödav. teine tundub olevat segu marjadest mida ma tunnen pirni, õuna, mango ja muudest kollastest marjadest. hiljem proovin ja kui meelde jääb, siis järgmine kord jagan ka muljeid.

Samast kohast uus postitus

Vabandust kui mõni jälgib seda blogi tihedamini kui mina ja on pidanud liiga palju tühja klikkima ja pettuma, et polegi kuskil ära eksinud ja midagi kirjutanud selle kohta. selle vea parandan kohe ära.
Pole lihtsalt mitte midagi huvitavat vahepeal juhtunud. vähemalt mitte väga huvitavat. Olen paar korda kinos käinud, korra proovisin metroo peale minnes lõigata vähe, õnnestus ca 1km ringi hoopis kõndida, see oli vee naljaasi suht. Tagasitulles ei leidnud aga üldse üles kus elan, kõnnin ja kõnnin oma tänava peal. numbrid nagu ka enamvähem, aga maja ei ole. kaardi olin ka korteri jätnud. läksin siis tagasi metroose, kuna tead, et seal on kaart olemas seina peal. Nii tehtud, tuli välja, et olin vale ristmiku peale suundunud. noh ikka juhtub, saigi banaane osta tee pealt.


Vahepeal nägin palju jooksjaid tänaval, tegin pilti. jooksid võidu vist.


Riisiburger on vist viimase aja kindlasti kõige õnnestunum äpardus mille peale olen sattunud, sai siis täiesti suvaliselt näpuga asju tellides selle peale satutud. vahest ikka veab kohe. päris hea oli muide.


Kohati tuleb ette ka olukordi kus näed et metroos või tänaval inimesed sosistavad ja pilk minul, siis kohe selge räägivad minust. paar korda on metroos salaja pilti ka tehtud minust, olen ilmselt enamik korda seda näinud ja naeratanud pildi peale, siis on juba julgetud küsida ka. Ei saa panna pahaks seda, tõesti valget inimest kohtab harva ja nende mõistes veel kindlasti ka väga pikka inimest. naistest olen kindlasti 1,5 peajagu pikem siin - Vähemalt. meestest ehk pool peajagu. metroos näen üle kõigi igatahes enamasti. suht naljakas tunne on hiiglane olla. külmkapi avamiseks pean kummardama siin näiteks, kuna käepide nii madalal. selliseid asju on ilmselt veel ja veel, hetkel ei tule meelde.

Järgnevad plaanid on veel suht udused, kuid 1. veb lähen macausse, see pilet on mul tulekust saati olemas olnud. see on siis kindel, edasi on suht ähmane, selgub suuresti see nädal kas jään macausse mõneks kuuks või liigun vähe ringi ennem ja siis olen macaus mõne aja. kiiret pole.