Austraaliaga ühelpool

Austraaliaga on selleks korraks ühelpool. Cairnsist sai edasi liigutud Alice Springsi, mis tervitas kõrbevööndile omase ca 40 kraadiga. Hea, et pusa seljas oli, nii alandasin kõik külmetuse ohud minimaalseks. Alice Springsist sai suund Ayers Rock/Uluru poole võetud ja 180km otse sõidetud, seejärel oli autoretke üks tippsündmusi, paremkurv, ja seejärel 240km otse ühe kurviga. Sõit läks üllatavalt kiiresti ja kohale sai jõutud täpselt päikese loojangu ajaks.

Järgmine hommik sai päikesetõusu ajaks end taas jalule seatud ja varjude mängu Ulurul vaatamas käidud, ei oska seda väga kõrgelt hinnata isiklikult, tundus ok, mitte erakordne. Vihma sadades pidi mägi mustana paistma, kahjuks ei sadanud.

Kivi ise aga oli võimas arvestades, et tegu ongi ühe ainsa kivi/kaljuga, mille ümber käidud jalgsimatka pikkus oli 10,6km. Natuke üle 2h võttis matk ja süüvis kaljusuurus mällu küll. Teadjad teavad, et tegu on pühapaigaga ja otsaronimine ja pildistamine on keelatud, siis kõndimine läks ilma suuremate pausideta üsna libetalt. Pärast kultuurikeskuse külastust sai korrata autosõitu Alice Springi kus sai esimese asjana basseini mindud. Tee peal tuli vastu terve rodu päikese paneelidega varustatud võidusõidu autosid. Darwin-Adelaide marsruudil sõitsid pärast uudistest teada saades.

Viimane sihtkoht Sydney jättis kõige hubasema tunde Austraalia linnadest. Vähemalt kesklinn. Multikultuursus jäi kohe esimestest hetkedest tugevalt silma. Pea kõik aasia keeled oli nii inimeste suus kui söögikohtade nimedes kasutatusel. Järgnevad 2 päeva möödusid üsna kiiresti ja arvan, et tehtud sai isegi rohkem kui oleks uskunud. Tippsündmuseks kujunes Sydney ooperimaja tuurile pileteid ostma minnes hoopis sümfoonia orkestri kuulamine peasaalis.

Täismaja ca 2000 inimest kella 13:30sel seanssil. Väga võimas. Pausi aeg tegin kiirelt pildi ka.

Loomulikult sai käidud ka ooperimaja kõrval asuvat suurt rippsilda vaatamas ja selle monstrumi ehitamist kajastavas muuseumis.

Teletorn oli aga pilvelõhkujate vahele nii ära peidetud, et tänaval kõndides oli tükk tegu, et õige maja üles leida vaateplatvormile sõitmiseks.

Kohale sai siiski jõutud ja vaade oli olemas.

Lisaks sellele sai üsna palju niisama ringi vaadatud ja midagi jäi ka kaamera ette.

kilpkonnad all paremal

Juhust kasutudades sai käidud ka IMAX 3D kinos lühifilmi Monarchy liblikatest vaatamas, mis oli lisaks efektidele väga huvitav. Kõige viimane muuseum jättis kõige sügavama mulje Austraalia muuseumitest: sain esimest korda elus käia nii sõjalaeval kui ka allveelaevas, lisaks kõigele muule mida muuseum pakkus.

Lisaväärtusena sai leitud suveniiri poes muuseumis Türneri nime taust.

Mida veel jääb meelde Austraaliast:

• Hotellide check-oudid alati kell 10 hommikul
• Üllatavalt head söögid
• Interneti kehv levik ja tihti tasuline
• kolme täissuuruse käruga rekad         

Järgmine Cooki saared