Lõuna-Albaania = 2. või 3. käigu riik, aegajalt ka 1., aga mitte 4., kui just masinat lõhkuda ei taha. Edasi läheb vähe paremaks, kuid piiripunkti kakavia tuleks vältida iga hinge eest kui siseneda kreeka poole pealt. Algus on kõik ilus, kuid ca 20km hiljem hakkab selline tee, et tõesti Bulgaaria tee mida ma maha tegin jääb sellest kaugele, väga kaugele. Samas Eurorahad on peal ja kõrval käib kõva ehitustöö. Sisuliselt on nii, et vana tee on alles jäetud ja mõlemal pool ääres 1,5x nii palju juurde planeeritud, nii kitsas ja sitt on see lihtsalt.
Pääsesin vist ka kiiruseületamisest, lendasin kiirteel järsku tekkinud 60-ne alasse 90ga mille lasin veidi enne vaba peale, 80 ikka alles aga üks salakaval oli radariga silla all peidus, mida mina ja enamus ei märganud sest 4-5km hiljem patrullil oli märkmik käes ja tohutu järjekord, mistõttu ilmselt pääsesin, aga võib-olla jõudsin ka maha pidurdada. Ei jälginud seda eriti. Igatahes lendan Dubrovniku, Albaania teid enam kannatada ei suuda, aint ca 200km jäänud Albaaniat (Lisatud hiljem: ca 4,5h sõitsin seda). Kohalikud rahad ka kõik otsas, õnneks paagi sain enam-vähem täis. Eks paistab.
osa2. Hotellis kirjutatud
Hetkel olen Dubrovnikus, Horvaatias. jõudsin esimest korda pimedas hotelli selle reisi ajal ja pole suurt midagi veel näinud, kuid ilmselt olen siin 2 päeva kokku ehk võtan homse suht vabaks. ilmselt proovin rehvid sebida, esimene kulus täna ikka päris palju edasi ja ega taguminegi on omajagu tänasega väsinud. ilmselt need sitad teed panevad rohkem ratale jõudu ringi käima ja kulutavad tugevamini või ongi lihtsalt aeg käes rehvidel, ühele andsin igatahes täna numbri kui kogemata autorehvi töökojast mööda sõitsin ja agustat seismas seal nägin. lendasin peale ja lubati uurida peapoest. Dubrovnikusse sisenedes nägin ka silti kuhnja, mis tähendab vist kumm/rehv.
Albaaniast siis ka. hommiku ärkasin, ratas alles, kett õlitamisele ja teele! panin sihiks makedoonia läbipõhimaantee, kuid igepea nägin silti, mis oli algne plaan ehk väikelinnade, kuna selleni oli tee hea olnud keerasin sisse kuid ca 15km pärast keeras tee nii kihva, et 20km edasi sõites keerasin otsa ümbes, veel 200km sellist teed oleks piin. 70 minutit kaotsis, kuid mitte raisatud, sest loodus oli tõesti ilus seal. jõeääres ja mäed ümber, väga viis kui oleks teed ka millel sõita.
Peateel tagasi, kõik ilus kuni ca 10km hiljem hakkab linn ja tee kisub kehvemaks, mõtlen et kui linn lõppeb hakkab jälle ju lai 2-realine. aga vat ei hakka isegi siis kui 10. linn on juba lõppenud. ikka laseme põntsudes 20-30ga ja otsmik ja silmad pingsad aukude vahel laveerimisest. Tegemist oli siis ühega kahest teest, mida GPS mul Albaania kohta näitas ja surmkindlalt oli see riigi kõige tähtsam maantee kuna ühendas Kreekat MOntenegroga ehk euroopalikult tähtis maantee. 400km, mis ma seal kokku sõitsin umbkaudu 70-90km oli 30-50ga sõitmiseks kõlbulik maksimaalselt.
See on veel parim sellest pasast teest, kuna sita ajal ei saanud peatuda, muidu oleks kolonnn kohe mööda läinud:
ülejäänud 150km oli mägedes ehk 50-90 olenevalt kurvidest ja lainetest teel ja siis ülejäänud linnas või kiirteel, mida oli suht vähe kokkuvõttes.
Turvalisuse pärast albaanias karta pole mõtet sest iga 10-20km tagant on kas patrull või kiiruse mõõtmine käsil. see oli üllatus, kuidagi peab ju makse koguma ilmselt.
Kuigi liiklus on nagu ta on. Nägin ka kaklust liikluses möödaminemise pärast. Nimelt üks trügis enne ringteed minu järel olevast mööda, möödalaskja pani gaasi põhja siserajalt ja surus otseselt vastase vastassuuna vööndisse kuni see pidi pidurdama et avariid vältida ja siis see omakorda gaas põhja aken alla sõim algas. järsku autod peatusid ja mehed lendasid üksteise poole ja siis oli minu kord ringteel keerata. Raisk!
Nägin ka nafta puurtorni otse maantee kõrval, ca 1m kaugusel ehk 2m ja reonafta kõik ilusti kraavi suunatud, kedagi ei koti - elumajad ümber.
Siis tuli lõpuks Montenegro, üllatav riik oli. algus oli vähetõotav, sama kitsas tee aga veits parema kattega. siis aga saabusin linna, kohe bensuka ja oo mis ime - EUROD. see oli üllatuseks. lendan bensuka kõik seljast, ka saapad. ostsin liitri vedelikke ja 2 minutiga olid sees, selline kuumus oli päev otsa et kui ma sel hetkel kell 19 olin seal näitas ikka veel +27, ei kujuta ette mis seal albaanias veel oli.
siis jõudsin rannikule, ligi 100km lasin kallasteed pidi vahelduvate mägede ja linnadega. nägin Leedu autot isegi, lendasin mööda ja viskasin kätt ja ca minuti sõitsin tal suht ees, et näeks et Eestist olen, siis jätkasin oma tempoga.
Sain isegi laevaga üle lahe sõita, suht kihvt.
5050km sõidetud
No comments:
Post a Comment