Saturday, February 11, 2012

kui trepp saab otsa...

Järjekordne tegus päev seljataga. Tuntud rannainimesena sai jälle randa jalutama mindud pärast hommikusööki ja isegi kerge päikese rant tekitatud. paneb mõtlema kas homme enam tasub väljaminemisega riskida.

Bensiini müüakse siin viskipudelites ja ka high-tech bensiinijaamas:


täna üldse joppas vaatepiltidega, kahjuks enamuse ajast fotokat kaasas ei olnud. Lõpuks sai siiski julgus kokku võetud ja kinno minnes kaasa võetud. mõned märksõnad: kastiautoga jää tassimine 35 kraadises kuumuses ja 3 meest korraga laepirni
vahetamas.

Mõned asjad said siiski jäädvustatud ja neist järgnevalt.
Jõudsime kinno, ostsime piletid (enne seanssi algust tuleb siin kuninga auks püsti seista ja kohustuslik idoliseerimise video ära vaadata). 1h 20min aega. mida teha, raske otsus. Eks ikka õlut juua, mida muud üle jääb. kohe muidugi meenus et märkasime teel kinno katusebaari ja ilmselt sealt hea vaade, kontrolliks üle. mõeldud, tehtud. otsime katusele saamist ja märkame treppi, tundub easy. Tulemus:


ei ole hullu, proovime siis ukse kaudu ehk:


pigem ka raske, jääb üle veel lift ja nüüd alles seiklus algab, kahjuks ei teinud ühtegi pilti. leidsime lifti otsimise peale ja saame sisse ning 2 umbkeelset tüüpi vahivad vastu kastidega. no problemos amigos, me ühineme. vajutame jõuliselt nuppe ja liigume. aga katuse asemel jõuame keldri kust vahib vastu vana tuttav Ronald McDonaldi kuju. ee, pigem vale koht tundub. kohalikud kehitavad õlgu, seletavad midagi võtmest. õigepea hakkab lift iseenesest üles liikuma. oli ka aeg. jõuame üles ja vaatepildiks on naine koridoris. küsin kus asub katusekõrts. natukene mõtleb ja siis rahulikult ütleb: siit läbi köögi minge kuni klubisse jõuate siis sealt lõpuni ja vasakule. ehtne värk nagu ameerika filmis. jõudsime lõpuks siis katusele ja öeldakse: sorry oleme suletud.

No comments: