Hommikul sai siis eesmärgiks pärast söömist kohe rehvidega tegelema hakata. Lendasin jalgratta poodi kus nägin ka rollerirehve, uurin kas ja kuidas teil motorehvidega lood. Ei ole, ei saa. Juhatatakse siiski linna ainsasse rehvisalongi, et seal peaks olema. Lendan siis juhatatud suunas, sedel taskus poe nimega. Küsin tee pealt ka mitu korda teed, kuna silti ei paista ei siit, ei sealt. Lõpuks kuskil nurga taga peidus ongi olemas, jutud räägitud ja rehvid olemas lendan panka füüri järele, sest kaardimakset neil teha ei saa, seega vaja dubrikuid. Esimene aparaat suletud, kuid paistab teine läheduses. Lendan sinna, max cashout välja ja vahetan ka pangast veidi juurde. Teller küsib asju, mis riigist, millega jne. Miski standard. Ütlen et motikaga, nii kaugelt ja üksi jah? Ütlen jah, käisin Kreekas ka vahepeal, Eesti ikka suht lähedal. Ei mõisteta ikka tõelisi motomehi. Suht hea jutuka rehvivahetajad olid ja sai igast ideid ja asja arutatud. Sain nii mõnegi rehvialase asjaga targemaks, et mis rattale mis sobib ja miks.
Pärast lasin hotellis sööki/jooki ja nüüd tulin just sellest kurikuulsast kindluslinnast. Peaks ütlema, et tõesti suht äge koht, kuid kuna jalad hakkasid järsku väsima ja ind sai otsa, siis väga süveneda all-linnas ei viitsinud, põhiasjd käisin läbi. midagi peab järgmiseks korraks ka ikka jääma. ca 2h möllasin niigi seal, trepist üles, trepit alla. Väga viis koht, suht kohustuslik külastus kui Tallinna vanalinn vähegi korda läheb. mustmiljon tänavat ja söögikohta igale maitsele. nii läbi tõmbas, et isegi hotelli tuppa ei viitsinud minna, istusin maha ja võtsin ühe õlle ja tõmbasin hinge.
mõned pildid kindlusest:
vahtkonna marss vist:
osaline ülevaade linnast:
müüril:
kõrgemal müüril:
No comments:
Post a Comment