Imeline päev sai varajsase lõpu. Eesmärgiks oli võimalikult kaugele jõuda täna Itaalia suunas, paraku võtsin juba öömaja Lichtensteinis. Põhjus lihtne, esimese 15km-ga sain suht märjaks ja ka järgnevad 70km ei parandanud asja. enda üllatuseks leidsin isegi mõne kuiva koha enda riietuses. ca 3h sõitsin seda 90km, ummikud ja väga tugev paduvihm lihtsalt ei lasknud kolonnil kiiremini sõita.
Mingihetk olid käed juba nii kangeks tõmbunud, et motomeestele lehvitades oli raske kätt tagasi lenksu peale saada kiiresti, eriti ei paindunud enam. Vihma tõttu olid käed kramplikult lenksude küljes ja nii see asi läks. Seni kuni sidurit vajutades probleeme ei olnud, seni mõtlesin jätkata ja kindlasti Lichtensteini jõuda. Ja ma jõudsin. Infopunktist sain hea hotelli soovituse ja sinna ka platseerusin. Möödusin infopunkti poole kõndides nii Raekojast, Kunstimuuseumist kui ka Postimuuseumist, kuid ühestki pilti ei teinud, liiga palju oli tegemist hotelli ja lõdisemise jaoks energia leidmisega. Vanemapoolne naisadminn tegi ka nalja, et kui tahad värskendust, siis meie bassein jääb sinna poole. Ilmselt ka lähen värsekndust hiljem otsima. Ka mcDonalds on aint 2km kaugusel.
osa2. Lichtenstein.
Käisin ikkagi Vaduzis ära ja külastasin lausa kahes muuseumi, mis jäid parasjagu teepeaele, kuninga lossi ei läinud, kuna see on vist üks vähestest kuninglikest lossidest kus vürst ise ka sees elab ja seetõttu vaatajatele avatud ei ole. välismüürile oleks saanud vaadet nautima minna, aga kuna pilved olid õhtu otsa hästi madalal, siis poleks miskit vaadet niikuinii olnud.
Linna minemiseks eriti riietust valida ei olnud, kuna enamus asjad olid läbimärjad. Seega tuli kombineerida. Kotis olid asjad kõik kuivad - ikka sitaks hea Triumphi motokott on. Valikuks osutuks 2 T-särki üksteise otsa selga tõmmata ja Eesti sall kaela. Ilm oli ka enam-vähem ja käed taskus käies külm ei hakanudki.
Külastasin Postimuuseumi, kus on absoluutselt kõik margid, mis kunagi Lichtensteinis välja antud esindatud suurtes lahtitõmmatavates vertikaalsetes riiulites ja neid riiuleid ikka jagub.
Lisaks käisin veel Kunstimuuseumis, mis oli väga ilus maja. See näitus oli küll minu jaoks veidikene liiga alternatiivne. Esimene osa, millest ma aru sain oli neoonlampidest kunstnike nimed tehtud, vähemalt sain aru mis on "pildil". järgmine osa oli miski väga abstraktne pliiatsitega joonistatud pildid, sain ka veel aru mis on pildil. Siis tulid skulptuurid, seal ma ei leidnud enam nii tugevaid seoseid kunstiga, kuigi esemed olid päris ägedad kohati. Näiteks suur lilla mardikas, umbes 2m kõrge. jne. Kokkujvõtvalt ikkagi huvitav kogemus, oli see ju Louvre järel vist teine kunstimuuseum, mida olen külastanud. Isegi Eesti oma on vahele jäänud millegipärast, see viga tuleks paranadada.
Pärast seda läksin raekoja kõrval asuvale alale, millele on suur ekraan üles seatud jalgpalli vaatamiseks. elektrooniline kava toimuvatest mängudest on selles riigis isegi maantee äärde seatud. Va30 000 elanikuga riigis on see ainult võimalik vist.
Õhtu käisin ka loomulikult kohalikus mcdonaldsis ja sain leidsin lausa 2 uut burgerit, mida polnud ennem proovinud.
2 comments:
imelik kuda sa haigeks sellise rändamisega ei jää pidevalt vihmasajus seigeldes. Raudne tervis sul
eks treeningkava on tugev ka olnud läbi aastate.
Tuleb lihtsalt teada, kuidas sooja saades käituda ja millised kohad peavad rohkem vihma eest kaitstud olema, kõik peale rindkere on suht savi üldjuhul. Kael peab ka kindlasti kaitstud tuule eest olema.
Üks asi on märg olla, teine asi on tuule käes märg olla. MUl seljakott hästi tugevalt rihmadega ümber kere tõmmatud et tuul ei saaks riidekihtide vahele, see peaks hoidma haigused suht eemale.
Post a Comment