Hommik nagu ikka, kohe vale rongi peale, õnneks tuli piletikontrolör ja ütles et järgmises peatuses pean rongi vahetama, siis kõik ok. Kuuldud/tehtud ja saingi õige rongi peale. Olin veidi kärme lihtsalt, minu rong läks 2 minutit hiljem ja oleks pidanud rohkem ekraanidele pilku pöörama lähemalt vaadates, sest prille mul sel hetkel peas ei olnud ja viga oli kohe kerge tekkima. Asjad muutusid kohe kui panin suurtükid silmade ette, enam transpordiga vigu ei tekkinud, kuigi põhisuunades oli täna metroo streik. Õnneks pea lõikas, uus kaart hankida ja sai bussidega linna peal vurama hakata, oligi soojem.
Esimene suund oli Sherlock Holmes majamuuseum aadressil 221b Baker Street. Kuna tema raamatud ühed lemmikud kindlasti, siis sinna minemata jätmist poleks endale andestada saanud. Vähe tiirutasin bussidega ja saades juba üsna lähedale, panin jalad alla ja andsin jalgadel valu. Kogemata sattusin isegi õigele tänavale ja edasi oli ainult majanumbrite vaatamise vaev. Käidud – nähtud. Ikka täpselt selline nagu olin raamatustes ette kujutanud ja filmides näinud. Vägev nostalgia.
Kõrval oli biitlite pood, sai sinna ka pilk sisse visatud ja homseks uus puhas särk ostetud. Mitu kärbest korraga. Peab meeldima.
Pärast seda sai suund võetud Madam Trousseri vahakujude muuseumi, avastades kohapeal, et hind on ca 500 eeku sissepääsu eest, mõtlesin et parem mõte on ehk kõrtsi minna ja selle eest endale midagi vedelat lubada. Mida täpselt, seda ei ütle. Hetkel istungi puhtehtsas inglise pubis, sain miskit võrratut kohalikku kalapaja rooga ja vedelat märjukest.
Algselt mõtlesin täna Dublini poole rongiga kihutama hakata, aga kuna täditütar elab linnas ja pole veel kokku saanud, siis lasen selle plaani üle ja lähen homme. Jääb mõni asi ilmselt vaatamata, kuid see-eest saab kohustuslikud külaskäigud tehtud.
Üldiseid mõtteid Londonist kui suurlinna elust. Esiteks aeg võtab täiesti uue definitsiooni suurlinnas elades. Näiteks 2-3h päevas ainult transpordi peale kulutada on pigem vähe. Seega tunnine sõit mingis suunas tundub pigem lähedal. Vähemast ei hakka rääkimagi. Kiirtoit on ikka kuningas, aga on ka loomulikult väga palju inglise pubisid, mis mulle alati interjööri ja menüüvaliku poolest meeldinud. Inimesi on palju, kuid see on loomulik. Öösid on loomulikult meeletult, lisaks hindudele ja muudele vähemusrassidele. Põnev fakt mida onupoeg mainis enne reisi: 2050 aastaks pidavat praeguse tempo juures öösid olema inglismaal rohkem kui valgeid inimesi. Paneb mõtlema. Ja 2 ööd astuski pubisse lause kirjutamise hetkel sisse. See kinnitab fakti kindlalt.
No comments:
Post a Comment