Reisimisest

olen viimased 3-4 aastat väga palju reisinud võrreldes keskmise indiviidiga ja nüüd avastasin et ainult 46 riiki olen külastanud. Eeldasin pimesi, et see number on oluliselt suurem. pole just vaja häbi tunda selle numbri üle, kuid siiski. Maailm on ikka väga suur ja tekkis esimest korda hirm, et äkki ei jõuagi kõikjale ühe eluajaga.
Faceboogis õnneks tore app kus saab märkida kus käidud, et järge pidada:


väga euroopa keskne on senine rändamine olnud. võib muidugi ka öelda, et kui teha siis korralikult ja euroopa on suht korralikult ära tehtud. enamus suuremaid ja põnevamaid linnu olen külastanud ja õnneks linnad on piisavalt suured ja muutuvad nii kiiresti, et uuesti minnes on alati midagi uut avastada.

Hetke aasias olemise käigus olen aga vastanud kui erinev on muu maailm võrreldes rahunenud euroopaga. oli kahtlus ka ennem, kuid nüüd olen kindel. Ja niiii palju on veel teha. Sõltlase elu ei peagi lihtne olema ja tuleb tänada, et parim võimalik sõltuvus on, mida suudan välja mõelda oma sassis juustega peas.

kirjutasin pika teksti reisidest, mida lähiajal tahaksin teha, kuid siiski ei avalda neid. tundub kuidagi imelik panna kirja kuhu lähed enne kui piletid olemas. liiga kohustust tekitav. võrdne tunne joonlaua vaatamisega lootuses et äkki mõni number on vahelt ära. kes reaalne reisumees see jõuab samadele ideedele niikuinii, kes mitte unistab edasi või ootab oma võimalust sellega alustada. Selliseid poste niipea enam ei tule. ja lõppu tõehetk: