Enne Cairnsi jõudmist sai Ballarati linnas ära käidud, kus lühidalt öeldes algas 1850ndatel kullapalavik ja kestis mõned kümnendid väga hoogsalt ja seejärel veidi vähem hoogsalt. hetkel on seal vabaõhu muuseumi ja kulla muuseumi külastamise võimalus, mis annab suht hea ülevaate tollaaegsest oludest ja legendidest. Põnev fakt 10st suurimast kullakamakast kunagi leitud on 9 just selle linna ümbruses. suurim neist 70kg kui õigesti mäletan.
kullaaga kaetud mängukaardid, hind 200€
paraku ei leidnud kulda ja kaardid jäid ostmata
Cairnsis on üllatavalt palju teha olnud. Päris mitemed ajaviited on esmakordsed või üle paljude aastate lõpuks kordamisele läinud. Pärast natukest aega päikese käes vaevlemist sai suund võetud Kuranda küla poole. Alguses 7,5km köisraudteed, nagu näha keskmine tross juba narmendab.
kohapeal oli aega ja sai ostetud kolmikpakett: Liblikamaja, linnumaja ja koalamaja(oli ka usse, krokodille ja kängurusid seal).
Ägedad olid. Kerge jalutuskäik ümbruses olevas vihmametsas mööda matkarada ja kogemata jõe vastas kaldal sai krokodilli ka nähtud. seejärel algas 1,5h rongisõit tagasi Cairnsi. Mis möödus arvukatest koskedest, ületas 37 silda ja läbis 15 tunnelit et lõpuks 328m kõrguselt mereäärde jõuda.
Pikk rong oli ja täitsa kiiresti läksid need 1,5h mööda mäenõlva alla pidurdades.
Paar päeva tagasi hakkasin kalameheks ja nagu algajale kohane olin ainus, kes sai 2 kala. Viimane kord kui kalal käisin looduses oli vist keskkoolis ca 10a tagasi ja siis ei saanud ühtegi kala. kala sain ilmselt viimati kui olin ca 7-aastane. Kuigi 2 väikest kala sain, minust kalameest küll ei saa. Vahtimise osakaal on ikka määratult suur. Võib-olla võiks asja saada kui minna kalale mitte kalapüüdmise eesmärgil vaid ajaviitmise eesmärgil ja õngesid mitte vette pannes. Aeg näitab. Kala nime ei mäleta
Eile sai katamaraaniga Low Islands ehk madalatel saartel käidud ja snorgeldamisega tegeletud. Tavaliselt ma eriline snorgeldamise fänn ei ole, kuid eile nautisin täiega. Palju oli näha ja lähedal. Lisaks oli teist korda elus nii, et vees hakkas palav - 30 minutit vees polnud mingi probleem olla. Esimene kord oli samasugune kogemus aastaid tagasi Miamis. Viimase snorgeldamisega nägin ka kõige suuremat auhinda Whitetip Reef Sharki ehk siis Haikala. pilti vee all teha ei saanud, aga leidsin netist üsna sarnase kaardri. Üldiselt kasvab 1,6m pikkuseks ja õnneks toitub väiksematest kaladest. Seekord mulle ohtlik ei olnud
No comments:
Post a Comment