Sunday, May 30, 2010

3. päev – kultuuri ja makulatuuri

Osa1.

Alustuseks paneksin üldse eilsest päevast midagi. Mul kopikatki Tšehhi raha polnud, miskid slotid, litid ja litad aint ja kerge noos eurosid. Kaardid polnud ka kõige usaldusväärsemad olnud, aga nälg mäpistas melu ja söögi järele. Võtsin sammud hotelli kõrtsi. Tellisin supi, pasta ja 4 õlut kokku ja suutsin koguda arveks 130 krooni – müstiline riik. Eestis ei saa kusagil kolkas ka õhtul õllesidki selle raha eest, veel vähem sööke lisaks, mis olid ikka superhead ja rammusad, pastast jäigi veidikene järgi, panin rõhu ikka õllele rohkem. Plaan oli, et mida rohkem tellin seda parem, sest raha mul niikuinii ei olnud ja kui ei saagi maksta siis risk jäääb samaks, aga arve on vähemalt suurem. Siiski neteller töötas.

Päev algas kenasti, kohe oma linnast maanteele keerates nägin Poola numbrimärkidega ratast minust 1 auto võrra eespool, kellele ma ka kohe ilusti tuulde võtsin ja nii jätkasime järgmised 70km, kahjuks siis minu tee keeras eemale.

Teepeal hakkasin ka mõtlema, et mis valuuta siin slovakkias ka on, kas on juba Euro või on endiselt miski dubrik. Muidugi ei suutnud ma selle peale tulla, et ma alles eelmine aasta käisin Bratislavas ehk Slovakkia pealinnas ja siis oli kogu kupatus eurodes. Õnneks tulin selle peale suht kähku ja kavalalt, nimelt hakkasin reklaame vaatama ja kaua ei läinudki kui reklaamiti miskit hullult kasulikku asja ja hind oli eurodes. Lihtne ja loogiline. Bensiinijaama oli seega juba muretu sisse keerata, sest Euro varu on mul piisav, maksin siiski kaardiga. Pole mõtet sulli raisata - euro käibib igas kolkariigis. Viimased 3 kohta on üldse õnneks läinud, kaart koguaeg töötab, eelkõige Neteller, MB proovimisest olen suht loobunud, üldiselt saab see erroreid nii kus müdiseb. Tankisin muide 99 plussi. Tundus jube hea mõte. Hiljem selgus et 1,5€ liiter, kallim kui õlle baaris, mis üldjuhul jääb 0,8€ ja 1€ vahele.

Käisin ka ühes kindluses Slovakkias, hullult kõrgel mäe otsas oli, hea et ma üle poole aasta 5. korrusel elanud olen, võttis üllatavalt vähe läbi kuigi oma 5-10min ronisin mööda teed mööda üles. Kindluse nimi The Spiš castle ehk Spišši kindlus.


Terve tee oli täna vihm mind õrritanud ja nüüd sain lõpuks ühe korraliku mürtsu kaela, suht läbimõrg, õnneks rindkere on kuiv, tänu nahktagile ja Pokkeriprode pusale, kärab küll. Ootan vihma ülejäämist ja võtsin kerge õlle trükkimise kõrvale. 200km veel sõita (hetkel 16:00), eks näis kui kaugele jõuab. Tahaks ikka võimalikult lähedale Rumeenia piirile, aga siiski Ungari poole peale jääda.

3 comments:

Nozzu said...

Vaatan, et keegi pole kommenteerinud veel. Et sa teaksid, et sul ikka lugejaid on, siis ütlen omalt poolt tänud elamuste jagamise eest.
Et olen ise kah motomees, siis tunnen väikest kadedustki :)

Unknown said...

Lugejaid kindlasti on, ma ootan alati põnevusega uut päeva :)

Tahtsin küsida, et miks üksi reisid, nii sel kui eelmisel aastal?

Priidud said...

tänks kommenteerimast nozzu, vahepeal tunduski et keegi ei loe eriti, aga kirjutan seda ka endale meeleldi. emotsioonid on kiirelt kaduma kui kohe kirja ei saa.

Allanile. ma olen alati teisi ka kaasa kutsunud, kuid tean üldjuhul juba eos et lähen lõpuks ikkagi üksi, lihtsalt enamus inimesi ei saa spontaanselt otsustada: davaiks läheks reedel reisile vms. ja üksi on hea ka, siis saad arvestada ainult enda võimete ja soovidega. ma ei ole just eriti etteplaneeriv inimene ja spontaansusel on täidesaatev jõud üldjuhul, ei ole lihtne leida teist sellist, kes suudaks selliste asjadega leppida