Tee peal tuli meelde eilse päeva kohta veel see, et mitte ainult mind ei aidatud eile, vaid aitasin ka ise korra kohalikku. Nimelt pärast teemaksu ei läinud ühel auto käima ja aitasin käima lükata.
Tänasest. VIHMA EI SAANUD! Olen tõotatud maale pärale jõudnud! Hommikul tiirutasin vähe Andorras ringi, suht sujuvalt piiri poole vaikselt sihtides ja ka tankisin. Paaki läks tervelt 7,8L ehk eile bensuka jõudes pidin suht aurude peal sõitma juba, sest pärast olin ca 70km sõitnud ja ikkagi läks nii palju paaki. Vedas ikka täiega. Algne plaan oli 300km sõita umbes ja siis ööbimine võtta. Teed oli mõnusalt kurvilised ja autodest pigem tühjad, mistõttu igav ei hakanud kordagi ja isu sõita püsis.
Suhteliselt alguses kohe kui miski reka taga vahtisin, nägin, et tagant tuleb hea hooga motikas. Ootan ta järgi ja ei pea pettuma. Kohalik. Lendan tuulde ja nautlus algab. Tema sõidustiil sobis mulle täielikult: sirgetel lasi hooga, aga mitte põhjani. Kurvides aga võttis viimast. Tundus kurvidele ja kallutamisele spetsialiseerunud tüüp ja tema järgi sõita oli päris hea. Kallutamist ja trajektoori sai ikka kõvasti harjutatud ja kuna ma grammigi talle alla ei jäänud, siis tuleb tõdeda, et reisiga on areng toimunud. Sõidumõnu on ikka hoopis teine kui kalle on kurvis juba päris terav ja näed asfalti lihtsalt alla vaadates, mitte enam kõrvale alla.
Korra oli ka poolohtlik olukord, olin üksi sõitma jäänud ja tulen kurvist mõnusa hooga ja politsei tuleb vastu, kohe kerge pidur ja gaas maha loomulikult. Pilk peegli, kas reageeriti või mitte. EI. Siin tundub kõigil savi. Kohe tuli miski seeria põntse, mis panid lenksud korralikult ühele ja teisele poole vetruma ja järgnes ka kurv vastassuunas. Pigem lauge õnneks. Sain ilusti ratta kontrolli alla, veidi üle telgjoone läks, aga mitte midagi ohtlikku. Olen selle reisi ajal küll üle okste, kivide ja muu sodi tahtmatult sõitnud, kuid see oli seni kindlalt kõige ohtlikum olukord.
Igatahes jõudsin mägedest alla ja üles sõites sihtpunkti, mille olin suht tundejärgi netis surfates valinud maastiku järgi, aga oh imet. Täielik väikelinn ja suurt midagi seal teha ei oleks. Lisaks ei jäänud Hotelli silt silma ja lasin siis pigem edasi, kell oli ka alles vähe. Võtsin mingiaeg GPS lahti ja vaatasin kus lähim suurem linn. Leitud, seatud sihtpunktiks ja 110km ainult sõita. Jõudsin kohale, nägin kohe, et selles linnas ma ööbin. Küsimus ainult, millises öömajas. Lendasin Info-punkti ja lasin internetiga hotellid välja otsida. tegid ringid linnakaartile ja asusin teele.
Tähelepanuväärne on, et ei nii Info punktis, esimeses hotellis (kus siiski polnud internetti) ega ka teises hotellis ei räägitud mitte sõnagi inglise keelt, teisi ma ei hakanud isegi proovima. Käed, jalad ja pastakas appi ja tulemus olemas sama kiirelt kui suheldes. Reisimine keelte taha küll ei jää.
Täna on Hispaania mäng MM-l ja kavatsen seda kuskil koos kohalikega vaadata. Hetkel pole veel ühtki sellist pubi kohanud kus võiks selline asi realiseeruda. Aega on õhtuni veel.
No comments:
Post a Comment