Päev algas nagu eile lõppes. Start oli ok, lappisin mis lappida andis ja startisin. Öösel oli vihma sadanud ja teed tolmust puhtad. 250km Nantesi teenindusse.
Esimese peatuse tegin ca 100km järel, et tankida ja osta korralik kotikinnitus vahend, need tehtud soovin teele asuda, kuid ei saa.
Signa saan maha ilma probleemideta, kuid ratas ei käivitu. Möllan kõikvõimalikud variandid läbi 15 minuti jooksul ja siis on aeg isale helistada, endal on mõistus otsas ja seda ilma tulemuseta. Isa rahustab hea nõuga sekundiga mu maha ja järgneva 45 minuti jooksul sain oma elu parima mootorratta tehnika tunni. Tõesti mu teadmised puutuvad kokku tänavalapse teadmistega tehnikast: kuhu käib võti, kui miski tuli põleb - tuleb minna teenindusse või isa kätte anda. Seni olen sedasi väga edukalt hakkama saanud, kuna alati olen pigem ettevaatlik ja enneaegne asjade parandamise/kontrollimisega olnud. Seekord nii ei läinud. Asjast. Isa küsis kõik faktid üle, seletan talle nii hästi kui oskan. Helistab tagasi ja teatab, et kõige reaalsemalt signa elektrikork(Fuse inglise keeles, nii oli kaanel kirjas) läbi ja seda lihtne kontrollida, nagu elektripirn, kui õhuge riba katki, siis selles probleem. Uurin tükk aega, no ei ole miskit riba kuskil - selgub tõde, uurin releesid. Vähemalt sain teada millised need on ja kus need asuvad, kõva 5 minutit õppetundi.
Järgmisena leian kiirelt õige asja ja probleem selgunud, ongi vastav jublakas vigane.
Uurin isalt kust kohast ma uue saaksin, saan teada et bensukas ikka on. Suurima õnnena olin suurde bensukasse pööranud, mitte miskisse tilukesse nagu Prantsusmaal suht tihti on. Ikkagi kiirtee ääres. võtan vigase jubina kaasa ja lähen poodi, näen üht tüüpi leti taga sekeldamas ja neidusid vältides näitan objekti tüübile ja see viib mu kohe õige riiuli juurde kus ka vastav karbike olemas, ostan ja lähen ehitama. Viskabki kogu tabloo põlema, aga käima ei lähe. Lülitan välja ja proovin uuesti, enam ei miskit. võtan jublaka välja ja joppas, see ka kohe lühise saanud katkisest taga suunakast. Egas midagi lähen ja ostan veel ühe karbi, seekord sain ratta tööle ja enam kinni ei kavatsenud panna ennem kui teeninduses, sadagu või taevast kärnkonni.
Kohe kui bensukast välja keerasin läks mootorituli põlema, mitte punaseks vaid kollaseks, eeldasin et uus lühis on tekkinud ja nii kui ma seisma jään nii ma sinna ka jään, 150km sõita. sõidan väga ettevaatlikult ja norm kiirusest pigem alla. Ükski suunakas enam ei põlenud. Rekadest mööda sõitmiseks tuli appi võtta vasak käsi ja nii ma seal vehkisin 150km küll vasakule ja paremale möödudes kätt. Rekasid oli rohkem kui kunagi varem tee peal, vähemalt nii tundus. Selektiivne mälu ilmselgelt.
Kohale ma jõudsin igatahes ja vedamine mis sugune. Kõik on laulupeol, neil on lõuna. Õnneks leidsin kellaaja Gps pealt ja vaatan ainult 1 minut kestab see veel, võtsin kola seljast ja istun ukse kõrvale vett rüüpama ja õigepea märgatakse ja lastakse sisse. Mootorrattas teeninduspunkti ise enam ei sõitnud, jublakas oligi õhtal ja tuli lükata, kohalik boss aitas väga abivalmilt. Päike hakkas ka minu õuele paistma.
Seal sain parima välismaise teeninduse mille ma seni olen saanud. Kohe võeti mind ette, lasti pealt vaadata ja seletada mida tahan, et kontrollitakse ja mis võiks ideaalne olla hiljem. Kõik mis meenus, kõik ka parandati. Lisaks võeti raha ainult osalise töö eest, radika jahutusvedeliku ja lisatöö eest tundus et midagi ei arvestatud, nii nad väitsid ja nii ka tundus. Kui tuli lasta mootoril vähe töötada, et asju kontrollida siis mitte ei vahitud, vaid kasutati aega rehvide rõhu mõõtmiseks jne. väga väärt koht kus oma teenindus välismaal ära teha. Nantesi Triumphi teenindus siis. Soovitan kõrgelt.
Kõik õnnestunud lähen paar kilomeetrit eemal olevasse McDonaldsisse võitu tähistama. Väärt idee oli. Oli ka internet ja tänu sellele leidsin ka õhtused sihtmärgid, mis eelmise öömaja interneti puuduse tõttu puudusid aadressidena.
Hetkel asun Saint mont Micheli saare lähedases öömajal, aknast ilusti paistab ja sai ka juba seal turnimas käidud.
väga eht nägi seestpoolt välja, väärt külastamist kindlasti.
Homme on plaanis 2. maailmasõja D-Day randumise paigad üle vaadata. ühes pidi punkreidki veel säilinud olema, enamus olevat likvideeritud. Homme paista, 150km sinna. Täna olin järjekordselt läbihigistanud ennast ja pärast saarel turnimist lihtsalt ei viitsinud enam sõita, võib õhtust külma tuult ka saada ja nohu või hullema saada. Pole seda jama vaja
Hinnanguliselt 450km täna.
No comments:
Post a Comment